2-24-102718/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-102718

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A.N vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

1769,04 eurot

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479,

asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja kuni

31.12.2024 Sigrid Rahkema

KOSTJA: A.N, ik XXX , elukoht: XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A.N-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja

A.N-i vahel 04.03.2023 sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXXX ja selle järgnevatest

muudatustest tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 972,65 eurot, intressid 9,35 eurot,

24.10.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 243,25

eurot

ja

sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A.N-i hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (972,65

euro) tasumata jäägilt alates 25.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 972,65 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhinõue summas 26,38 eurot,

intressinõue summas 86,41 eurot, viivisenõue summas 164,91 eurot ja sissenõudmiskulude

nõue summas 15 eurot.

5. Jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja A.N-i kanda ja 21% ulatuses hageja Aktiva

Finance Group OÜ kanda ning välja mõista A.N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulude katteks 454,25 eurot.

6. Välja mõista kostjalt A.N-i hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (kokku 454,25 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega

hagimenetluses, Viru Maakohtule 17.04.2024 hagi A.N-i vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis A.N 04.03.2023 Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr

XXXX, laenulimiidiga 300 eurot, intressi määraga 38,01% aastas, krediidi kulukuse määraga

45,85% aastas. Seejärel sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga järgnevad lepingu nr XXXX

põhitingimuste muutmise kokkulepped: 11.03.2023 laenulimiidiga 400 eurot, intressi määraga

38,68% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas; 25.03.2023 laenulimiidiga 500 eurot,

intressi määraga 38,66% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas; 31.03.2023

laenulimiidiga 600 eurot, intressi määraga 38,64% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85%

aastas; 03.04.2023 laenulimiidiga 700 eurot, intressi määraga 38,33% aastas, krediidi kulukuse

määraga 45,85% aastas; 09.04.2023 laenulimiidiga 800 eurot, intressi määraga 38,61% aastas,

krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas; 10.06.2023 laenulimiidiga 1000 eurot, intressi määraga

38,61% aastas, krediidi kulukuse määraga 45,85% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisumma 1000 eurot, intressimäär 38,61% aastas, krediidisumma tagastamise

kuupäev 20 kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma

vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt

esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel.

2.1. VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes

VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS §

49 ja § 50 kohaselt. Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise ja krediidianalüüsi.

Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid. Maksehäired puudusid.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet ning laenuandja on teinud päringu MTAsse. Laenuandja on teada saanud, et kostja

igakuine keskmine sissetulek oli 974,56 eurot ning väljaminekud 500 eurot. Laenuandja on

arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (29,50 eurot) tuludest maha ning teada

saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 445,06 eurot (dtl 91-145).

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Kostja puhul on tegemist teovõimelise

subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel

oli kostja teadlik, et laen on kohustus, mida tuleb täita.

2.2. Placet Group OÜ saatis kostjale 20.08.2023 lepingu nr. XXXX ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416

lg-le 1. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles Placet Group

OÜ lepingu üles 04.09.2023.

Placet Group OÜ loovutas 05.09.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta saadeti kostjale ja see tõendab

kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.

2.3. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas kuni 1000 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus

04.09.2023 lepingu ülesütlemise seisuga summas 999,03 eurot. Kostjale on tehtud pangaülekandeid

kokku summas 1669,90 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid põhivõla katteks 670,87 eurot

(viimane makse 20.05.2023) ja intressi katteks 29,13 eurot.

2.4. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 38,61% aastas. Lepingu alusel

kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.06.2023 kuni

ülesütlemiseni 04.09.2023 summas 95,76

eurot

(intress perioodist 20.06.2023 summas 18,53 eurot

+ intress perioodist 20.07.2023 summas 29,01 eurot + intress perioodist 20.08.2023 summas 33,22

eurot + intress perioodist 21.08.2023 - 04.09.2023 summas 15 eurot (999,03 * 38,61% / 360 x 14)).

Kostja intressi tasunud ei ole.

2.5. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 999,03 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 05.09.2023 kuni hagi esitamiseni 17.04.2024 ehk 226 päeva eest

aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 38,61% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste

punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist

summas 238,52

eurot.

Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Edaspidi nõuab hageja viivist

põhinõudelt 999,03 eurolt alates 18.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses

intressimääraga võrdses määras s.o 38,61% aastas.

2.6. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust

ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine:

13.10.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 13.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 17.01.2024

tasulise kirja saatmine 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede

kulu, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.7. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 24.09.2024 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407

tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 24.09.2024, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 08.10.2024. Kostja kohtule vastanud

ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg

1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

Hageja on esitanud kohtule 05.09.2023 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Placet

Group OÜ 05.09.2023 loovutanud lepingust nr. XXXX tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finance

Group (dtl 85).

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §

402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses,

seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on

leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud

elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel.

8. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A.N on sõlminud

04.03.2023 Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr XXXX ning seejärel kuus lepingu

muudatust laenulimiidi suurendamiseks (11.03.2023, 25.03.2023, 31.03.2023, 03.04.2023,

09.04.2023, 10.06.2023). Viimase, 10.06.2023, lepingu muudatuse kohaselt on laenulimiidi

suuruseks 1000 eurot. Kokku on kostjale väljastatud krediiti 1669,90 eurot 10.06.2023 lepingus

lepiti kokku intressi määras 38,61% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,85%. Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud

intressimääraga aastas. Leping on üles öeldud 0 4.09.2023

.

9. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud

krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või

nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate

nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu

tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib.

10. Lepingute sõlmimise ajal 04.03.2023 – 10.06.2023 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 15,31% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 45,93% aastas. Lepingute järgne krediidi kulukuse määr 45,85%

aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr XXXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

13. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

14. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

15. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et laenuandja on

teostanud isikusamasuse tuvastamise ja kontrollinud maksehäireregistreid. Maksehäired puudusid.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet (kostja märkis oma sissetulekuks esimestes taotlustes 1150 eurot ja 10.06.2023 1250

eurot, finantskohustusteks 200 eurot) ning laenuandja on teinud päringu MTAsse, mille kohaselt oli

kostja igakuine keskmine sissetulek 974,56 eurot ning väljaminekud 500 eurot. Laenuandja on

arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (29,50 eurot) tuludest maha ning teada

saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 445,06 eurot.

17. Kohtu hinnangul on krediidiandja küll kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist

ja maksehäirete olemasolu, kuid kohtu hinnangul ei ole esialgne krediidiandja piisavalt

kontrollinud kostja finantskäitumist (s.h. laenukohustuse hulka, jääki ega olemust) ning kostja

igapäevaste tegelike kohustuste suurust. Kostja ise on märkinud oma majapidamiskulude suuruseks

0 eurot, mis ei ole tõenäoline. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud

üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta

üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse

ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende

võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma

isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja

järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid

ja dokumente. Samuti ei tähenda piisava suurusega palk, et inimene käituks vastutustundlikult, st

maksaks laene tagasi ning ei võtaks juurde uusi, ülejõukäivaid laene. Hagiavaldusest ega selle

lisadest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud ja seda hinnanud.

See oleks aga võimaldanud kindlaks teha kostja tegelike igakuiste kohustuste suuruse. Konto

väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta.

Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt

täiendavalt pangakonto väljavõtet. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda

seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija

laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu

hinnangul on krediidiandja lähtunud kohustuste osas üksnes kostja enda poolt esitatud andmetest,

mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

18. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

19. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

20. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte

kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu

laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Kohus nõustub hagejaga, et esialgne võlausaldaja on

kehtivalt lepingud 04.09.2023 üles öelnud, kuivõrd kostja ei ole alates 20.05.2023 ühtegi

tagasimakset teinud, mistõttu oli võlausaldajal õigus leping üles öelda. Seega on kogu väljastatud

krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud.

21. Käesoleval juhul olid kokkulepitud intressimääraks 38,61% aastas ehk suurem kui VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates esimese lepingu

sõlmimisest 04.03.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5% aastas ning alates 01.07.2023 4% aastas. Hageja

palub kostjalt välja mõista intress kuni 04.09.2023.

22. Laekumiste arvestuse kohaselt on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid kokku 1669,90

eurot ja tagasimakseid kokku 700 eurot (dtl 76 - 78). Arvestades intressimäära muutumist on

30.06.2023 seisuga tasumata põhinõude suuruseks 972,65 eurot ja seadusjärgse intressi suuruseks

5,06 eurot, millest tasumata intressi suuruseks on 2,31 eurot, järgmise arvestuse kohaselt:

Arvestuse periood

Uus

Tagastamata

Intress

Arvestatud

Arvestatud

väljamakse

krediidisumma

2,5%

aastas

laekumisel

põhiosa katteks

laekumisel

intressi katteks

04.03.– 06.03.2023

100 eurot

100 eurot

0,02 eurot

07.03.– 09.03.2023

100 eurot

200 eurot

0,04 eurot

10.03 – 10.03.2023

50 eurot

250 eurot

0,02 eurot

11.03 – 22.03.2023

150 eurot

400 eurot

0,33 eurot

199,59 eurot

0,41 eurot

23.03 – 23.03.2023

50 eurot

250,41 eurot

0,02 eurot

24.03 – 24.03.2023

100 eurot

350,41 eurot

0,02 eurot

25.03 – 30.03.2023

120 eurot

470,41 eurot

0,19 eurot

31.03 – 02.04.2023

129,90 eurot

600,31 eurot

0,12 eurot

03.04 – 08.04.2023

100 eurot

700,31 eurot

0,29 eurot

09.04 – 19.04.2023

100 eurot

800,31 eurot

0,60 eurot

398,76 eurot

1,24 eurot

20.04 – 29.04.2023

401,55 eurot

0,28 eurot

30.04 – 02.05.2023

51 eurot

452,55 eurot

0,09 eurot

03.05 – 07.05.2023

50 eurot

502,55 eurot

0,17 eurot

08.05 – 13.05.2023

100 eurot

602,55 eurot

0,25 eurot

14.05 – 20.05.2023

50 eurot

652,55 eurot

0,31 eurot

98,90 eurot

1,10 eurot

21.05 – 30.05.2023

50 eurot

603,65 eurot

0,41 eurot

31.05 – 01.06.2023

1 euro

604,65 eurot

0,08 eurot

02.06 – 09.06.2023

168 eurot

772,65 eurot

0,42 eurot

10.06 – 30.06.2023

200 eurot

972,65 eurot

1,40 eurot

Kokku

1669,90

eurot

5,06 eurot

697,25 eurot

2,75 eurot

Seadusjärgne intress tasumata põhinõudelt 972,65 eurolt alates 01.07.2023 kuni 04.09.2023

määraga 4% aastas on 7,04 eurot (vt viivisekalkulaator.ee/calculator/interest).

Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata põhinõue summas

972,65 eurot (1669,90 – 697,25) ja tasumata intressid 9,35 eurot (2,31 + 7,04). Kohus jätab

rahuldamata hageja põhinõude summas 26,38 eurot (999,03 – 972,65) ja intressinõude summas

86,41 eurot (95,76 – 9,35).

23. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

24. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda

lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte

on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus

krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui

tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning

viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse

intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti

seadusjärgne). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses

viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Seaduses sätestatud viivisemäär oli 05.09.2023 – 31.12.2023 12% aastas, 01.01.2024 - 30.06.2024

12,5% aastas, 01.07.2024 – 31.12.2024 12,25% aastas, 01.01.2025 – 30.06.2025 11,15% aastas

ning alates 01.07.2025 on see 10,15% aastas.

25. Kohus peab põhjendatuks hageja põhinõuet summas 972,65 eurot, millelt arvestatavat

sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 05.09.2023

kuni hagi esitamiseni 17.04.2024 ehk 226 päeva eest on 73,61 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee).

Seega kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 164,91

eurot (238,52 – 73,61).

Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana

kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise

tasumata põhinõudelt 972,65 eurolt alates 18.04.2024 kuni otsuse tegemiseni 24.10.2025 (k.a) 555

päeva eest, mis moodustab 169,64 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 24.10.2025 seisuga kokku summas

243,25 eurot (73,61 + 169,64).

26. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõude jäägilt alates 25.10.2025 kuni põhinõude 972,65 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 729,40 eurot (972,65 –

243,25).

27. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele

sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale

lepingu lõppemist 13.10.2023 - 25 eurot, 13.12.2023 - 5 eurot, 17.01.2024 – 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot, kokku 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on

rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o.

summas 35 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud

peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud

võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude

kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole

fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu,

mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi

eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud

kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.

Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt

hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud

ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.

28. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

30. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1383,31

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku summas 292,70 eurot ehk ~ 21%

ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta

menetluskulud 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda.

31. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis

tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 79% ulatuses ehk summas

248,85 eurot.

32. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 1,92 tunni ulatuses (kohtu märkus: tegelikult on

arvestus tehtud 2 tunni eest) hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et

õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

33. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 15,80 eurot (79% 20 eurost).

34. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS §

175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on

esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka

asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

35. Menetluskulude nimekirja kohaselt (õigusabikulude arvet ei ole kohtule esitatud, kuigi kohus

selle esitamist TsMS § 176 lg 6 alusel nõudis) on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse

eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud

hinnakirjaga.

36. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul

märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude

nõue kuulub rahuldamisele vastavalt menetluskulude jaotusele summas 189,60 eurot

(käibemaksuta) (2 x 120 eurot x 79%).

37. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 454,25 eurot (riigilõiv 248,85

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 15,80 eurot ja õigusabikulu 189,60 eurot).

38. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

39. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

40. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik