2-24-5435/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-5435

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi B.H vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

8644,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX, 10149), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-

post: XXX)

Kostja: B.H (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi B.H vastu kostja ja AS Inbank

Finance vahel 16.07.2018 sõlmitud teenuslepingust nr. L89001856135 ja 31.01.2022

sõlmitud teenuslepingu muutmise kokkuleppest nr. L89007655725, mille alusel

muudeti kostja teenuslepinguid L89002636804 ja L89003009867 ning 26.04.2023

nõude loovutusest tuleneva võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

3. Jätta B.H Põllu hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.04.2024 hagi B.H Põllu vastu võlgnevuse nõudes.

15.05.2024 määrusega jättis Pärnu Maakohus hagi käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama

kohtumääruses osundatud puudused. 10.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Kohus

võttis hagi menetlusse 20.06.2024. 03.12.2024 kohtunõudega selgitas kohus hagejale, et

hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamises toodud asjaolude pinnalt asus kohus esialgsele

seisukohale, et kostjaga lepingute sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 kohane nõude

ümberarvestus, välja tuua iga lepingu osas, lisaks väljastatud krediidisummale kõikide kostja

poolt tehtud tagasimaksete kuupäevad ja summad ning esitada seisukoht lepingute ülesütlemise

kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingute ülesütlemise hetkeks

krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, kui kohus tuvastab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja vastas kohtunõudele 23.12.2024.

22.04.2025 selgitas kohus hagejale 23.12.2024 vastuses esinenud puuduseid ning määras

hagejale tähtaja 23.12.2024 vastuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas

puuduste kõrvaldamise 19.05.2025.

Hageja nõue

2. Hagi kohaselt AS Inbank Finance ja B.H sõlmisid järgmised lepingud: 16.07.2018

lepingu nr L89001856135, mille alusel sai kostja laenu 2221,00 eurot, 17.05.2019 lepingu nr

L89002636804, mille alusel sai kostja laenu 3500,00 eurot, 29.09.2019 lepingu nr

L89003009867, mille alusel sai kostja laenu 3409,00 eurot ning 16.01.2022 kokkuleppe nr

L89007655725, mille alusel muudeti kostaja sõlmitud lepinguid nr L89002636804 ja

L89003009867.

3. Hageja selgitas kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist järgnevalt. Kõikide lepingutega seoses selgitas võlausaldaja, et taotlused olid esitatud

läbi veebi keskkonna 2018 ja 2019 aastal . See tähendab, et klient on andmed veebis ise

sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Laenutaotluste otsused olid automaatselt

positiivsed. Lepingu põhiselt on kliendil kohustus jälgida lepingus määratud maksetähtaegu

ning vastavalt lepingule esitatakse kliendile maksete hilinemistel vastavad viivisetasud.

Võlgnevuse maksetähtaja möödumisel lisatakse viivisetasud järgmisele kuule. Viivisetasude

lisandumine lõppeb siis kui võlgnevused saavad õigeaegselt tasutud. Samuti edastatakse

võlgnevuste puhul kliendile igakuiselt SMS teavitused täpsete selle hetke seisude

võlgnevustega. Antud laenulepingute puhul ei ole klient maksetähtaegadest kinni pidanud,

tagasimaksed pole laekunud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegime päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Lisaks tehti kõikide lepingute puhul päring Pensionikeskusesse, et kinnitada kliendi

sissetulek.

3.1.

16.07.2018 lepingu nr L89001856135 puhul esitas hageja tõendina laenutaotluse ja

maksehäireregistri väljavõtte. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist:

Kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta omandas

esialgne võlausaldaja teabe kostja poolt esitatud taotlusest. Taotluses on võlgnik näidanud enda

igakuisteks sissetulekuteks 900,00 eurot, igakuised kohustused 98,00 eurot, ülalpeetavad

puuduvad, info tööandja kohta.

3.2.

17.05.2019 lepingu nr. L89002636804 puhul esitas hageja tõendina laenutaotluse ja

maksehäireregistri väljavõtte. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist:

Kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta omandas

esialgne võlausaldaja teabe kostja poolt esitatud taotlusest. Taotluses on võlgnik näidanud enda

igakuisteks sissetulekuteks 1100,00 eurot, igakuised kohustused 150,00 eurot, ülalpeetavad

puuduvad, info tööandja kohta.

3.3.

29.09.2019 lepingu nr. L89003009867 puhul esitas hageja tõendina laenutaotluse ja

maksehäireregistri väljavõtte. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist:

Kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta omandas

esialgne võlausaldaja teabe kostja poolt esitatud taotlusest. Taotluses on võlgnik näidanud enda

igakuisteks sissetulekuteks 1500,00 eurot, igakuised kohustused 190,00 eurot, ülalpeetavad

puuduvad, info tööandja kohta.

3.4.

19.05.2025 täpsustatud seisukohas selgitas hageja, et esialgne võlausaldaja tegi

krediidivõimelisuse protsessis päringud Maksehäireregistrisse, mille kohta lisas seisukohta

XML-formaadis info ning, et pensionikonto väljavõtete kohaselt oli lepingu nr L89002636804

sõlmimise eelselt keskmine brutopalk 720 eurot ja lepingu nr L89003009867 sõlmimise eelselt

oli keskmine brutopalk 930 eurot, L89001856135 otsust tehes lähtuti kliendi poolt esitatud

andmetest. Ka tuvastati kõigi lepingute puhul kostja isikusamasus.

3.5.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 04.04.2023 kostjale laenulepingu (L89001856135 ja L89007655725)

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse tasumiseks

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.04.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

3.6.

Laenulepingu L89001856135 alusel väljastati kostjale laenu summas 2221 eurot mille

kostja kohustus tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 16.07.2018 –

15.07.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1357,09

eurot, seega on tasumata põhiosa summas 863,91 eurot. Lepingus L89001856135 on pooled

kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 54.

osamaksest, s.o 15.01.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud 57. osamakseni s.o 15.04.2023

summas 57,75 eurot (14,80+ 14,14+ 12,16+ 12,76 +3,89). Kostja intressi tasunud ei ole.

Vastavalt 16.07.2018 sõlmitud L89001856135 laenulepingule (Lisa 1) ja maksegraafikule on

laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot

kuus. 25.04.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.01.2023 –

15.04.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6 eurot (4 x 1,5). Hageja sissenõudekulude

L89001856135 summa 40,00 eurot kujunemine: 27.04.2023. a tasulise kirja saatmine 20 eurot;

30.05.2023. a tasulise kirja saatmine 5 eurot; 19.07.2023. a tasulise kirja saatmine 5 eurot ja

muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Lepingu L89001856135 alusel nõuab hageja

viivist põhivõla summalt 863,91 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates

s.o 26.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.03.2024 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga s.o 19,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 158,62 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu

L89001856135 põhinõudelt s.o 863,91 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 28.03.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 19,9% aastas.

3.7.

Laenulepingu L89007655725 muudatuse alusel oli kostja laenu võlgnevuse summa

(Lepingute L89002636804 ja L89003009867 alusel) 5368,04 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.02.2022 – 15.01.2028.

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 433,64 eurot, seega on

tasumata põhiosa summas 4934,40 eurot. Lepingus L89007655725 on pooled kokku leppinud

intressimääraks 20,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 12. osamaksest, s.o

15.01.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud 15. osamakseni s.o 15.04.2023 summas 57,75 eurot

(88,81+ 88,01+ 78,77+ 86,23+ 27,55). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 16.01.2022

sõlmitud L89007655725 laenulepingu muudatusele ja maksegraafikule on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,5 eurot kuus.

25.04.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.01.2023-15.04.2023

osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,5). Hageja sissenõudekulude L89007655725

summa 50,00 eurot kujunemine: 27.04.2023. a tasulise kirja saatmine 25 eurot; 22.05.2023. a

tasulise kirja saatmine 5 eurot; 09.06.2023. a tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Lepingu L89007655725 alusel nõuab hageja viivist

põhivõla summalt 4934,40 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o

26.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.03.2024 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga s.o 20,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 951,51 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu

L89007655725 põhinõudelt s.o 4934,40 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 28.03.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 20.9% aastas.

3.8.

Inbank AS loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis

saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.

Kostja seisukoht

4. Kostjale on 05.04.2024 hagimaterjalid, 10.06.2024 puuduste kõrvaldamine

lisadega ja 20.06.2024 määrus kätte toimetatud isiklikult kättetoimetamisportaali KÄPO

vahendusel 12.08.2024. Hageja 23.12.2024 seisukoht ja 19.05.2025 seisukoha täpsustus

on kostjale e-toimikus nähtavad alates nende kohtule esitamise päevast. Kostja ei ole

hagile tähtaegselt (26.08.2024) ega ka käesolevani vastanud.

Kohtu põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

6. Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist

õigeks. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

7. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole

tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata

rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata

TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja

põhjendavat osa.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg

5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

10. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja kolm

laenulepingut numbritega L89001856135, L89002636804 ja L89003009867 ning ühe

kokkuleppe L89007655725, millega muudeti lepinguid L89002636804 ja

L89003009867. Lepingute kohaselt oli kostjal kohustus tasuda esialgsele võlausaldajale

intresse. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

11. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev järelmaksuleping

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda

(VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet

järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse

alused.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

13. Hagi kohaselt on hageja nõude omandanud loovutuse teel. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et

võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude

loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi

kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui

võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule (VÕS § 170). Hageja kinnitusel on kostjale edastatud teavitus nõude

loovutamise kohta. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga,

et loovutamine on kostja suhtes toimunud. Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas

esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei

välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab

loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt

käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõuded on kehtivalt hagejale loovutatud.

14. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata

vastaspoole vastuväidetest.

15. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb

05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.

Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS § dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast

lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis,

kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16

ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13

mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

16. VÕS § 4062 lg 1 ütleb, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene.

Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Hagiavaldusest nähtuvalt on lepingu nr

L89001856135 kohaselt krediidi kulukuse määr 28,80 % aastas, lepingu nr

L89002636804 krediidi kulukuse määr oli 19.05.2025 seisukohas toodu kohaselt

26,30%, lepingu nr L89003009867 krediidi kulukuse määr oli 19.05.2025 seisukohas

toodu kohaselt 26,44% ning kokkuleppe nr L89007655725 krediidi kulukuse määr

24,57%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat,

intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevad,

laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu. Lepingute sõlmimise ajal oli

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määr vastavalt iga lepingu sõlmimise ajal 19,97% (leping nr L89001856135), 20.01%

(leping nr L89002636804), 19,37% (leping nr L89003009867) ja 16,95% (leping nr

L89007655725). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu krediidi kulukuse

määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud ülempiiri.

17. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS §

50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

18. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

19. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk kohtumenetluses hageja.

20. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei

ole kostjaga hageja nõude aluseks olevate lepingute sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõutaval viisil järginud. Hagiavalduse kohaselt hinnati kostja

maksevõimet igakordselt eeskätt kliendi enda ütluste alusel, so tuginedes kostja ütlustele

seoses tema sissetuleku suuruse ja igakuiste kohustuste kohta. Lisaks tehti päringud

maksehäireregistrisse ja kontrolliti kostjal maksehäirete puudumist.

21. Pensioniregistrisse päringute tegemisega seoses on hageja lisanud hagiavaldusse

ja 19.05.2025 täpsustatud seiskohta pildid millelt nähtuvad kirjed pk_amount,

pk_months, nr_of_pk_receivables. Kohus 15.05.2024 määruses selgitas hagejale, et

sellisel kujul esitatud andmed ei pruugi olla piisavad, et tõendada, et esialgne

võlausaldaja on enne laenuotsuse langetamist kontrollinud eeltoodud registrist kostjat

puudutavaid andmeid. Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise kohta on hageja

lisanud hagiavaldusse tabelid, millistest ei ole võimalik tuvastada ei seost kostjaga,

millal tabelid koostatud on, ega ka, milliseid andmeid tabelid kajastavad, sh on tabelites

olev tekst inglise keelne. 10.06.2025 puuduste kõrvaldamises, 23.12.2024 seisukohas ja

19.05.2025 seisukoha täpsustuses on hageja esitanud Pensionikonto väljavõtted samal

kujul, kui hagiavalduses.

22. Tõendist peavad nähtuma need asjaolud, mida hageja tõendada soovib ehk

käesoleval juhul peaks hagis toodud pildilt nähtuma kelle kohta, mis ajal, kuhu päringud

on tehtud ja mis oli päringute tulemus. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt kohtule

esitatud Pensioniregistrisse päringute tegemist tõendavad tabelid kostjaga seostatavad.

Samuti ei nähtu tabelitest päringu tegemise aeg. Hageja ei ole esitanud kohtule

täiendavaid andmeid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik jõuda järeldusele, et nimetatud

tabelid kajastavad esialgse võlausaldaja poolt Pensioniregistrist kostja kohta enne

krediidiotsuste tegemist kogutud andmeid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise kohta esitatud tabelid tähelepanuta.

23. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ning

maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija

krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale

mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et

kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal

võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole

tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist

väikese kuumaksega krediiti. Ka siis, kui arvestada hageja poolt esitatud väidetavalt

esialgse võlausaldaja poolt enne kostjale laenude väljastamist Pensioniregistrile tehtud

päringute vastuseid, ei saanuks võlausaldaja kohtu hinnangul ilma kostjalt täiendavate

andmete küsimist hinnata kostjat krediidivõimelisuses. Nimelt nähtub hageja poolt

hagiavalduses ja täiendavates seisukohtades esitatud taotlustest, et taotlustes võlgniku

poolt esitatud andmed tema sissetulekute kohta erinevad hageja poolt esitatud

Pensioniregistri päringute vastustes toodud sissetulekutest. Ka ei nähtu hageja esitatud

andmetest, kuidas on krediidiandja enne kostjaga lepingute sõlmimist kontrollinud tema

olemasolevate kohustuste suurust.

24. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg 4 näeb ette võimaluse tarbija

esitatud teabe kontrollimisel mitte küsida tarbija krediidiasutuse konto väljavõtet, kuid

seda ainult sellisel juhul, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Kohus on eelpool välja toonud olulise vasturääkivuse kostja poolt

taotluses esitatud andmete ja väidetavalt krediidiandja poolt tuvastatud andmete vahel

kostja sissetulekute kohta ning ka selle, et krediidiandja ei ole kogunud andmeid kostja

olemasolevate kohustuste suuruse kohta. Seega tulnuks krediidiandjal enne kostjaga

lepingute sõlmimist küsida kostjalt täiendavat informatsiooni, sh ka vajadusel kostja

arvelduskonto väljavõtet.

25. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Krediidiandja

kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist

krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p

25.3).

26. Hagis väljatoodu pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et lepingute

sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud

andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet enne

ühegi lepingu sõlmimist ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja

oleks enne mõne hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist lepingu sõlmimist

kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente või andmeid krediidivõimelisuse

kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi maksehäireregistritesse

päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid

krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa

kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud

andmetest lähtumist ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne

tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut

arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud ühegi hageja nõude

aluseks oleva lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud

piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.

27. Esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 16.01.2022 sõlmitud lepinguga nr

L89007655725 muudeti ehk restruktureeriti poolte vahel sõlmitud lepinguid

L89002636804 ja L89003009867. Hagiavalduses ja hageja 19.05.2025 seisukohas välja

toodud asjaoludest saab järeldada, et pooled leppisid kokku, et kahest varasemast

lepingust tulenevaid kohustusi hakatakse täitma sõlmitud kokkuleppes toodud

tingimustel ning milliste kohaselt tasub kostja alates 15.02.2022 kuni 15.01.2028

krediidiandjale igakuiseid osamakseid summas 135,32 eurot. Kokkuleppe alusel kostjale

krediiti juurde ei antud. Krediidiandja enne 16.01.2022 kokkuleppe sõlmimist kostja

krediidivõimelisust ei hinnanud.

28. Riigikohus 09.10.2024 otsuse nr 2-20-1490 p 25-26 selgitas, et „ /…/ alates 21. märtsist

2016 kuni praeguseni kehtiv VÕS § 4034 lg 9 ette, et krediidiandja peab kontrollima tarbija

krediidivõimelisust uuesti juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse

võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises. Viidatud säte lisati seadusesse

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ

(tarbijakrediididirektiiv) art 8 lg 2 ülevõtmisel. VÕS § 402 lg 3 järgi kohaldatakse ka

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut, kui

võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepinguid reguleerivast jaost ei tulene teisiti.

Tarbijakrediididirektiivi art 8 lg 2 kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et kui lepingupooled

lepivad pärast krediidilepingu sõlmimist kokku krediidi kogusumma muutmises, ajakohastab

krediidiandja tema käsutuses oleva tarbijat puudutava finantsteabe ning hindab tarbija

krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärset suurendamist. Krediidi

kogusumma on tarbijakrediididirektiivi art 3 lit l järgi krediidilepingu alusel kättesaadava

krediidi ülemmäär või kogusumma. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirjast (761 SE seletuskiri, lk-d 26-27) ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud

selle sätte võtta üle kuidagi teisiti, kui direktiivi viidatud artikkel ette näeb. Seega tuleb VÕS §

4034 lg-t 9 mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et

krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär

märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa

suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul.“

29. Hagiavaldusest nähtuvalt 16.01.2022 sõlmitud lepinguga nr L89007655725 kostjale

krediiti juurde ei antud. Seega ei pidanud krediidiandaja väljamakseta refinantseerimise lepingu

sõlmimisel kostja krediidivõimelisust kontrollima. Kuigi refinantseerimise lepingute sõlmimisel

laenu juurde ei antud, siis algsete, refinantseeritud, laenude andmisel pidi krediidiandja ikkagi

vastutustundliku laenamise kohustust täitma. Kohus eelpool tuvastas, et lepinguga nr

L89007655725 muudetud lepingute sõlmimise eelselt ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet järgitud. Kohus on seisukohal, et sellest tulenev tagajärg laieneb 16.01.2022 sõlmitud

lepingule nr L89007655725 ning ka selle leping puhul kohaldub VÕS § 4034 lg 7 sätestatud

tagajärg.

30. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks

tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

31. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS §

94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

32. Arvestades, et kohus eelnevalt tuvastas, et kostjaga lepingute sõlmimisel, s.o ka

16.07.2018.a lepingu sõlmimisel, rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6, on hagejal

õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust ja intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras.

33. Lepingu nr L89001856135 sõlmimise ajal oli VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressi

määr 0,00%. Kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed seoses lepinguga nr L89001856135

tuleb lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Hageja 19.05.2025 seisukohast nähtuvalt

sai kostja 16.07.2018.a sõlmitud lepingu nr L89001856135 alusel laenu 2221 eurot, pidi

krediidiandjale tagastama 2143,23 eurot ja on teinud lepingust tulenevate kohustuste

katteks krediidiandjale tagasimakseid kogusummas 3015,66 eurot (hageja 19.05.2025

seisukoht). Eelnevast järeldub, et kostja on laenulepingu nr L89001856135 alusel saadu

täies ulatuses tagastanud krediidiandjale. Kostja ei ole VÕS § 4034 alusel tehtud

ümberarvestuse kohaselt sattunud nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmisel

viivitusse ehk hagejal puudub õigus nõuda kostjalt viiviseid ja sissenõudmiskulude

hüvitist. Haldustasu on VÕS § 4034 lg 7 mõttes muu tasu, mida võlgnik samuti

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena ei võlgne. Kohus eeltoodule

tuginedes jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja Inbank AS ja kostja

vahel (13)16.07.2018 sõlmitud lepingust nr L89001856135 tulenev võlgnevus, intress,

viivised, sissenõudmiskulud ja haldustasu.

34. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on 16.01.2022 sõlmitud lepingu nr

L89007655725 kehtivalt üles öelnud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt on ülesütlemine kehtiv,

kui

- tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega;

- tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks

koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja

nõutakse kogu võla tasumist;

- ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

- ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

35. AS-ga Inbank 19.05.2019 sõlmitud lepingu nr L89002636804 alusel kanti kostja

arvelduskontole laen summas 3405,00 eurot. Perioodil 17.06.2019 kuni 26.11.2021 tegi

kostja krediidiandjale tagasimakseid kogusummas 2752,52 eurot ning 27.11.2021

seisuga oli kostjal ümberarvestuse tulemusena krediidiandjale tagastamata 3405,00-

2752,52=652,48 eurot (hageja 19.05.2025 seisukoht).

36. Samade poolte vahel 30.09.2019 sõlmitud lepingu nr L89003009867 alusel

kandis krediidiandja kostja arvelduskontole 3314,00 eurot. Perioodil 16.10.2019 kuni

26.11.2021 tegi kostja krediidiandjale tagasimakseid summas 2239,16 eurot ning

27.11.2021 seisuga oli kostjal ümberarvestuse tulemusena krediidiandjale tagastamata

3314-2239,16=1074,84 eurot.

37. Võttes arvesse vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärje mõju

kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingutest nr L89002636804 ja L89003009867

tulenevatele kostja kohustustele, oli kostjal lepingu nr L89007655725 sõlmimise ajal

31.01.2022 (hageja 19.05.2019 seisukoha lk 9 viimane pilt lepingu allkirjastamise

kuupäevadega) krediidiandja ees lepingutest nr L89002636804 ja L89003009867

tulenevad kohustused kogusummas 652,48+1074,84=1727,32 eurot. 31.01.2022

kokkuleppe alusel on kostja teinud krediidiandjale tagasimakseid perioodil 14.03.2022

kuni 13.01.2023 kogusummas 1263,78 eurot ehk 14.01.2023 seisuga oli kostjal

krediidiandjale tagastamata 1727,32-1263,78=463,54 eurot. 31.01.2022 kokkuleppe

sõlmimise ajal oli VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressi määr 0,00% ning VÕS § 4034 lg 6

sätestatu rikkumisest tulenevalt tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed lugeda

tehtuks põhinõude katteks.

38. Hageja ei ole enda 19.05.2025 seisukohas välja toonud, millise osamakseni on

ümberarvestuse kohaselt kostjal 31.01.2022 lepingu alusel põhiosa maksed tasutud.

31.01.2022 lepingu kohaselt pidi kostja lepingust tulenevad kohustused hageja ees

täitma perioodil 15.02.2022 – 15.01.2028.Krediidiandja ütles kostja sõlmitud lepingu

üles u 1 aasta ja 3 kuud peale selle sõlmimist. Lepingu ülesütlemise ajal oli laenu

tagastamise tähtpäevani u 4 aastat ja 7 kuud. Kokku on lepitud, et kohustused täidab

kostja annuiteetmaksetena (05.04.2024 hagiavaldus ja hageja 19.05.2025 seisukoht) ehk

kindlaks määratud summas, mis koosneb vähemalt põhiosa- ja intressimaksest. Iga

tagasimakse puhul arvutatakse intressimakse suurus allesjäänud laenusummalt. Seega

esialgu on intressimakse osa igakuisest tagasimaksest suurem, kui põhiosa osa ning

intressiosamakse osakaal ajas väheneb ja põhiosa osa suureneb. Arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks, ei saa kohtu hinnangul eeltoodule tuginedes lugeda lepingut

nr L89007655725 25.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna lepingu nr L89007655725

ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal 04.04.2023 ei saanud kostja olla ümberarvestusest

tulenevalt ühegi osamakse tasumisega viivituses.

39. Kohus eeltoodule tuginedes tuvastab, et, tulenevalt krediidiandja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest ja selle tagajärgedest, ei olnud kostja 04.04.2023 (lepingu nr

L89007655725 ülesütlemise hoiatuse saatmise aeg) seisuga viivituses 3 põhiosa tagasimaksega,

mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi.

Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk

tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud

krediidiandjal alust lepingut nr L89007655725 25.04.2023 teatisega üles öelda ja lepingu

ülesütlemine krediidiandja poolt on tühine.

40. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks on hagiavalduse kohaselt 16.01.2028, seega

ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete

osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Ka annavad kostja poolt tehtud tagasimaksed ja

põhivõlgnevuse jääk alust asuda seisukohale, et hageja lepingust nr L89007655725

tulenev nõue ei ole kohtumenetluse ajal s.o ka käesoleva kohtuotsuse koostamise ajal

muutunud sissenõutavaks.

41. Hageja esitas kohtule 19.05.2025 nõude ümberarvestuse. Hageja on

ümberarvestust tehes arvestanud kõik kostja maksed, mis kostja tegi kokkuleppe nr

L89007655725 sõlmimise järel ümber tasutuks lepingutesse nr L89002636804 ja

L89003009867 ning asus seisukohale, et nimetatud lepingute alusel saadu tagastamise

tähtpäev on saabunud vastavalt lepingute sõlmimisel kokku lepitud maksegraafikule:

laenulepingu nr L89002636804 puhul 15.05.2025 ja laenulepingu nr L89003009867

puhul 15.09.2025.

42. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Krediidiandja ja kostja on 16.01.2022

sõlminud kokkuleppe, millega on muutnud 17.05.2019 sõlmitud lepingut nr

L89002636804 ja 29.09.2019 sõlmitud lepingut nr L89003009867. Hagiavalduse

kohaselt kokkuleppega nr L89007655725 muudetakse maksegraafikut ning, et

kokkulepe on AS Inbank Finance ja B.H vahel sõlmitud lepingute nr L89002636804 ja

L89003009867 lahutamatuks osaks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja kohustus

kokkuleppe nr L89007655725 alusel laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 15.02.2022 – 15.01.2028. Seega on pooled 16.01.2022

kokku leppinud, et muudavad lepingute nr L89002636804 ja L89003009867 alusel

väljastatud laenu tagastamise tähtaega ning uus laenude tagastamise tähtpäev on

15.01.2028.

43. Kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole kokkulepet nr L89007655725 VÕS § 416

alusel kehtivalt üles öelnud. Hageja ei ole välja toonud, et eelnimetatud lepingut oleks

muul alusel ennetähtaegselt lõpetatud. Seega on kokkulepe nr L89007655725 kehtiv.

Arvestades, et ümberarvestuse tulemusena on kostjal hagejale tagastamata 463,54 eurot

ning kokkuleppe nr L89007655725 kohaselt on võlgnevuse tagastamise tähtpäev

15.01.2028, saab kohtu hinnangul ilma igasuguse kahtluseta asuda seisukohale, et

hageja nõue kostja vastu ei ole, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ja

kostja poolt tehtud tagasimaksete ümberarvestamisest tulenevalt, käesolevaks

sissenõutavaks muutunud.

44. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja VÕS § 4034 alusel tehtud ümberarvestuse

kohaselt sattunud nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmisel viivitusse ehk

hagejal puudub õigus nõuda kostjalt viiviseid ja sissenõudmiskulude hüvitist.

Haldustasu on VÕS § 4034 lg 7 mõttes muu tasu, mida võlgnik samuti vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena ei võlgne.

45. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel

ajal ei täida.

46. Kohus 22.04.2025 selgitas hagejale, et hageja poolt 23.12.2024 esitatud nõude

ümberarvestus ei ole nõuetekohane ja selgitas hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel tehtava ümberarvestuse põhimõtteid. Samuti selgitas koha hagejale, et

TsMS § 369 alusel nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada millal muutub hagetav nõue

sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb hagejal usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust

õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada väited, mille alusel

saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida.

47.

19.05.2025 esitas hageja kohtule seisukoha, milles on seisukohal, et hageja nõue

kostja vastu on sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, milliste

esiletoomise vajadust on kohus 22.04.2025 kohtunõudes selgitanud, juhul, kui hageja

soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste

kostjalt välja mõistmiseks on ebaselge ja tuleb jätta rahuldamata.

48. Kokkuvõtlikult jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud

hageja kanda.

50. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses

osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab,

et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

51. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik