2-25-13638/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-13638

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

I. R. hagi N. R. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

23. oktoober 2025.a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

I. R. (ik XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

N. R. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada I. R. ja N. R. abielu, mis on sõlmitud 12.09.2015.a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille

kohta on antud dokument nr 4-32-2015/584.

2. Jätta pärast abielu lahutamist N. R.le perekonnanimi „R.“.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Jõustunud kohtulahend saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete muutmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

21.08.2025.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub I. R. lahutada tema ja N. R. 12.09.2015.a.

Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.

Hagiavalduse kohaselt on poolte 2015. aastal sõlmitud abielu lõppenud, pooled ei ela koos alates 2025.a

maikuust. Abielu jätkamine hageja hinnangul võimalik ei ole, kuid kostja ei soovi lahutust vormistada

perekonnaseisuosakonnas.

23. oktoobril 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Lahutuse põhjusena nimetas

hageja poolte iseloomude sobimatuse. Hageja kinnitas, et pooled ei ela koos 3 kuud, kuid otsus abielu

lahutada on tekkinud pikema perioodi jooksul, mitte üleöö. Hageja leidis, et elus tuleb midagi muuta,

senine suhe teda ei rahulda. Uusi suhteid ei ole.

2. N. R. nõustus kohtuistungil abielulahutuse nõudega ja selgitas, et kuna oli tööga pidevalt

hõivatud, jäi abikaasal puudu naise tähelepanust. Suhtlust poolte vahel polnud. Ka hageja ise ei

rääkinud, millest talle puudu on. Leppimisajal ei näe mõtet, sest kui hageja oleks soovinud, oleks saanud

kostjaga rääkida, kuid seda senini tehtud ei ole, järelikult puudub ka igasugune soov suhteid jätkata.

Kostja kinnitas, et pooled elavad eraldi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

E. L. võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja

jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu

ei taasta.

Pooled kinnitasid, et nende abielusuhted on lõppenud. Otsusele abielu lahutada on jõustud pika aja

jooksul ja otsus on läbimõeldud.

Pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Kuivõrd pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhete taastamine/jätkamine võimalik ei ole ja kumbki

seda ei soovi (pooled leppimisaega ei soovinud ja ei näinud sellel mõtet), on kohus seisukohal, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

6. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

7. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel

tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

N. R. soovis jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi „R.“.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

9. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad

enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest.

Sama paragrahvi 4. lõike järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise vastavasisulise avalduse korral.

I. R. taotles kohtuistungil poole riigilõivu tagastamist.

I. R.l tuleb teatada kohtule oma arvelduskonto number, kuhu pool tasutud riigilõivust tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik