2-25-13796/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-13796

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

T. L. hagi E. L. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

23. oktoober 2025.a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

T. L. (ik XXX, elukoht XXX, tel +372

XXX e-post XXX)

E. L. (ik XXX, elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada T. L. ja E. L. abielu, mis on sõlmitud 13.06.2008.a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille

kohta on koostatud abieluakt nr 159.

2. Jätta pärast abielu lahutamist T. L.le perekonnanimi „L.“.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Jõustunud kohtulahend saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete muutmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

25.08.2025.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub T. L. lahutada tema ja E. L. 13.06.2008.a.

Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.

Hagiavalduse kohaselt ei soovi hageja enam abielu jätkata kuna kostja pidevalt alandab ja solvab teda, ei

armasta oma meest. Hageja armastab teist meest.

23. oktoobril 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. T. L. selgitas, et pooled elevad

küll hetkel ühes korteris, kuid eraldi ning abielusuhteid jätkata/taastada ta ei soovi. Pooltel on ühine

alaealine laps. Hageja sõnul on poolte abielusuhted lõppenud kaks aastat tagasi ning nende taastamise

võimalust ta ei näe. Hageja armastab teist meest ning soovib temaga suhtes olla. Leiab, et abielusuhted

kostjaga on pöördumatult lõppenud.

2. Kostja E. L. nõustus kohtuistungil hagiga. Kostja kinnitas, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud, temal endal uut suhet ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

E. L. võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja

jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu

ei taasta.

Pooled kinnitasid, et nende abielusuhted on lõppenud paar aastat tagasi. Pooled on ühisel seisukohal, et

abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Kuivõrd pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhete taastamine võimalik ei ole ja kumbki seda ei soovi

(hagejal on uus suhe), on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamise eeldused täidetud.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

6. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

7. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel

tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja on hagiavalduses avaldanud soovi jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi „L.“.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

9. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad

enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest.

Sama paragrahvi 4. lõike järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise vastavasisulise avalduse korral.

T. L. taotles kohtuistungil poole riigilõivu tagastamist.

T. L.l tuleb teatada kohtule oma arvelduskonto number, kuhu pool tasutud riigilõivust tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik