2-25-13390/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-13390

Tsiviilasi

M.L hagi G.R-i vastu abielu lahutamiseks

Menetlustoiming

Hagi hind

Hagi lahendamine, kirjalik menetlus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.L, isikukood XXX

Kostja: G.R, isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.L hagi G.R-i vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada M.L ja G.R-i abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxx

3. Jätta abielu lahutamisel M.L perekonnanimeks G.R-i.

4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes

muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-25-13390

1. M.L (hageja) esitas 17.08.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse G.R-i (kostja) vastu

abielu lahutamiseks. Hagi kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxx Poolte

abielulised suhted on lõppenud ning kooselu ei ole enam võimalik.

2. Harju Maakohus edastas 21.08.2025 määruse alusel asja menetlemiseks Pärnu

Maakohtule.

3. Hageja esitas 21.09.2025 täpsustuse hagile. Hageja märgib, et abielulised suhted lõppesid

2019 aastal ning kuna kostja viibib hooldekodus, siis ei ole võimalik abielu lahutada

perekonnaseisuametis.

4. Kostja teatas 20.10.2025 kohtule, et ta on nõus lahutusega ning et tema tervislik seisund ei

võimalda osaleda kohtuistungil. Kostja märkis, et viibib hooldekodus.

5. Kohus küsis 21.10.2025 kirjaga hageja seisukohta ning menetluskulude nimekirja. Kohus

tühistas 21.10.2025 kirjaga asjas 28.10.2025 kell 10.30 määratud istungiaja.

6. Hageja esitas 22.10.2025 seisukoha, kus märgib, et jätab menetluskulud enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti

kohus (TsMS § 70 lg 1). Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui

seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 2). TsMS § 102 lg 2 alusel võib

Eesti kohus abieluasja lahendada, kui:

1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal;

2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis;

3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks

ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.

Abielu lahutamisele kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-s 57

nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal (REÕS § 60 lg 1). Kui abielu

lahutamine ei ole selle õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel

tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis

või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti

kodakondsus (REÕS § 60 lg 2).

Käesoleval juhul on tegemist Valgevene kodanikega, kes elavad rahvastikuregistri

andmetel Eestis alates xxxxxxxx. Ka hagi kohaselt on mõlema poole elukoht Eestis. Seega

leiab kohus, et Eesti kohtul on pädevus lahendada käesolevas menetluses esitatud hagi.

8. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1). Kohus leiab, et

hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe

abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu

kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või

kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt

võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on

lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja

PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

2-25-13390

10. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxx.

Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Seega tuleb

kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab kohus

lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks G.R-i.

11. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb

abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb

menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus ei näe aluseid kõrvale kalduda TsMS § 164 lg 1 sätestatust. Sellest lähtuvalt

jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ega

hinda menetluskulude suuruse põhjendatust.

(digitaalselt allkirjastatud)

Brigitta Mõttus

kohtunik