4-25-3260/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3260

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2025.a, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3260

Kohtukoosseis

kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi sekretär

Kadri Vlassov

Väärteoasi

Sandra Kaisa Laurfeld’i väärteoasi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2

järgi.

Menetlusalune isik

Sandra Kaisa Laurfeld, ik: 49408270842; elukoht: XXX;

kodakondsus: XXX kodanik; töökoht: N OÜ

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindajad

Ivan Moskaljov, Triin Lindau

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Sandra Kaisa Laurfeld 04.08.2025.a toime

pandud väärteos LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ja

16.08.2025.a toime pandud väärteos LS § 201 lg 2 järgi ning

mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 224 lg 2 alusel

karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele

ilmumise päev. Kohustada Sandra Kaisa Laurfeld’i ilmuma

Tallinna arestimajja (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae

vald Harjumaa) hiljemalt 24.11.2025.a. Tähtaegselt aresti

kandmata jätmisel kohaldada Sandra Kaisa Laurfeld’i

suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 24.09.2025.a. ning

esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates

24.10.2025.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik

M. P. koostas 04.08.2025.a väärteoasjas nr 2317,25,006227 väärteoprotokolli nr. AB 1670101

Sandra Kaisa Laurfeld’ile selle eest, et tema, 04.08.2025.a kella 22:51 ajal Harjumaal,

Tallinnas, Sõle tn 6, suunaga Ädala tn, juhtis mootorsõidukit Citroen C1, reg nr XXX

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht on varem sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,32 mg/

l +/- 0,05mg/l. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus nimetatud tegevusega Sandra Kaisa Laurfeld

LS § 90 lg 1 p 1, p 3 ja § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on

kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S.

A. koostas 16.08.2025.a väärteoasjas nr 2315,25,007927 väärteoprotokolli nr. AB 1642093

Sandra Kaisa Laurfeld’ile selle eest, et tema, 16.08.2025.a kella 10:42 ajal Harjumaal,

Tallinnas, Tondi tn 56 juures, suunaga Pöialpoisi tn, juhtis mootorsõidukit Citroen C1, reg nr

XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht on varem sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus nimetatud tegevusega Sandra Kaisa

Laurfeld LS § 90 lg 1 p 1, p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

LS § 201 lg 2 järgi.

Harju Maakohtu 10.09.2025.a määrusega ühendati ülalnimetatud väärteoasjad ühte

menetlusse ning kohtuasja numbriks loeti 4-25-3260.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on toime pannud

temale etteheidetavad väärteod, istungil ei tekkinud selles osas ka vaidlust. Menetlusalust

isikut on analoogsete tegude eest varasemalt karistatud kriminaalkorras, kuid need karistused

ei ole soovitud mõju avaldanud, sest menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist ning

vähem kui ühe kuu jooksul pani toime mitu liiklusrikkumist. Kohtuvälise menetleja esindaja

taotles Sandra Kaisa Laurfeld mõista süüdi kõikides temale etteheidetavates väärtegudes ning

karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva.

Menetlusalune isik

Sandra Kaisa Laurfeld tunnistas end kohtuistungil temale

etteheidetavates väärtegudes süüdi. Ta selgitas, et 04.08 ta laenas sõidukit, et minna tööle,

tööl jõi ta klaasi veini ning seejärel tegi vale otsuse ning asus sõidukit ilma juhtimisõiguseta

juhtima. Teise juhtumi osas selgitas, et ta otsustas tööandjale vastu tulla ning läks kaupa

tooma. Ta palus mitte kohaldada aresti, ta selgitas, et on valmis rahatrahvi tasuma.

Kohtu järeldused:

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid,

analüüsinud neid kogumis, samuti arvestades kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega,

jõudis järeldusele, et Sandra Kaisa Laurfeldi süü on temale etteheidetavates väärtegude

toimepanemises tõendamist leidnud.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega,

milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollides kajastatud väärtegude

toimepanemine Sandra Kaisa Laurfeldi poolt.

Kohtuistungil tunnistas Sandra Kaisa Laurfeld end temale inkrimineeritavate väärtegude

toimepanemises süüdi (t kd 1 lk 32). Tema poolt 04.08.2025.a kella 22:51 ajal Harjumaal,

Tallinnas, Sõle tn 6, suunaga Ädala tn mootorsõiduki Citroen C1, reg nr XXX juhtimine

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht on varem sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. Mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,32 mg/l

+/- 0,05mg/l on fikseeritud 04.08.2025.a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on

menetlusalune isik kinnitanud (t kd 1 lk 1). Samuti kinnitavad eelnimetatud rikkumiste

toimepanemist indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt andis

indikaatorvahend positiivse näidu, s.o 0,47 mg/l (t kd 1 lk 8). Samuti tõendavad menetlusaluse

isiku süüd tõendusliku alkomeetri väljatrükk, millest nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul

ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,32 mg/l +/- 0,05mg/l, s.o mitte väiksem

kui 0,27 mg/l (t kd 1 lk 2a), taatlustunnistus, millest nähtuvalt eelnimetatud mõõtevahend oli

taadeldud 10.04.2025.a (t kd 1 lk 6), PPA tõend, millest nähtuvalt oli mõõtja läbinud

mõõtealase koolituse (t kd 1 lk 4). Samuti tõendavad menetlusaluse isiku süüd 28.02.2019.a ja

04.08.2025.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, millest nähtuvalt kõrvaldati

menetlusalune isik 28.02.2019.a mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (t kd 1 lk 14) ning 04.08.2025.a kõrvaldati ta

juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, lisaks on alust

arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära (t kd 1 lk 10).

Detailandmete päringust nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul juhtimisõigus (t kd 1 lk 15).

Tema poolt 16.08.2025.a kella 10:42 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tondi tn 56 juures, suunaga

Pöialpoisi tn mootorsõiduki Citroen C1, reg nr XXX juhtimine omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud on fikseeritud

16.08.2025.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik

kinnitanud (t kd 2 lk 1). Menetlusaluse isiku süüd kinnitavad detailandmete päring, millest

nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul juhtimisõigus (t kd 2 lk 4), samuti 04.08.2025.a ja

16.08.2025.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, millest nähtuvalt kõrvaldati

menetlusalune isik 04.08.2025.a ja 16.08.2025.a kuna tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus (t kd 2 lk 3, 5).

Kohus ei ole tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteomenetlemisel, rikkumiste

fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollides kajastatud konkreetsete

rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva

asutuse, Põhja prefektuuri Ida- ja Lääne-Harju politseiametnike poolt. Sandra Kaisa

Laurfeldile tutvustati tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses (t kd 1 lk 1 pö, t kd 2 lk 1

pö). Samuti tutvustati isikule õigusi alkoholijoobe kontrollimise ja tuvastamise osas (t kd 1 lk

2). Alkoholijoovet kontrolliti taadeldud tõendusliku alkomeetriga ning mõõtja oli läbinud

pädeva mõõtja koolituse. Samuti on väärteoprotokollidesse kantud ka tegelikkusele vastavad

andmed. Väärteoprotokollidega on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta

vaidlustanud ei ole. Samuti anti talle kohtueelses menetluses võimalus anda ütlusi, ka oli tal

see võimalus kohtus.

Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud Sandra Kaisa Laurfeldi poolt

väärteoprotokollides märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised. Rikutud on LS § 90 lg 1 p-te

1, 3, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le

91. Samuti rikuti LS § 69 lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris

väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud Sandra Kaisa Laurfeldi poolt LS § 201

lg 2, § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine.

Kohus on seisukohal, et Sandra Kaisa Laurfeld pani temale süüks pandavad väärteod toime

otsese tahtlusega. Ta teadis, et ei oma vastava kategooria juhtimisõigust, kuid asus sõidukit

juhtima, ta tahtis seda. Samuti teadis ta 04.08 episoodi puhul, et on enne sõitma asumist

tarvitanud alkoholi.

Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolud.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust

kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust.

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd menetlusalune isik pani LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritavad väärteod toime ühe teoga, määratakse nende eest karistus KarS § 63 lg 1

kohaselt LS § 224 lg 2 järgi.

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on seaduseandja karistusena

ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtus leidis tõendamist, et menetlusalune isik pani toime temale etteheidetavad väärteod

otsese tahtlusega. Kohus, arvestades, et Sandra Kaisa Laurfeld pani ühe teoga toime kaks

tegu, samuti asjaolu, et väärteod pandi toime vähem kui kahe nädalase vahega, teisalt

arvestades, et menetlusalusel isikul tuvastati alkoholsisaldus sanktsiooni alammääras (0,27

mg/l vs 0.25 mg/l), leiab kohus, et Sandra Kaisa Laurfeldi süü on keskmine.

Menetlusalune isik taotles enda karistamist rahatrahviga, kuid kohus on seisukohal, et rahalise

karistusega karistamine ei kannaks karistuse eesmärke. Esmalt tuleb arvestada, et

menetlusalune isik pani teod toime otsese tahtlusega ja seda vähem kui kahenädalase vahega.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline

karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka

süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-99-06 p 15.1). Seega ei saa jätta arvestamata ka asjaolu, et

menetlusalusel isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust mh KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi (t

kd 1 lk 20-21). Eelnimetatu ilmestab isiku ükskõiksest suhtumist liiklusnõuete täitmisesse ja

õiguskorda, mistõttu on kohus seisukohal, et kõige leebem karistusliik, s.o rahatrahv, ei

kannaks karistuse eesmärke, kuivõrd isik, hoolimata varasematest kriminaalkaristustest,

jätkas samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist.

Kohtuväline menetleja taotles Sandra Kaisa Laurfeldi karistamist KarS § 63 lg 1 alusel LS §

224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek

menetlusaluse isiku karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid arvesse võttes

põhjendatud, kuid kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgid on saavutatavad ka leebema

karistusmääraga.

Samas ei pea kohus võimalikuks Sandra Kaisa Laurfeldi suhtes lühiajalise aresti kohaldamist,

kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Tähele tuleb panna sedagi,

et LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod on ühed raskemad

liiklusalased rikkumised, milliste puhul on olulised nii eri- kui ka üldpreventiivsed

kaalutlused, milles toimepanija süü on suur. Siiski arvestab kohus, et menetlusalusel isikul

puuduvad kehtivad väärteokaristused, mis annavad aluse asuda seisukohale, et karistuse

eesmärgid on saavutatavad ka sanktsiooni keskmäärast leebema karistusmääraga. Kohus,

pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja

eripreventiivseid eesmärke, samuti teisi KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise aluseid, peab

põhjendatuks Sandra Kaisa Laurfeldi karistamist tema poolt 04.08.2025.a toimepandud

väärtegude eest LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi, 16.08.2025.a toimepandud väärteos LS § 201

lg 2 järgi ning KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt mõista LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest 12

päeva. Menetlusalune isik selgitas, et ta elu on viimasel ajal väga keeruline, ta kasvatab üksi

last, lähisugulasi tal ei ole, kuid vastusena kohtule selgitas, et lapsel on isa ka olemas. Seega

on võimalik menetlusalusel isikul aresti kandmise ajaks korraldada elu selliselt, et laps on nt

isa hoole all. Ka peab kohus vajalikuks märkida, et kõik need asjaolud olid teada ka väärteo

toimepanemise ajal, seega pidi isik arvestama võimalusega, et tema käitumine võib kaasa tuua

tema isoleerimise perekonnast. Samuti leiab kohus, et menetlusaluse isiku puhul ei esine KarS

§ 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi.

Sandra Kaisa Laurfeld on kohustatud ilmuma Tallinna arestimajja (Linnaaru tee 5, Soodevahe

küla, Rae vald Harjumaa) hiljemalt 24.11.2025.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel

kohaldada Sandra Kaisa Laurfeld’i suhtes sundtoomist arestimajja.

Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113.

Merle Parts

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/