2-25-13699/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13699

Tsiviilasi

V K (K) maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): V K (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine; kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata V K maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Vabastada Svetlana Pilden V K usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud V K kanda.

4. Määrata V K usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 654,72 eurot (käibemaksuga).

5. Anda V K määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks

menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4

märgitud usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel.

Tasu kanda B OÜ (konto nr XXX), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

6. Tühistada Viru Maakohtu 3. septembri 2025 määrusega kohaldatud

käsutuskeeld ning V K vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

7. Tühistada 28. oktoobri 2025 kl 10.30-ks määratud kohtuistung.

8. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise

kohta.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

2-25-13699

1. V K (avaldaja, võlgnik) esitas 22.08.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Maakohus võttis avalduse 03.09.2025 määrusega menetlusse ja nimetas usaldusisikuks

Svetlana Pildeni (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ja keelas

võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes

toimuva võimaliku sundtäitmise.

3. Usaldusisik esitas 03.10.2025 võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik palub määrata

enda tasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 249,60 eurot.

4. Avaldaja esitas 22.10.2025 avalduse, milles soovib maksejõuetusavaldusest loobuda.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi

vaatamata.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)

2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri

maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.

7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

8. Avaldaja esitas 22.10.2025 avalduse, mille kohaselt soovib maksejõuetusmenetluse

tühistada. Kohus mõistab taotlust selliselt, et avaldaja soovib võtta maksejõuetusavalduse

tagasi. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste

algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja

maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta

maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada.

9. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata

määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et

avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kohus kohaldas 03.09.2025 määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ja peatas tema

vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb

tühistada määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise

peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada

teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka

kohtutäituritele.

11. Samuti tuleb tühistada asjas 28.10.2025 kl 10.30-ks määratud kohtuistung.

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

2-25-13699

tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab

menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusavaldus jääb selle tagasivõtmise

tõttu läbi vaatamata.

13. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 1289,60 eurot

(käibemaksuga). Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvel, palub usaldusisik

hüvitada tasu menetlusabi korras riigi vahenditest 654,72 eurot (sh käibemaks).

14. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

15. PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

16. Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest

tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teinud (muu hulgas tutvunud võlgniku

maksejõuetusavaldusega, teinud ise registrites päringud ja saatnud kolmandatele isikutele

järelpärimised, suhelnud võlgnikuga, analüüsinud võlgniku kontosid ja järelpärimistele

saadud vastuseid, koostanud vara ja võlgade nimekirja ja usaldusisiku aruande), kuna võlgnik

polnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma

ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi.

17. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul

kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe

ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt

selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad

ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub.

18. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

19. PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

2-25-13699

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis

ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam

nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras

tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

20. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita

menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab,

et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu

hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema

tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

21. Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse

tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt valdavas osas ülesannete

täitmist, tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Samas, kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara

usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule

usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa TsMS

§ 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot (lisandub käibemaks)).

22. Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 8 tundi tuleb hüvitada

riigi vahenditest (528 eurot, s.o 8 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub

hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (kuna see jäi alla 886 euro, puudub kohtul alus

mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi

arvel hüvitatud).

23. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille

kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane.

(allkirjastatud digitaalselt)