3-25-3094/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3094

Haldusasi

Krausberg Eesti OÜ kaebus aktsiaseltsi Tallinna Sadam

28.07.2025 otsusele riigihankes “Koristus- ja

puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes

2025-2028“ (viitenumber 287444) ning Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 08.09.2025 otsusele vaidlustusasjas

nr 185-25/287444

Menetlus riigihangete

vaidlustuskomisjonis

Krausberg Eesti OÜ kaebus aktsiaseltsi Tallinna Sadam

28.07.2025 otsusele riigihankes “Koristus- ja

puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes

2025-2028“ (viitenumber 287444)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Krausberg Eesti OÜ, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Vastustaja (hankija) – aktsiaselts Tallinna Sadam,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja

advokaat Gregor Saluveer

Kolmas isik – SPS Grupp OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada menetlus kinniseks vaidlustuskomisjoni poolt esitatud kolmanda isiku

ärisaladust puudutavate dokumentide osas (dtl 228-340) ja eemaldada kaebaja

(Krausberg Eesti OÜ) nende tõendite uurimisest.

2. Kuulutada menetlus kinniseks kaebaja poolt kohtule 13.10.2025 esitatud

menetlusdokumendi lisade 1 ja 2 osas (dtl 427-449) ja eemaldada kolmas isik (SPS Grupp

OÜ) nende tõendite uurimisest.

3. Jätta rahuldamata Krausberg Eesti OÜ taotlus kuulutada menetlus kinniseks

riigihankes nr 287444 pakkujate esitatud ühikhindade osas.

4. Jätta Krausberg Eesti OÜ kaebus rahuldamata.

5. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja anda aktsiaseltsile Tallinna Sadam luba

hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks riigihankes

“Koristus- ja

3-25-3094

puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes 2025-2028“ (viitenumber 287444)

osades 1 ja 2 (Vanasadama osa ja Muuga sadama osa).

6. Mõista Krausberg Eesti AS-ilt välja menetluskulud aktsiaseltsi Tallinna Sadam kasuks

5528 eurot ja SPS Grupp OÜ kasuks 2756,60 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10

päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.11.2025. Kui

apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil,

eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Tallinna Sadam viib läbi avatud menetlusega riigihanget nimetusega “Koristus- ja

puhastusteenuse tellimine aktsiaseltsi Tallinna Sadam hoonetes 2025-2028“ (viitenumber 287444),

mille esemeks on Vanasadamas, Muuga Sadamas, Paldiski Lõunasadamas ja Saaremaa sadamas

koristus- ja puhastusteenuse osutamine. Hange on jagatud kolmeks osaks: 1) Vanasadam, 2) Muuga

Sadam, 3) Paldiski Lõunasadam ja Saaremaa sadam.

2. Aktsiaselts Tallinna Sadam tegi 04.04.2025 otsused (dtl 12-14), millega muuhulgas tunnistas hanke

osades 1 ja 2 SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeris eduka pakkujana.

Sellele otsusele esitas Krausberg Eesti OÜ Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse.

3. VAKO rahuldas 19.05.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 102-25/287444 vaidlustuse ja tunnistas

aktsiaseltsi Tallinna Sadam 04.04.2025 otsused hankes osades 1 ja 2 kehtetuks osas, millega SPS

Grupp OÜ pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks ning ta kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata (dlt

15-43). VAKO leidis, et hankija ei kontrollinud, kas SPS Grupp OÜ pakkumus järgib

ristsubsideerimise keeldu ning tunnistas seetõttu kehtetuks hankija otsused SPS Grupp OÜ

pakkumuse vastavaks, edukaks ja kvalifitseerituks lugemise kohta hanke osades 1 ja 2 (osa 1:

Vanasadam; osa 2: Muuga Sadam) kehtetuks. Muudes vaidlusalastes punktides (meeskonnatingimus,

töötajate olemasolu, põhjendamatult madal maksumus, kvalifikatsioon) VAKO hankija tegevuses

õigusvastasust ei tuvastanud.

4. Aktsiaselts Tallinna Sadam tegi 28.07.2025 otsuse, millega esmalt tunnistas kehtetuks 04.04.2025

hanke osades 1 ja 2 tehtud otsused ning tegi otsused, millega muuhulgas tunnistas hanke osades 1 ja 2

vastavaks ja edukaks SPS Grupp OÜ pakkumuse ning kvalifitseeris SPS Grupp OÜ osades 1 ja 2

eduka pakkujana ning jättis ta osades 1 ja 2 kõrvaldamata (dtl 44-45).

5. Krausberg Eesti OÜ esitas 28.07.2025 otsusele vaidlustuse, mille VAKO jättis 08.09.2025 otsusega

rahuldamata (dtl 46-63).

6. Krausberg Eesti OÜ esitas 18.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb aktsiaseltsi

Tallinna Sadam 28.07.2025 otsuse tühistamist hanke osades 1 ja 2 SPS Grupp OÜ edukaks ja

vastavaks tunnistamise, kvalifitseerime ning kõrvaldamata jätmise osas. Samuti taotleb Krausberg

Eesti OÜ Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 08.09.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 185-25/287444

tühistamist.

7. Kohus võttis 22.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks aktsiaseltsi

Tallinna Sadam ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse SPS Grupp OÜ. Kohus määras asja

lahendamiseks kirjalikus menetluses ning piiras ühtlasi kolmanda isiku juurdepääsu kaebuse lisa 7

osas (dtl 81-82) .

2(13)

3-25-3094

8. VAKO esitas kohtule vaidlustusmenetluse materjalid 22.09.2025 kahes osas: ärisaladuseta

dokumendid (dtl 93-227) ja ärisaladusega dokumendid (dtl 228-340).

9. SPS Grupp OÜ esitas 29.09.2025 seisukohad kaebusele (dtl 341-350) ja aktsiaselts Tallinna Sadam

esitas 30.09.2025 vastuse kaebusele (dtl 364-371).

10. Aktsiaselts Tallinna Sadam esitas 30.09.2025 esialgse õiguskaitse taotluse (dtl 351-363). Taotluse

eesmärgiks on, et kohus annaks loa nõustumuse andmiseks hankelepingute sõlmimiseks riigihanke

(viitenumber 287444) osades 1 ja 2 (Vanasadama osa ja Muuga sadama osa). Vastustaja täpsustas

taotlust 07.10.2025 (dtl 379-390).

11. Kolmas isik esitas 13.10.2025 kokkuvõtvad seisukohad ja arvamuse esialgse õiguskaitse taotluse

osas (dtl 399-401) ja samal kuupäeval esitas ka kaebaja oma seisukohad sh esialgse õiguskaitse

taotluse osas (dtl 427-449).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

12. VAKO rahuldas 19.05.2025 otsusega kaebaja vaidlustuse osas, mis puudutas hankija poolt

ristsubsideerimise keelu kontrolli läbi viimata jätmist. Sellele järgnevalt tunnistas hankija

kolmanda isiku pakkumuse uuesti vastavaks, kuid teises VAKO menetluses kaebaja

vaidlustust ei rahuldatud (VAKO 08.09.2025 otsus). Seetõttu seisnebki käesolevas asjas

peamine vaidlusküsimus selles, kas kolmanda isiku pakkumus rikub hankes kehtestatud

ristsubsideerimise keeldu. Kaebaja leiab, et kaevatavad hankija otsused ja VAKO 08.09.2025

otsus on eelneva VAKO otsusega vastuolus ja õigusvastased, sealhulgas põhjusel, et nendes

otsustes puuduvad põhjendused, kuidas on jõutud järeldusele, et kolmas isik ei olnud

ristsubsideerimise keeldu rikkunud.

13. Hankija ei viinud peale VAKO 19.05.2025 otsust läbi ristsubsideerimise keelu sisulist

kontrolli.

13.1. VAKO 19.05.2025 otsuse punktis 18 on selgitatud, et kolmas isik oli pakkunud TK lisa

1.6.1 real 494 toodud 1,3 m2 pindalaga WC suvise hoolduskoristuse ühe korra hinnaks 3 senti

(veerg K). Seejuures tuvastas VAKO, et kolmas isik oli pakkunud 1-sendist ühikhinda 75-l

korral. Järelikult – võttes arvesse täielikku ristsubsideerimise keeldu, pidi kolmanda isiku

pakutud 3-sendine (0,03 eurot) hind katma kõik ühe ruutmeetri koristamise kulud, et koristada

TK lisa 1.6.1 real 494 nimetatud 1,3 ruutmeetrist WC-d. Teiseks, pidi ühikhind 1 sent, mida

kolmas isik pakkus 75 erinevat korda, katma kõik konkreetse ruumi ühe ruutmeetri

koristamise kulu.

13.2. Pärast 19.05.2025 otsust asus hankija tegema uut kontrolli.. VAKO 08.09.2025 otsuse

punktist 19 nähtub, et kontrolli tulemusi kajastab hankekomisjoni protokoll nr 12-4/35-33,

kuid kaebajale ei ole avaldatud põhjendusi kolmanda isiku kohta. Kaebaja kohta koostatud

protokolli lisa aga kinnitab, et hankija ei viinud läbi sisulist kontrolli. Kui vaadata kaebaja

kohta esitatud protokolli lisa, siis tegemist on põhjendustega pelgalt dokumendi nime järgi,

tegelikult sisulised põhjendused puuduvad. Lisa lk 1 lõpus ja lk 2 alguses on kõigepealt

tsiteeritud kaebaja antud selgitusi ja kalkulatsioone. Seejärel on lk 2 kolmandas lõigus üksnes

üldsõnalised ja pealiskaudsed selgitused, et hankija hindas kaebaja esitatud hinna kujunemise

arvestusi ning selgitusi. Selle põhjal on lk 2 lõikudes 4 ja 5 tehtud omakorda järeldus, et

kaebaja ei olnud ristsubsideerimise keeldu rikkunud. Samas, puudub igasugune sisuline

analüüs, mille põhjal nähtuks, kuidas on hankija jõudnud järelduseni, et ristsubsideerimist ei

ole toimunud, Hankija nö põhjendused ei vasta riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-s 1 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetele.

3(13)

3-25-3094

13.3. Kaebaja käsutuses ei ole küll sama dokumenti kolmanda isiku kohta, kuid kaebajal on

veenvad eeldused arvata, et kolmanda isiku kohta koostatud protokolli lisas puuduvad samuti

sisulised põhjendused. Hankija oli kehtestanud väga range ristsubsideerimise keelu. Seetõttu

tuli hankijal endal seda ka rangelt järgida ning kontrollida ristsubsideerimise keelu puudumist

kõikide nende sadade hinnaühikute osas, et hinnaühikuga oleks kaetud vastava konkreetse

teenuse kulud täies ulatuses. Hankija otsusest peab selline kontroll ning sellest järelduvad

põhjused olema selgelt nähtavad ja kontrollitavad. Hankija ei saa vabandada selle tegemata

jätmist kaalutlusõigusele tuginedes.

13.4. Kolmanda isiku väidetavate selgituste põhjalikkus ei vabasta hankijat kontrolli- ja

põhjendamiskohustusest. Sõltumata, mida hankija ja kolmas isik väidavad hankijale esitatud

selgituste kohta, peab see nähtuma ka hankija otsuse põhjendustest. Käesoleval juhul ei ole

seda tehtud.

13.5. Hankija on pealiskaudselt väitnud, et ta olevat kaasanud selgituste hindamiseks

finantsspetsialisti, kuid ühtegi selgitust ega analüüsi protokollist ei nähtu, sh selgitust, kellega

oli tegemist ning kas tal oli sellise analüüsi tegemiseks nõuetekohane pädevus. Sellega hankija

ühtlasi möönab, et tal puudub asjakohane teadmine ja pädevus sedavõrd keerukat analüüsi läbi

viia. Mõistlikult käituv hankija ei kehtesta sellist VAKO poolt ebamõistlikuks peetud

hanketingimust, mille kontrollimine toob hankijale kaasa täiendava raha kulutamise vajaduse

ja mis ei ole kooskõlas rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise (RHS 3 p 5).

13.6. Hankija möönab ka ise, et kontroll oli ebapiisav ja protokolli põhjendused puudusid.

Hankija vastuse punktides 2.13 – 2.20, sh punktides 2.16 ja 2.17 väidetakse, et sisuline

kontroll ei tähenda mitmekümne lehekülje pikkust finantsanalüüsi vms, vaid hankija järeldus

pakkumuse põhjenduste kohta on hankija hinnang pakkuja prognoosi tõsiseltvõetavusele.

Hankija jätab taaskord tähelepanuta, et ta on ise pidanud vajalikuks kehtestada äärmisel range

ristsubsideerimise keelu, kuid mille kontrollimine eeldab sadade ja sadade ühikhindade

üksikasjalikku kontrolli.

14. Hankija ega kolmas isik ei ole ümber lükanud, et kolmas isik rikkus pakkumuse tegemisel

ristsubsideerimise keeldu.

14.1. Kolmas isik oli pakkunud ühe- ja kolmesendiseid ühikhindu, mille puhul on ilmselge, et

sellise tasu eest ei ole võimalik ilma ristsubsideerimata teenuse kulusid katta. Hankija ja

kolmas isik on esitatud sellele sarnased vastuväited, et kaebaja ise pakkus samuti ühesendist

hinda, mistõttu käitub kaebaja vastuoluliselt. Sellised väited ei ole põhjendatud, ses kaebaja

pakutud ühikhinnad ei ole vaidluse all (vt VAKO 19.05.2025 otsuse põhjenduste punkti 17).

14.2. Kolmas isik on väljendanud arvamust, et nö mastaabiefektiga on võimalik teatud

ühikhinna kulusid hoida sisuliselt olematuna. Sellest nähtub, et ta lähtus pakkumuse tegemisel

esmalt sellest, et võttis aluseks üksnes hooldus- ja valvekoristuse kulud kokku kogu objekti

ulatuses ühel kalendrikuul, ilma et oleks hinnanud, kas iga ühikhind katab vastava ühikhinna

kulu. Selline lähenemine ongi tavapärane ristsubsideerimine, kuna kolmas isik lähtub sellest,

et oluline on katta kogu objekti kulud, mitte iga ruumi kulud eraldi. Isegi kui selline

lähenemine on majanduslikult loogiline, siis sellega kolmas isik möönab taaskord, et paljude

ruumide osas on ta saanud pakkuda äärmiselt madalaid ühikhindu tänu sellele, et nn

mastaabiefekti abil võib küll olla tagatud kogu objekti ulatuses teenuse osutamine kasumlikult,

kuid paljude ruumide osas ei kata ühikhinnast saadav tulu tegelikult antud ruumi ühikhinna

kulu 100%-lises ulatuses.

15. Kaebaja leiab kokkuvõtlikult, et kuna hankija ei teinud kaebaja hinnangul nõutud

ühikupõhist kontrolli ning kolmanda isiku ühikhindade kulukatvus on ilmselgelt küsitav,

tulnuks kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata. Järelikult ei saanuks teda ka edukaks

4(13)

3-25-3094

tunnistada (RHS § 117 lg 1 – hinnatakse vaid vastavaks tunnistatud pakkumusi).

Etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt on õigusvastased ka kvalifitseerimise ja kõrvaldamata

jätmise otsused (28.07.2025). Ka VAKO 08.09.2025 piirdus kaebaja hinnangul väitega, et „ei

ole alust kahelda hankija järeldustes“, kuid ei esitanud enda sisulist kontrolli ega analüüsi;

seega pole otsus kooskõlas põhjendamiskohustusega. Seega on ka VAKO otsus õigusvastane.

Vastustaja (hankija) seisukohad

16. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

17. Otsus ristsubsideerimise järgimise kohta on hankija kaalutlusotsus ning seetõttu on

kohtulik kontroll hankija hinnangu üle piiratud. Just sel põhjusel ei teinud VAKO esimeses

vaidluses järeldust selle kohta, kas kolmanda isiku pakkumus on ristsubsideerimise keeluga

vastuolus või mitte. Kohus ega VAKO ei teosta kaalutlusõigust hankija eest (HKMS § 158 lg

3). Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on oluline kaalutlusviga, aga taolist viga siinse otsuse

puhul vastustaja teinud pole.

18. Hankijal oli võimalik VAKO esimeses otsuses osundatud puudus kõrvaldada ja hankija on

peale VAKO esimest otsust kontrollinud seda, et kolmanda isiku pakkumus ei riku

ristsubsideerimise keeldu.

18.1. Kolmas isik esitas nii osas 1 kui osas 2 vastuse hankija päringule 27.05.2025, esitades

detailse ülevaate iga aasta ja iga hooldatava ruumi kohta. Kolmas isik näitas ära teenuse

osutamise sageduse, ajakulu, vahendite kulu, teenuse m2 summa, tööjõukulu, kaudsed kulud

jpm kuluühikuid. Sealjuures on tööjõukulule arvestatud juurde reserv. Iga ruumi kohta tõi

kolmas isik välja, milline on taotletav kasum, kui võrrelda kulu pakutud ühikhinnaga. Kolmas

isik esitas ka kokkuvõtte teenuse osutamise tunnitasudest aastatel 2025, 2026 ja 2027,

keskmise tunnitasu perioodis ning ettevõtte kulu teenuse osutamise tunnitasu ja minuti

arvestuses. Lisaks selgitas kolmas isiku kaaskirjas põhjalikult, milliseid tegureid (senine

kogemus, turuolukord jms) on kolmas isik ühikhindade kalkuleerimisel arvestanud.

18.2. Kolmanda isiku esitatud dokumentide tõsiseltvõetavuse hindamiseks kaasas vastustaja

finantsspetsialisti, kes analüüsis, kas ühikhinnad katavad teenuse osutamisega (sh erinevate

perioodide ja ruumide arvestuses) seotud kulud. Samuti hindas spetsialist, kas ühe tööliigi (nt

valve- või hoolduskoristus) ühikhindadest mõni on selgelt alla omahinna, mis viitaks

võimalikule ristsubsideerimisele teise tööliigi/kulurea arvelt. Kolmanda isiku esitatud

hinnakujundust ja selgitusi kogumis hinnates on hankija jõudnud järeldusele, et kolmanda

isiku pakkumus ei ole vastuolus ristsubsideerimise keeluga.

18.3. Seega, kolmas isik esitas mahukad dokumendid (nagu VAKO iseloomustab, „detailsed“

ja „üksikasjalikud“ andmed), mille alusel sai vastustaja järeldada, et ristsubsideerimist ei

esine. Kolmas isik on pakkumuse maksumust selgitanud mahukamalt, kui ta seda

kohtupraktika kohaselt pidanuks ja detailsemalt, kui seda tegi näiteks kaebaja ise.

19. VAKO on asjakohaselt järeldanud, et vastustaja on saanud kolmanda isiku andmete alusel

asjakohaselt kontrollida ristsubsideerimise keelu järgimist. Väär on kaebaja väide, et

vastustaja kontroll on olnud pealiskaudne ja seega vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Alusetu on ka kaebaja väide, justkui vastustaja

polegi kontrolli teostanud, kuna see polnud talle jõukohane

19.1. Sisuline kontroll ei tähenda mitmekümne lehekülje pikkust finantsanalüüsi ega väliste

nõunike kaasamist. Sellist standardit ei ole kunagi VAKO- ega kohtupraktikas tunnustatud.

See poleks ka võimalik, sest hankija peab riigihanke läbi viima mõistliku aja jooksul (RHS § 3

p 5). Sel põhjusel ei viita kaebaja ka ühelegi lahendile, milles sellist finantsanalüüsi hankijalt

oleks nõutud.

5(13)

3-25-3094

19.2. Vastustaja on teostanud kontrolli ja kontrolli teostamine nähtub hankekomisjoni

protokollist. Kui vastustaja poleks andmeid kontrollinud, ei oleks ta osas 1 lükanud tagasi

kolm pakkumust ja osas 2 neli pakkumust.

19.3. Asjakohatu on ka etteheide, et kuna kaebaja kohta koostatud vastavaks tunnistamise

protokoll on pealiskaudne, peab sama kehtima kolmanda isiku puhul. Iga vastavaks

tunnistatud pakkumuse kohta koostas vastustaja otsuse protokolli lisa, millest nähtuvad

kaalutlused, sh kolmanda isiku pakkumuse kohta. Seega on vastustaja lähtunud otsuse

tegemiselt samadest kaalutlustest, millele tugineb vaidluses.

20. Kaebaja väited on vastuolulised.

20.1. Kaebaja heidab ette, et kolmas isik on pakkunud TK lisa 1.6.1 real 494 WC koristamise

hinnaks 3 senti, mis tähendab, et selle ühikuga seotud teenuse ühe kalendrikuu hind on 1,19.

Samuti on kolmas isik eeldatavasti pakkunud TK lisa 1.6.1 ridadel 350—352 WC koristamise

hinnaks 1 sent, mis tähendab, et selle ühikuga seotud teenuse ühe kalendrikuu hind on 0,36

eurot. Nende hindadega pole väidetavalt võimalik teenust osutada.

20.2. Kaebaja jätab teadlikult tähelepanuta, et ta ise on pakkunud kõikides nendes ühikutes

hinnaks 1 sent. Kaebaja väidab seega ühelt poolt, et kolmanda isiku pakutud hinnaga on

võimatu teenust osutada, kuid osutab ise teenust kolm korda odavamalt.

20.3. Kaebaja heidab ette, et kolmas isik on 75 korral pakkunud 1-sendist ühikhinda. Kaebaja

on ise pakkunud 1-sendist hinda kordades rohkem, s.t mitmes sajas ühikus.

20.4. Kui vastaks tõele, et pakutud hindadega on võimatu lepingut ilma ristsubsideerimiseta

täita, siis puuduks kaebajal kaebuse esitamise õigus. Sellisel juhul on vältimatu järeldus, et ka

kaebaja pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu ja tuleb mittevastavana tagasi lükata. Ühe

äriühingu lubatavaks õiguseks või huviks vaidlustuse esitamisel ei saa olla teise äriühingu

tõrjumine hankemenetluselt, kui ta ise sellest mingit konkreetset kasu ei saa.

Kolmanda isiku seisukohad

21. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et hankija kontroll on olnud piisav ja

nõuetekohane, kolmanda isiku pakkumus vastab täielikult hanke tingimustele ning kaebuse

vastupidised väited on vastuolulised, tõendamata ja majanduslikult ebaloogilised.

22. Hankija on teinud piisava kontrolli kolmanda isiku pakkumuse vastavuse üle ning hankija

otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks oli loogiline, põhjendatud ja kooskõlas

õiguspärase kaalutlusõiguse kasutamisega.

22.1. Hankija kogus ja analüüsis kolmanda isiku selgitusi iga TK lisades 1.6.1 ja 1.6.2 toodud

ruumi ja ühikhinna kohta; kaasas kontrolli läbiviimiseks finantsspetsialisti, kelle ülesanne oli

hinnata, kas kolmanda isiku esitatud kulustruktuur ja hinnastamise loogika on kooskõlas hanke

alusdokumentide ja majandusliku reaalsusega ning põhjendas oma järeldusi kirjalikult

hankekomisjoni protokollis nr 12-4/35-33 ja ka vastuses VAKOle esitatud

menetlusdokumendis (14.08.2025), viidates ka kolmanda isiku kalkulatsioonidele ja esitatud

tõenditele. Hankija oli veendunud, et kolmanda isiku esitatud ühikhinnad on majanduslikult

põhjendatud, arvestades esitatud kuluarvestusi ja selgitusi.

22.2. Hankija põhjendused olid sisulised ja viitasid selgelt, et kontroll oli teostatud. Kohtul on

võimalik kolmanda isiku selgituste ning hankija protokollide põhjal objektiivselt veenduda, et

kontroll oli olemas ja läbimõeldud. Seadusest ei tulene hankijale kohustust esitada mahukaid

arvutustabelite või üksikute ühikuhindade kulukomponente. Kohtu- ja VAKO praktika

kohaselt on piisav, kui hankija põhjendustest on võimalik mõista, kuidas tema siseveendumus

kujunes – s.t milliste asjaolude põhjal ta leidis, et pakkumus on realistlik ja vastab

6(13)

3-25-3094

ristsubsideerimise keelule. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja nõue, et hankija oleks pidanud

esitama detailsed arvutused iga ruutmeetri või iga ruumi tasemel. Selline nõue ületaks hankija

mõistliku kontrolli piire, muudaks hankemenetluse ebaproportsionaalselt ressursimahukaks

ning poleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.

22.3. Ristsubsideerimise keelu järgimise kontroll ei ole pelgalt matemaatiline arvutus, vaid

keerukas majanduslik hinnang, mille eesmärk on tuvastada, kas pakkumus on realistlik ja kas

selle alusel on teenuse osutamine lepingu kestel tegelikult võimalik. Hankija peab hindama,

kas pakkumuse hinnad ja selgitused loovad usutava ja majanduslikult põhjendatud terviku,

mitte tõendama iga ühikhinna kulupõhist tasakaalu eraldi. Kohtulik ega järelevalveorganite

kontroll ei saa minna kaugemale hankija kaalutlusruumist. Nii VAKO kui ka halduskohtud on

korduvalt rõhutanud, et pakkumuse hinnakomponentide hindamine on hankija majandusliku

hinnangu küsimus, mille üle saab teostada vaid piiratud kontrolli – eeskätt selles osas, kas

hankija ei ole jätnud olulisi asjaolusid tähelepanuta, kas hindamine on loogiliselt põhjendatud

ning kas ei ole tehtud ilmselget kaalumisviga. VAKO ja kohtud saavad kontrollida üksnes

menetlusnormide järgimist, hindamise loogilist ülesehitust ning ilmsete vigade puudumist –

mitte asuda ise hindama, kas konkreetne ühikhind katab täpselt mingi ruumi koristamise kulu.

23. Kolmanda isiku pakkumus vastab ristsubsideerimise keelule. Mastaabiefekti arvestamine

on lubatav ja majanduslikult põhjendatud

23.1. Hankijale esitati üksikasjalikud kalkulatsioonid ja selgitused iga TK lisas 1.6.1 ja 1.6.2

loetletud ruumi kohta, mis tõendavad, et kõik kulud on arvestatud ja jaotatud vastavalt

nõuetele. Nende selgituste sisu on ärisaladus, kuid need võimaldavad kohtul veenduda, et iga

ühikhind sisaldab kõiki vajalikku teenuse osutamise kulusid.

23.2. Hanke eesmärk ei ole, et iga üksik ühikhind kataks täielikult ühe ruumi koristamise

kulud isolatsioonis, vaid et teenuse kogumaksumus kataks kogu lepingu täitmisega seotud

kulud. Kuna hankelepingu täitmine hõlmab sadu ruume ja tuhandeid ruutmeetreid, tekib

paratamatult mastaabiefekt: teatud püsikulud (nt töödejuhataja palk, halduskulud, seadmete

amortisatsioon) jaotuvad suurema pinna peale, mistõttu kulu ühe ruutmeetri kohta väheneb.

Selline arvestus on majanduslikult loogiline ja õiguspärane, mitte keelatud ristsubsideerimine.

Ristsubsideerimise keelu eesmärk on vältida lepingu mittetäielikku täitmist, mitte välistada

kulude majanduslikku jaotust suure mahu lõikes.

24. Kaebaja seisukohad on vastuolulised ja ebaloogilised. Kaebaja enda tegevus kinnitab tema

väidete põhjendamatust.

24.1. Kaebaja väidab, et kolmanda isiku pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu ja sisaldab

ebarealistlikke ühikhindu, kuid tegelikkuses on kolmanda isiku pakkumus vaid 2,58% (osas 1)

ja 0,95% (osas 2) odavam kui kaebaja oma. Kui kaebaja peab kolmanda pakkumust kulusid

mittekatvaks, tuleks sama loogika alusel pidada kaebaja enda pakkumust samuti

mittevastavaks, kuna hinnavahe on marginaalne.

24.2. Lisaks on kaebaja ise pakkunud väga madalaid ühikhindu (nt 0,01 eurot/m²), sh samadel

ridadel, mida ta kasutab näitena kolmanda isiku väidetavast rikkumisest. See tähendab, et

kaebaja kriitika on ebajärjekindel ja eesmärgipäraselt valikuline.

24.3. Kolmas isik osutab, et kaebaja enda pakkumuse ja selgituste põhjal on ilmne, et ka

kaebaja ei lähtunud põhimõttest, et iga ühikhind katab eraldi ruumi täiskulu. Kaebaja on

kinnitanud, et ka tema pakkumuse koostamisel on arvestatud mastaabiefekti, mis tähendab, et

ta kasutas sama põhimõtet, mille ta nüüd kolmanda isiku puhul vaidlustab. Kaebaja esitanud

ühtegi konkreetset arvutust ega tõendit, mis näitaks, et kolmanda isiku ühikhinnad ei kata

kulusid või et mõni kululiik on jäetud arvestamata.

7(13)

3-25-3094

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Juurdepääsu piiramine kaebaja poolt esitatud tõendile

25. Riigihangete vaidlustuskomisjon esitas kohtule vaidlustusmenetluse materjalid 22.09.2025 kahes

osas: ärisaladuseta dokumendid (dtl 93-227) ja kolmanda isiku ärisaladust sisaldavad dokumendid

(dtl 228-340), mida ei ole kohus kaebajale avaldanud. Viimati nimetatud dokumendid on kirjeldavad

kolmanda isiku ja hankija kirjavahetuse sisu ja kolmanda isiku poolt hankijale esitatud detailseid

andmeid seoses hankija poolt läbi viidud ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollimisega.

Dokumendis sisalduv teave on kohtu hinnangul käsitatav kolmanda isiku ärisaladusena ning kaebaja

huvi asja materjalidega tutvumiseks ei kaalu üles kolmanda isiku ärisaladuse kaitse vajadust. Kohus

uurib neid dokumente asja lahendamisel ning kontrollib kaebuses tõstatatud küsimusi. Seetõttu tuleb

käesoleva haldusasjas menetlus kuulutada HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 38 lg 1 punkti 6 alusel kinniseks osas, mis puudutab vaidlustuskomisjoni poolt esitatud

kolmanda isiku ärisaladust puudutavaid dokumente (dtl 228-340) ning eemaldada kaebaja nende

dokumentide uurimisest vastavalt HKMS § 79 lg 1 punktile 5.

26. Kaebaja esitas kohtule 13.10.2025 menetlusdokumendi lisana temaga sõlmitud kehtiva

hankelepingu maksumuste tõendamiseks arvete koopaid. Kaebaja leiab, et kuna need puudutavad

hankelepingu täitmist ja nendest nähtub kaebaja osutatava teenuse sisu ja maksumus, on tegemist

kaebaja ärisaladusega, mistõttu palub kaebaja, et kohus kuulutaks nimetatud tõendite osas menetluse

kinniseks ning ei teeks neid kolmandale isikule nähtavaks ja eemaldaks kolmanda isiku nende

tõendite uurimisest HKSM § 79 lg 1 p 5 alusel. Nõustun kaebajaga ja rahuldan selle taotluse. Esitatud

dokumentides kajastatud infoga tutvumise piiramine ei ole siinse vaidluse sisu arvestades kolmanda

õiguski õiguste kaitset riivav.

27. Kaebaja on esitanud ka taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks riigihankes nr 287444

pakkujate esitatud ühikhindade osas. Taotluse eesmärgiks on vältida menetlusväliste isikute

juurdepääsu sellele infole. Menetlusväliste isikute õigus toimikumaterjalidega tutvumiseks on piiratud

ja eeldab üldjuhul menetlusosaliste eelnevat nõusolekut (HKMS § 89). Hankeasjades kohus üldjuhul

menetlusvälistele isikutele toimikumaterjalidega tutvumist ei võimalda. Seega leian, et

menetlusosaliste õiguste kaitse on eelnevaga piisavalt tagatud. Ka käesolevas otsuses on ühikhindasid

käsitletud piisavalt üldiselt, et puudub vajadus selles osas otsuse avaldamist eraldi piirata. Kaebaja

taotlus ja seega rahuldamata.

Kaebuse lahendamine

28. Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustunu siinjuures VAKO 08.09.2025 otsuse

seisukohtadega. Kuna kaebuse argumendid seonduvalt hankija tegevusega ristsubsideerimise

keelu kontrolli läbi viimisega ja väited kolmanda isiku poolt ristsubsideerimise keelu

rikkumise kohta ühtivad suurel määral vaidlustuses tooduga ning ei pea ma selles osas

vajalikuks VAKO otsuse põhjendusi üksipulgi korrata. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.

29. Nõustada ei saa kaebaja väitega, et VAKO 08.09.2025 otsus oli vastuolus 19.05.2025

VAKO otsuses käsitletud hankija kohustust viia läbi ristsubsideerimise sisuline kontroll ning

lubas sisuliselt keelu rikkumise võimalust. VAKO ei ole 08.09.2025 otsuses asunud eelnevast

vastupidisele seisukohale ning otsuse tegemisel jätkuvalt järginud eelnevas

vaidlustusmenetluses tuvastatut, et hankedokumentidest nähtub täielik ristsubsideerimise keeld

st ristsubsideerimine on keelatud mitte üksnes lepinguväliselt vaid ka lepingusiseselt. VAKO

on otsuse punktis 16 selgitanud, et ei andnud eelnevas otsuses sisulist hinnangut sellele, kas

kolmanda isiku pakkumuse puhul oli ristsubsideerimise keeldu rikutud või mitte vaid

hinnanud, et hankija ei olnud ristsubsideerimise keelust kinni pidamise kontrolli

nõuetekohaselt läbi viinud. Hankijal oli VAKO otsuse jõustumise järgselt seega võimalik

eelnevad puudused kõrvaldada ning alustada vastavat kontrolli. Ehkki VAKO leidis otsuses, et

8(13)

3-25-3094

hankija poolt kehtestatud täielik ristsubsideerimise keeld on ebamõistlikult koormav, oli

hankijal võimalik otsustada, et ta jätkab hankega ja asub teostama ristsubsideerimise keelu

sisulist kontrolli.

30. Kaebaja heidab VAKO-le põhjendamatult ette seda, et VAKO ei teinud sisulist kontrolli

hankija tegevuse üle ristsubsideerimise keelust kinnipidamise analüüsimisel.

30.1. Hankija alustas peale esimest vaidlustuskomisjoni otsust ristsubsideerimise keelu

järgimise kontrolli ning pöördus pakkujate poole nõudega täiendavate andmete esitamiseks

(sõnumi ID dtl 339-340, kaebajale juurdepääs piiratud), viidates sealjuures VAKO 19.05.2025

otsusele ning palus hankijatel esitada selgitused, kalkulatsioonid jm asjakohased tõendid, mis

võimaldaksid sisuliselt kontrollida, kas ristsubsideerimise keeldu on järgitud. Vastuseks

hankija küsimustele esitas kolmas isik omapoolsed selgitused ja arvestused (dtl 294-338,

kaebajale juurdepääs piiratud), mida hankija analüüsis ja leidis, et nende põhjal on võimalik

veenduda, et kolmas isik ei ole ristsubsideerimise keeldu rikkunud.

30.2. VAKO analüüsis otsuse punktides 17-20 hankija tegevust, osundades siinjuures, et

kuivõrd kolmas isiku esitas vastuseks hankija päringule põhjalikud omapoolsed

kalkulatsioonid ja selgitused, sai hankija veenduda, et ristsubsideerimise keeldu ei olnud

rikutud. VAKO leidis, et hinnale olulist mõju avaldavad aspektid on kolmanda isiku

selgitustest kajastatud ja hankija sai selle alusel pakkumuse vastavust piisavalt kontrollida,

kaasates seejuures hindamisprotsessi ka finantsspetsialisti, kes analüüsis, kas ühikhinnad

katavad teenuse osutamisega (sh erinevate perioodide ja ruumide arvestus) seotud kulu.

VAKO viitas seejuures õigesti, et vaidlustuskomisjon ei asu hankija asemel iseseisvalt läbi

viima kolmanda isiku pakkumuses toodud arvutuskäikude paikapidavust vaid piirdub üksnes

hankija tegevuse kontrollimisega ulatuses, et kas hankija on piisava põhjalikkusega

asjaomaseid andmeid kogunud ning uurinud.

30.3. Otsus ristsubsideerimise keelu järgimise kohta on hankija kaalutlusotsus, mille kohtulik

kontroll on piiratud. See, kas on järgitud ristsubsideerimise keeldu, on keerukas majanduslik

otsus, mille hindamine on esmajoones hankija ülesanne, arvestades varasemaid kogemusi ja

hetke paremaid teadmisi. Kohtulik kontroll hankija selliste otsuste üle on üldjuhul piiratud (vt

ka RkHKo asjas nr 3-19-1825 p 14). Teenust ei telli kohus hankija asemel ja hankija risk on,

et ta sõlmib lepingu pakkujaga, kes on ka võimeline lepingut täitma. VAKO ega kohus ei saa

seega asuda hankija asemel ristsubsideerimise keelu kontrolli teostama vaid kohtulik kontroll

on suunatud eelkõige sellele, kas hankija ei ole teinud ilmselgeid kaalutlusvigu st on kogunud

piisava põhjalikkusega asjakohaseid andmeid ning tema järeldused ei ole meelevaldsed.

VAKO otsuse punktides 17-20 toodud kontrolli ulatus vastab eeltoodule. Kordan siinjuures

eelnevalt märgitut, et kuna hankija tegevust puudutavad kaebuse argumendid kattuvad

vaidlustuse argumentidega, VAKO on neid analüüsinud ning nõustun VAKO seisukohtadega

ei korda ma neid siinkohal üksikasjalikult.

31. Ma ei nõustu kaebusega ka selles, et vaidlustatud hankija otsused ei ole kontrollitavad.

Vastuses vaidlustusele ja kaebusele on vastustaja viidanud, et vastustaja otsuse põhjendused

on esitatud lisaks vastavusotsusele ka hankekomisjoni protokollis nr 12-4/35-33 ja selle lisas

„Hankija põhjendus otsusele, et SPS Grupp OÜ (11394806) pakkumuses on järgitud

ristsubsideerimise keeldu“. Vastustaja koostas iga vastavaks tunnistatud pakkumuse kohta

otsuse protokolli lisa, millest nähtuvad kaalutlused mh kolmanda isiku pakkumuse kohta (dtl

263-264, kaebajale juurdepääs piiratud). Protokoll sisaldab kokkuvõtet kolmanda isiku poolt

esitatud andmetest ning selgitusi selle kohta, et hankija on koostöös finantsspetsialistiga neid

andmeid analüüsinud jõudes järeldusele, et kolmanda isiku pakkumus ei ole vastuolus hankes

kehtiva ristsubsideerimise keeluga. Tõsi, see protokolli osa, sarnaselt kaebaja kohta koostatud

protokolli osaga, ei sisalda üksikasjalikke arvutusi ega mahukat finantsanalüüsi, kuid see ei

9(13)

3-25-3094

anna alust järeldada, et hankija otsus on sedavõrd oluliste põhjendamispuudustega, et selle

põhjal ei ole koostoimes protokollis viidatud ja vaidlustusmenetluse käigus esitatud kolmanda

isiku selgitustega võimalik aru saada, millistest andmetest hankija otsuse tegemisel lähtus.

VAKO-l ja kohtul on õigus arvestada hankija teadmisi ja varasemat kogemust antud

valdkonnas ning selle alusel hinnata hankija otsustuse usaldusväärsust.

32. Kaebaja viitab, et kolmas isik on pakkunud TK lisa 1.6.1 real 494 WC koristamise hinnaks

3 senti, mis tähendab et selle ühikuga seotud teenuse ühe kalendrikuu hind on 1,19 eurot ja

TK lisa 1.6.1 ridadel 350—352 on kaebaja eeldatavasti pakkunud WC koristamise hinnaks 1

senti (ühikuga seotud teenuse ühe kalendrikuu hind 0,36 eurot). Kaebaja leiab, et nende

ühikhindadega ei ole võimalik teenust osutada. On ilmne, et selline maksumus on tõepoolest

väike, kuid samas on vastustaja vastuses kaebusele avaldanud, et kaebaja on ka ise pakkunud

kõikides nendes ühikutes hinnaks 1 sent. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja andmed on

ebaõiged. Seega on kaebuse väited selles osas vastuolulised – ühelt poolt väidab kaebaja, et

kolmanda isiku poolt näidatud ühikhinnad eeldavad ristsubsideerimise keelatud kasutamist,

samas aga on oma pakkumuses lähtunud sarnastest või ka madalamatest ühikhindadest. Ehkki

siinne vaidlus ei hõlma kaebaja pakkumuse vastavuse kontrolli, viitab nende andmete võrdlus

siiski sellele, et üksnes pakutud ühikhindade põhjal ei saa järeldada ristsubsideerimise keelu

rikkumist, vastasel juhul viitaks see sellele, et ka kaebaja on sellist keeldu rikkunud.

33. Ristsubsideerimise keelu rikkumist ei saa tuletada ka kolmanda isiku poolt

vaidlustusmenetluses esitatud vastuse (dtl 157-164) punktides 4-5 toodud selgitustest nn

mastaabiefekti kohta, mis lihtsustatult tähendab, et mahu suurenedes väheneb ühiku kulu. On

ilmne, et teenuse nn omakulu, mis koosneb ka teenuse ostuaja üldkuludest (nt

raamatupidamiskulud samuti kontori- ja personalitöötajad, jne,), millele viitab kaebaja

kaebuse punktis 10.4, vähenevad ühe ühiku kohta teenuse üldmahu suurenedes. Samasugune

mõju on teenuse üldmahu suurenemisel ka materjalide, töövahendite ja -seadmete, tehnika

hoolduse jms kulu osas. Selline arvestus on majanduslikult loogiline ning tegemist ei ole

ristsubsideerimisega.

34. Kokkuvõtvalt leian eeltoodule tugiendes, et hankija 28.07.2025 otsus kolmanda isiku

edukaks tunnistamiseks ning seejärel kvalifitseerimise kohta ja kõrvaldamata jätmise kohta on

õiguspärased ja kaebusest toodud väited ei anna alust hankija otsuse tühistamiseks. Niisamuti

on õiguspärane ja põhjendatud ka VAKO 08.09.2025 otsus, millega jäi kaebaja vaidlustus

rahuldamata. Kaebus jääb sellest tulenevalt täies ulatuses rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

35. Vastustaja esitas 30.09.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus annaks loa

nõustumuse andmiseks hankelepingute sõlmimiseks riigihanke osades 1 ja 2 (Vanasadama osa

ja Muuga sadama osa). Vastustaja viitab, et on kehtivaid lepinguid pikendanud kuni

30.11.2025, kuid eeldatavasti ei lõpe selleks ajaks vaidlus käesolevas asjas jõustunud

lahendiga. Avalikes huvides on aga tagada koristusteenuse katkematus, arvestades sadamas

liikuvate inimeste arvukust. Vastustajal puudub iseseisev võimekus sisekoristus- ja

puhastustööde tegemiseks. Seejuures on kaebuse perspektiiv olematu. Vastustaja ei ole ka

hankemenetluse läbi viimisel olnud hooletu, algatades riigihanke juba rohkem kui 9 kuud

tagasi s.o 31.12.2024), seejuures pakkumuste esitamise tähtpäev oli 12.03.2025 ja eeldatav

lepingu algusaeg 01.06.2025 (lepingu p 6.1).

36. Kolmas isik toetab esialgse õiguskaitse taotlust. Kaebus on põhjendamatu ning

hankelepingute sõlmimata jätmise korral katkeks alates 01.12.2025 Vanasadamas ja Muuga

sadamas koristus- ja puhastusteenuse osutamine. Kuigi lepingute lõppemiseni jäänud veel n-ö

aega, tuleb arvestada, et RHS § 201 lg 4 järgi ei või hankija anda nõustumust hankelepingu

10(13)

3-25-3094

sõlmimiseks enne 7 päeva möödumist esialgse õiguskaitse määruse tegemisest. Samuti on

Hankija asjakohaselt juhtinud tähelepanu, et arvestada tuleb ka vajadusega tagada mõistlik

ettevalmistusaeg teenuse osutamisele asumiseks.

37. Kaebaja vaidleb esialgse õiguskaitse taotlusele vastu. Kohtupraktika järgi võib HKMS §

280 lg-t 11 kohaldada üksnes erandjuhtudel, kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada

hankelepingu sõlmimata jätmise korral, on sedavõrd suur, et see on kaalukam kui kaebaja

õiguste kahjustamine. Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisel otsustatakse

hankevaidluse sisuline tagajärg enne kohtuotsust, kuna kaebuse rahuldamine ei mõjuta

sõlmitud hankelepingu kehtivust (vt HKMS § 267 lg-d 3 ja 4) ning kaebaja on selleks ajaks

juba kaotanud hankelepingu sõlmimise võimaluse. Seda arvesse võttes ei ole põhjendatud

hankelepingu sõlmimiseks nõustumise andmine juba esimese astme kohtumenetluse jooksul

üksnes juhuks, kui keegi menetlusosalistest peaks halduskohtu otsuse edasi kaebama.

Võimaliku apellatsioonimenetluse käigus on hankijal samuti võimalik taotleda nõustumise

andmist. Hankijal puudub seega õiguskaitse vajadus ja õiguskaitse kohaldamine rikuks

kaebaja õigusi olulisel määral. Hankija selgitused, et ta ei ole hanke korraldamisel olnud

hooletu, on eksitavad. Peale VAKO esmast otsust viis hankija läbi täiendavad toimingud, mis

vältasid pikalt ja mis olid tingitud sellest, et hankija ise oli hanketingimustes kehtestanud

ebamõistlikult koormava ristsubsideerimise keelu. Olemasolevate lepingute pikendamine ei

oleks vastuolus riigihangete seadusega.

38. Leian, et vastustaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada.

38.1. HKMS § 280 lg 11 alusel on kohtul esialgse õiguskaitse korras võimalik hankija põhjendatud

taotluse alusel lubada hankijal anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks. Kohus arvestab esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Hankijal

tuleb taotluses näidata, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist

avalikku huvi. Hinnang kaebuse perspektiivile võib siiski mõjutada õigustele ja huvidele antavat

kaalu. Tuleb ka tähele panna, et nõustumuse andmiseks loa andmist ei õigusta igasugune avalik huvi,

vaid üksnes oluline avalik huvi (HKMS § 280 lg 11). RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu

sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu (TlnRnKm

28.10.2022 määrus asjas nr 3-22-2012 p 16).

38.2. On ilmne, et hankelepingu sõlmimise järgselt ei ole kaebuse eesmärk enam saavutatav. Kaebaja

eesmärk on sõlmida vastustajaga kolmanda isiku asemel hankeleping. Tulenevalt HKMS § 267 lg-st 3

ja 4 ei saa kohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega

lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti tühistada. Seega, ei ole kaebajal kolmanda isikuga lepingu

sõlmimise järgselt enam võimalik vaidlusaluses riigihankes hankelepingut sõlmida. Sellest tulenevalt ei

saa kaebaja huvi esialgse õiguskaitse rakendamata jätmiseks pidada vähetähtsaks. Kuivõrd sõlmitava

hankelepingu kestuseks on märgitud 38 kuud, kaotaks kaebaja vastustaja taotluse rahuldamise korral

hankelepingu sõlmimise võimaluse küllaltki pika perioodi jooksul ning kaebaja majanduslikud huvid

oleks seega olulisel määral riivatud.

38.3. Vastustaja on põhjendanud, et kaalukaks avalikuks huviks on tagada koristusteenuse katkematus

sadama siseruumides kui avalikes huvides kasutatavates hoonetes. Vastustaja leiab, et arvestades

sadamas liikuvate inimeste arvukust, on teenuse katkematu osutamine on äri- ja avaliku huvi kriitiline.

Saabumas on talveperiood, mis muudab akuutseks vajaduse sadamate sisekoristuseks ja -puhastuseks.

Talveperioodil on tavapärane, et väljas libedusetõrjeks puistatud graniitgraanulid satuvad inimeste

liikumisega siseruumidesse, eskalaatorite, liftide, mehhanismide vahele, tekitades varalist kahju ja

rikkeid nende kasutamisel. Samuti tekitab siseruumidesse tassitav lumi sulamisel libedust. Tallinna

Ringkonnakohus on varasemalt viidatud lahendis leidnud, et liiklusohutus rahvusvahelises piiripunktis ja

ümbritseval alal ning sadama toimimine on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda kaebajate õiguste

11(13)

3-25-3094

rikkumise hankemenetluse käigus ning see huvi võib hankelepingu sõlmimata jätmisel saada intensiivselt

kahjustada. Ehkki viidatud asjas oli tegemist sadama välisterritooriumit hõlmava teenusega, saab

ringkonnakohtu määruses esile toodud kaalutlustest lähtuda ka siinses asjas, sest sügis-talvisel hooajal

kandub inimeste liikumisega siseruumidesse tänavalt vihmavett, pori, libedusetõrje graanuleid jms, mis

eskalaatorite, liftide, mehhanismide vahele sattudes tekitavad rikkeid nende kasutamisel, lisaks tekib

oht, et hooldamata libedal põrandal võivad inimesed kukkuda ja viga saada. Arvestades seaduses

sätestatud menetlustähtaegu (vt HKMS § 275 lg 2) ei jõustu asjas tehtav lahend suure tõenäosusega enne

2026. aasta algust. Eestis hilissügisel ja talvel valitsevad ilmastiku tingimused (jäide, lörts, lumi, vihm) on

üldteada asjaolu, mistõttu on vajadus hankelepinguga ostetava teenuse järele ilmne.

38.4. Hinnang kaebuse perspektiivile võib mõjutada õigustele ja huvidele antavat kaalu. Käesoleva

otsusega jääb kaebus rahuldamata, mistõttu suurendab see asjaolu veelgi avalikku huvi lepingu

sõlmimiseks.

38.5. Siinses asjas ei ole põhjust ka arvata, et hankija on olnud hankemenetluse korraldamisel olulisel

määral hooletu, sest hankemenetlus kuulutati välja juba 31.12.2024 ja pakkumuste esitamise tähtpäev oli

12.03.2025. Nõustuda ei saa kaebaja viitega, et hankija hooletust saab järeldada ka sellest, et

hankemenetluses on kehtestatud küllaltki koormav ristsubsideerimise keeld. Isegi kui nõustuda VAKO

19.05.2025 otsuses väljendatud sellekohase seisukohaga, ei tähenda see, et hankemenetlust oleks hankija

pidanud alustama veelgi varem.

38.6. Kokku võttes eeltoodut leian, et siinses asjas kaalub avalik huvi sadamate territooriumil

(hoonetes) katkematu teenuse osutamine üles kaebaja huvi hoiduda hankelepingu sõlmimisest

kolmanda isikuga käesoleva kohtuvaidluse lõpuni.

39. Rahuldan seega vastustaja taotluse ja annan hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse

andmiseks riigihankes “Koristus- ja puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes 2025-

2028“ (viitenumber 287444) osades 1 ja 2 (Vanasadama osa ja Muuga sadama osa).

40. Märgin täiendavalt, et käesolevaga kohtu poolse loa andmine hankijale nõustumuse andmiseks

hankelepingu sõlmimiseks ei kohusta hankijat siiski sellist nõustumust andma ja hankelepingut

sõlmima. Hankija peab arvestama, et hankelepingu sõlmise korral kaotab kaebaja võimaluse

saavutada kaebuse eesmärki ja kaaluma, kas esineb siiski võimalusi seniste lepingute pikendamiseks

või ajutise lepingute sõlmimiseks hankemenetluse väliselt. Hankijal tuleb arvesse võtta, et juhul, kui

vaidlus jätkub kõrgemates kohtuastmetes ja kaebajat saadab edasises menetluses edu, on kaebajal kui

pakkumuse esitamisel kasumi teenimise eesmärgist lähtunud äriühingul võimalus esitada nõue hankija

võimaliku õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Samamoodi nagu esialgse

õiguskaitse kohaldamisel, tuleb ka hankijal hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisel võrrelda

omavahel kahjulikku tagajärge, mis saabuks kaebajale loa andmise ja kaebuse rahuldamise korral

tagajärjega, mis kaasneks avalikele huvidele loa andmisest keeldumise ja kaebuse rahuldamata

jätmise korral.

Menetluskulud

41. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis vaidlustatud VAKO otsus jääb jõusse ning jõusse jääb ka

vaidlustusmenetluse kulude kandmise osa.

41.1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse ning

kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele

(HKMS § 108 lg). Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1).

42. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kirjalikus menetluses kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust,

12(13)

3-25-3094

samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja

tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema

menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).

43. Vastustaja taotles kohtumenetlusega kantud menetluskuludena õigusabikulude välja mõistmist.

Menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest (dtl 391-398) nähtuvalt on vastustaja menetluskulud

5528 eurot järgenvalt: õigusabiteenuse maksumus 5508 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 30,60

töötunni eest ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot. Õigusabiteenus hõlmab asja

materjalidega tutvumist ja analüüsi, esialgse õiguskaitse taotluse koostamist ja esitamist, kaebusele

vastuse koostamist ja kohtule esitamist, kolmanda isiku vastuse analüüsi, kohtunõudele vastuse

koostamist. Arvestades asja keerukust ja mahtu ei saa hankija õigusabikulude suurust pidada

ülemääraseks. Kuivõrd hankija põhitegevuseks ei ole korraldada riigihankeid, on põhjendatud kasutada

välist õigusabiteenust (Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, p 33). Seega tuleb kaebajalt hankija

kasuks välja mõista menetluskulud 5528 eurot, sh riigilõiv 20 eurot.

44. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele

(HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik taotles kohtumenetlusega kantud menetluskuludena õigusabikulude

välja mõistmist. Esitatud menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest (dtl 405-408) nähtuvalt on

kolmanda isiku õigusabiteenuse mahuks 12,53 tundi kokku 2756,60 eurot (ilma käibemaksuta). Teenus

hõlmab asja materjalidega tutvumist ja analüüsi, esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumist, seisukoha

koostamist ja kohtule esitamist ning seda saab pidada mõistlikuks, Sellest tulenevalt mõistab kohus

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 2756,60 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

13(13)