2-24-131245/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-131245

Kohtuasi

PLACET GROUP OÜ hagi U.V vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

629,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja: U.V (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi U.V vastu osaliselt.

2. Mõista U.V-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja 15. septembri 2022

tarbijakrediidilepingu nr XX alusel välja põhivõlg 199,79 eurot, intress 5,24

euro, ajavahemikul 3. detsembrist 2024 kuni 24. oktoobrini 2025

sissenõutavaks muutunud viivis 19,43 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Mõista U.V-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (199,79

eurot) alates 25. oktoobrist 2025 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud 42% ulatuses U.V kanda ja 58% ulatuses PLACET

GROUP OÜ kanda.

5. Mõista U.V-lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulude katteks välja

73,50 eurot.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 30. augustil 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse U.V-lt (kostja) 548,81 euro saamiseks. Kuivõrd

kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 14.

novembril 2024 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 2. detsembril 2024 (täpsustatud 20. detsembril 2024, 22. jaanuaril 2025

ja 30. augustil 2025) hagiavalduse, milles palub lõpliku nõudena mõista kostjalt välja

põhivõla 423,74 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 80,21 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot, kuni 2. detsembrini 2024 sissenõutavaks muutunud viivise

43,81 eurot ning viivise põhivõlalt alates 3. detsembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15. septembril 2022

tarbijakrediidilepingu nr XX, mille alusel andis hageja kostjale laenu 600 eurot.

Laenusumma väljamaksmisel on hageja kostjalt kinni pidanud lepingutasu 30 eurot.

Hageja kandis kostjale 15. septembril 2022 üle 570 eurot.

Pooled sõlmisid maksepuhkuse kokkulepped järgmistel kuupäevadel: 27. jaanuar 2023,

26. veebruar 2023, 27. aprill 2023, 27. mai 2023, 23. juuni 2023, 25. juuli 2023, 28.

august 2023, 20. september 2023, 27. oktoober 2023, 24. november 2023, 27. detsember

2023 ja 29. jaanuar 2024. Kostja kohustus laenu tagastama 12 osamaksena osamakse

suurusega 59,10 eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid 27. oktoobril 2023 sõlmis kostja lepingu tingimuste muutmise

kokkuleppe, mille alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ja viivisemäära.

Alates 27. oktoobrist 2023 oli uueks intressimäär 39,31% aastas ja viivisemääraks

0,11% päevas. Krediidikulukuse määr jäi samaks - 48%. Lepingu tingimuste muutmise

kokkuleppe sõlmimisega muutus ka laenu tagastamise ja intresside tasumise graafik.

Uue graafiku järgi kohustus kostja laenu tagastama 25 osamaksena ajavahemikus 27.

oktoober 2023-27. september 2025.

Kostja on enne lepingu sõlmimist esitanud hagejale enda pangakonto väljavõtte perioodi

18. märts 2022-14. september 2022 kohta. Hageja tuvastas pangakonto väljavõttelt

kostja igakuise sissetulek oli nelja kuu vältel keskmiselt 2222,25 eurot (laekumised

Aktsiaseltsilt M S ja B T OÜ-lt) ja finantskohustused 700,82 eurot (kulud

ülalpeetavale 300 eurot, XX laenu kuumakse 97,34 eurot; XX laenu kuumakse 48,94

eurot; XX laenu kuumakse 96,42 eurot; B AS-i laenu kuumakse 96,13 eurot; B F OÜ

laenu kuumakse 61,99 eurot).

Hageja veendus 15. septembril 2022 lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisuses

küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Samuti tegi

hageja 22. juulil 2022 päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee ning tuvastas, et kostjal

puuduvad kehtivad maksehäired. 14. septembri 2022 päring Maksu- ja Tolliametile

kinnitas, et kostjal puuduvad maksuvõlad. Rahvastikuregistri 14. septembri 2022

päringu alusel tuvastas hageja, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Ametlikke Teadaandeid

kostja suhtes 14. septembri 2022 seisuga ei olnud.

Laenutaotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot (töötasu),

finantskohustuseks 300 eurot (kulud ülalpeetavatele), XX kuumakse 97,34 eurot, XX

kuumakse 48,94 eurot, XX kuumakse 96,42 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0

eurot.

Hageja arvestas kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud 300 eurot, mis oli

laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele

inimesele vastavalt hageja sise-eeskirjadele.

Kostja krediidivõimekuse arvutus lepingu sõlmimisel oli: 2222,25 eurot (sissetulek) –

700,82 eurot (finantskohustused) – 300 eurot (majapidamiskulud) - 59,10 eurot (taotleva

laenu osamakse) = 1162,33 eurot. Seega oli kostja krediidivõimeline igakuise reserviga

1162,33 eurot.

Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 380,44 eurot. Hageja luges sellest

176,26 eurot põhiosa katteks, 60,14 eurot intresside katteks ja 144,04 eurot lepingu

pikendamise tasu katteks. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jätnud tagastamata

laenuandjale põhiosa 423,74 eurot (600 - 176,26).

Kostja jäi viivitusse 2024. a veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti

osamaksetega. Hageja edastas 5. augustil 2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

millega andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks 19. augustini 2024. Kuivõrd

kostja võlga ei tasunud, ütles hageja lepingu 30. augustist 2024 üles.

Eelnevat arvestades palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhivõla

423,74 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tasumata intressid 80,21 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulusid 30 eurot. Hageja on kostjale

edastanud tasulised meeldetuletuskirjad 7. märtsil 2024, 9. aprillil 2024, 10. mail 2024,

5. juunil 2024, 5. juulil 2024 ja 6. augustil 2024. Tasuta meeldetuletuskirjad edastati

kostjale 28. veebruaril 2024, 29. märtsil 2024, 2. mail 2024, 28. mail 2024, 27. juunil

2024 ja 27. juulil 2024. Vastavalt hageja hinnakirjale on tasuline võlateade 5 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt välja viivise 43,81 eurot lepingujärgses viivise määras

0,11% päevas alates lepingu ülesütlemisest (31. august 2024) kuni 2. detsembrini 2024.

Edaspidi palub hageja viivise kostjalt välja mõista kuni põhivõla kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja esitas 30. augustil 2025 nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub alternatiivselt mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 199,79 eurot, intressi 5,24 eurot. Samuti palub

hageja sellisel juhul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 3. detsembrist

2024 põhinõude 199,79 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja ja kostja sõlmisid 15. septembril 2022 tarbijakrediidilepingu nr XX (dtl 319-

331). Kostjale anti laenu 600 eurot (dtl 324). Kostjale kanti 15. septembril 2022 üle 570

eurot (dtl 446). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 16,30%.

Selle kolmekordne määr on 48,90%. Lepingus on krediidi kulukuse määr 48% (dtl 324),

st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on krediidi kulukuse määra kujunemist selgitanud hagiavalduse p-s 2.6 (dtl 310)

ja esitanud arvutuskäigu (dtl 372). Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi

kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi. Seega on krediidi kulukuse määr

kooskõlas seadusega.

7. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Hageja leiab, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingu sõlmimisel

järginud. Hageja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte põhjal kostja igakuised

keskmised sissetulekud 2222,25 eurot (s.o töötasud ja lõpparve M S AS-ilt ning

töötasu ja komandeeringu tasu B T OÜ-lt), pangakonto väljavõtte alusel tuvastatud

finantskohustused 700,82 eurot. Hageja on esitanud ka selgituse tehtud päringute kohta

(dtl 644-647).

Kostja majapidamiskuludeks arvestas hageja 300 eurot (dtl 34). Kostjal maksehäired

puudusid (dtl 34-35). Taotletava laenu kuumakse oli 59,10 eurot. Hageja jõudis

eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning talle jääb

pärast sõlmitava kohustuse mahaarvamist igakuine reserv 1162,33 eurot.

9. Kostja pangakonto väljavõte on esitatud perioodi 18. märts 2022-14. september 2022

osas, s.o kuue kuu kohta (dtl 374-441). Arvestades tabeli detailsust ja selles toodud

andmeid, puudub kohtul käesolevas asjas alus kahelda, et see kajastab kostja

pangakonto väljavõtet.

Hageja selgitas, et kostja ise märkis enda sissetulekute suuruseks laenutaotluses 1500

eurot. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhjendanud, miks ta lähtus kostja

märgitust suuremast sissetulekust (s.o 2222,25 eurot). Olukorras, kus krediidiandjale

nähtub erinevatest allikatest (laenutaotlus ja pangakonto väljavõte) erinev kostja

keskmise sissetuleku summa, tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva

tarbija sissetuleku suurusega (nn konservatiivsuse põhimõte). Samuti nähtub, et hageja

on lugenud kostja töötasuks summasid B T OÜ-lt, kuid maksekorralduste selgituste

kohaselt oli tegemist osaliselt töötasu ja osaliselt komandeeringu (ehk lähetuse) tasuga

(nt laekumised 10. juunil 2022, 27. juunil 2022, 12. juulil 2022, 25. juulil 2022, 10.

augustil 2022, 25. augustil 2022). Lähetuse tasu makstakse üldjuhul lähetusega

kaasnevate kulude hüvitamiseks. Hageja ei ole välja selgitanud, milline osa ülekannetest

oli töötasu ja milline nn komandeeringu tasu. Seega on hageja puudulikult tuvastanud

kostja sissetuleku suuruse rikkudes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab,

et kostja sissetulekud laenu sõlmimise ajal on eelnevat arvestades ebaselged, kuid mitte

suuremad kui 1500 eurot (laenutaotluses märgitud summa).

Hageja tuvastas kostja pangakonto väljavõttelt kostja igakuise finantskohustuste suuruse

700,82 eurot. Hagiavalduse ja hilisemate täpsustuste kohaselt on hageja arvestanud

kuludega ülalpeetavatele (300 eurot) ja hagejaga sõlmitud teiste lepingute XX laenu

kuumaksega 97,34 eurot, XX laenu kuumaksega 48,94 eurot, XX laenu kuumakse 96,42

eurot, B AS-i laenuga kuumaksega 96,13 eurot ning B F laen, mille kuumakse on

61,99 eurot.

Hageja on viidanud, millise kuupäevaga ülekannetelt nähtuvad teiste

finantskohustustega tulenevad ülekanded kokku keskmiselt 400,82 eurot kuus. Samas ei

ole hageja selgitanud, mille põhjal ta tuvastas, et kulud ülalpeetavatele on 300 eurot

kuus. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et ta tasub elatist 400 eurot kuus (nt 11.

aprill 2022, 9. mai 2022, 1. juuni 2022, 10. juuli 2022 ja 10. august 2022). Järelikult on

kostja igakuised kohustused vähemalt 800,82 eurot kuus. Seega on hageja puudulikult

tuvastanud ka kostja kohustuste suuruse laenu sõlmimise ajal.

Arvestades, et hageja tuvastas laenu andmisel, et kostjal oli juba viis

tarbijakrediidilaenu (sh kolm sõlmitud hagejaga), pidi hageja laenu andmisel veenduma,

et kostja ei satuks krediidi tõttu „laenuorjusesse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 22).

Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhjendanud, mille põhjal määrati kostja

majapidamiskulude suuruseks 300 eurot. Hageja on vaid viidanud, et see on määratud

vastavalt hageja sise-eeskirjadele. Arvutus tugineb Eesti Statistikaameti andmetele ning

võtab arvesse kliendi igakuist sissetulekut, elukoha piirkonda (XX), ülalpeetavate arvu

ja tarbijahinnaindeksi muutust. Hageja ei ole selgitanud, et oleks kostja

majapidamiskulude hindamisel kontrollinud kostja pangakontolt nähtuvaid kulutusi.

Kohtu arvates on põhjendamatu tarbija majapidamiskulusid arvestada statistiliste

andmete alusel ning jätta seejuures kontrollimata pangakontolt nähtuvad

majapidamiskulud. Kuivõrd hageja ei ole selgitanud, milliseid kostja pangakonto

väljavõttelt nähtuvaid andmeid võeti arvesse kostja majapidamiskulude määramisel, on

hageja jätnud nõuetekohaselt kontrollimata teabe kostja majapidamiskulude kohta.

10. Hagiavalduse ja selle lisadest nähtub, et kostja ja hageja on korduvalt laenulepingut

nr XX muutnud (dtl 332-362), s.o 20. septembril 2023, 23. juunil 2023, 24. novembril

2023, 25. juulil 2023, 26. veebruaril 2023, 27. jaanuaril 2023, 27. aprillil 2023, 27.

oktoobril 2023, 27. detsember 2023, 28. augustil 2023 ja 29. jaanuaril 2024.

Hagiavalduse kohaselt muudeti 27. oktoobril 2023 ka lepingus sätestatud intressi- ja

viivisemäära (dtl 354-355). Ülejäänud lepingu muutmised on olnud kostjale

maksepuhkuse andmine. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele täpsustanud, kas 27.

oktoobri 2023 lepingu muutmisel kontrolliti uuesti kostja krediidivõimelisust ega ole

põhjendanud, miks seda ei tehtud. Samuti ei ole selle kohta esitatud kohtule tõendeid.

Andmete ja selgituste esitamata jätmise tõttu järeldab kohus, et hageja rikkus kostjaga

27. oktoobri 2023 laenulepingu muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja

ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel nõuetekohaselt järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtet kostja sissetulekute, kohustuste ning majapidamiskulude

kindlaksmääramisel. Samuti leiab kohus, et kostja pangakontodelt nähtuvat piisava

hoolsusega hinnates, ei oleks krediidiandjal saanud tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu

maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr

2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega

sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).

13. Kohus tuvastab järgmisena, kas hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Hageja ümberarvestuse kohaselt jäi kostja ümberarvestatud graafiku järgi viivitusse

2024. a veebruari, märts, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti osamaksetega. Kokku on

kostja hagejale makseid teinud 380,44 eurot. Seega oli kosja viivituses vähemalt kolme

järjestikuse tagasimaksega (27. veebruaril 2024, 27. märtsil 2024 ja 27. aprillil 2024, dtl

648-719). Tasuda tuli iga kuu 27. kuupäevaks (dtl 362).

Hageja ütles lepingu üles 30. augustil 2024 (dtl 557, 574-575). Hageja ümberarvestuse

kohaselt oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuste korral,

sest kostja ei ole teinud alates 27. veebruarist 2024 ühtegi tagasimakset. Hageja saatis

eelnevalt kostjale ülesütlemise hoiatuse (dtl 478, 573). Seega olid tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise eeldused täidetud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral (VÕS § 416 lg 1) ning hagejal oli õigus laenuleping 30. augustil 2024

erakorraliselt üles öelda.

14. Hageja on 30. augusti 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude

ümberarvestuse (dtl 648-719). Kohus selgitab, et tegemist ei ole ega saa olla

alternatiivse nõudega TsMS 370 lg 1 tähenduses, vaid hagi osalise rahuldamisega.

Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske,

mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3c).

Hageja on kostjale kandnud ümberarvestuse järgi andud kostjale kandnud 570 eurot,

millest kostja on tagastanud põhivõla katteks 370,21 eurot (dtl 449-476). Seega tuleb

kostjalt välja mõista põhivõlg 199,79 eurot (VÕS § 108 lg 1). Hageja põhivõla nõue

jääb seda ületavas osas rahuldamata.

15. Lepingus lepiti kokku intressimääras 39,31% aastas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse

sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kuna see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja on ümberarvestuses lähtunud VÕS

§ 94 lg-1 sätestatud määrast. Hageja ümberarvestatud intressinõue 5,24 eurot, s.o alates

16. septembrist 2022 kuni 29. augustini 2024. Kohus leiab, et hageja intressiarvestus on

jälgitav ja kontrollitav. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude 5,24 eurot (dtl 648).

Hageja intressinõue (80,21 eurot) jääb 5,24 eurot ületavas osas rahuldamata.

16. Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist. Ümberarvestuse järgi palub hageja

viivise välja mõista alates 3. detsembrist 2024 (hagiavaldusele järgnevast päevast)

põhivõlalt 199,79 eurot (dtl 562) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär (39,31% aastas, dtl 567), sest see

on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem.

Perioodil 3. detsember 2024 kuni 24. oktoober 2025 (kohtuotsuse tegemise seis) on

viivis 19,43 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga). Viivise summa jääb haginõude

piiridesse ning tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates 25. oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras (TsMS § 367). Eelnevat arvestades kuulub hageja viivisenõue

rahuldamisele osaliselt.

17. Hageja nõuab hagis sissenõudmiskulusid 30 eurot, s.o lepingu kehtivuse ajal kuue

saadetud meeldetuletuskirja kulu VÕS § 1132 lg 1 alusel. Iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 5 eurot. Hüvitist

on õigus nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud tarbijale vähemalt üks tasuta

meeldetuletus.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel ei vabane krediidisaaja

viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.

juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2 21-125271, p 9).

Hageja on kostjale edastanud lepingu kehtivuse ajal meeldetuletuskirju 7. märtsil 2024

(dtl 206-208), 9. aprillil 2024 (dtl 209-211). 10. mail 2024 (212-214), 5. juunil 2024 (dtl

197-199), 5. juulil 2024 (dtl 200-202), 6. augustil 2024 (dtl 203-205). Hageja on

tõendanud, et on eelnevalt saatnud tasuta meeldetuletuskirjad 2. mail 2024 (dtl 218), 28.

mail 2024 (dtl 219-221), 27. juulil 2024 (dtl 222-224), 28. veebruaril 2024 (dtl 225-

227), 27. juunil 2024 (dtl 228-230), 29. märtsil 2024 (dtl 231-233). Seega on enne iga

tasulist meeldetuletuskirja saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri. Hagejal on õigus

nõuda iga tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja sissenõudmiskulud kokku 30 eurot (6×5 eurot).

18. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 199,79 eurot, viivise alates 3. detsembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras ning sissenõudmiskulu 30 eurot.

Arvestades hageja nõudeid (22. jaanuari 2025 hagi täpsustuses kokku 577,76 eurot

arvestades viiviseid hagi esitamise, 2. detsembri 2024 seisuga) ja seda, et kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 229,79 eurot (arvestades viiviseid hagi esitamise seisuga),

rahuldab kohus hagi ca 42% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 42%

kostja kanda ja 58% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

19. Hageja viimase seisukoha järgi (dtl 562) koosnevad hageja menetluskulud

esindajakuludest 150 eurot ja riigilõivust 175 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59

lg 1 ja lisa 1).

20. Hagejat esindas Darina Koivunen. Kohtule esitatud volikirjas nähtub, et D.

Koivuneni aadress on sama, mis hagejal (F. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn). Kuna hageja ei

ole tõendanud ega selgitanud, et D. Koivunen ei ole tema töötaja, loeb kohus, et D.

Koivunen on hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist

esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Hageja

menetluskulude nimekirja kohaselt väidetav kulu koosneb tõendite kogumise ja analüüsi

ning hagi koostamise eest. Kohtul ei ole andmeid selle kohta, et asjas oleks hagejat

esindanud töötajal tekkinud sõidukulud. Kuna hageja ei saa oma töötajaga seonduvalt

esitada muid lepingulise esindaja kulutusi, jätab kohus hageja taotluse lepingulise

esindaja kulude 150 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.

Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 175 eurot (riigilõiv). Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 73,50 eurot (s.o 42% 175 eurost).

21. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui

avalikult (vt 26. märtsi 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule

jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada

avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus

või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea

kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg

1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg

1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm

16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)