2-23-122549/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-122549

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi ITEST

Invest OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ITEST Invest OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

170 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja ITEST Invest OÜ (registrikood 12327964),

seaduslik esindaja M.D

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. mai 2024 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta ITEST Invest OÜ kanda.

4. Välja mõista ITEST Invest OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 330 eurot.

5. ITEST Invest OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda

Osaühingule EUROPARK ESTONIA viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 31.05.2023 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ITEST Invest OÜ (kostja)

vastu 170 euro saamiseks. Kostja esitas maksettepanekule vastuväite,

mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas 21.06.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 170 euro

saamiseks, millest leppetrahvide võlgnevused on kokku 130 eurot ja

sissenõudekulu 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks

viie parkimislepingu rikkumine perioodil 22.07.2020 kuni 07.11.2021,

millest tulenevad leppetrahvid on kostja jätnud tasumata.

Hageja on esitanud kostjale alljärgnevad leppetrahvinõuded,

paigutades need sõiduki kojamehe vahele:

22.07.2020, Kalevi Jahtklubi, võlgnevuse summa 30 eurot;

25.09.2020, Kristiine keskus, võlgnevuse summa 30 eurot.

22.06.2021, Kristiine keskus, võlgnevuse summa 10 eurot.

14.09.2021, Viru Hotell, võlgnevuse summa 30 eurot.

07.11.2021, Viru Hotell, võlgnevuse summa 30 eurot.

Parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega

tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lepingu

rikkumine seisnes selles, et sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka

mobiilset parkimist. Sh ei olnud korrektselt fikseeritud parkimiskellaga

parkimise algusaega või parkimise algusaja fikseerimisel oli tasuta

parkimiseks aeg ületatud. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX

omanik/vastutav kasutaja alates 23.03.2017 kuni 07.02.2022. Hageja

palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 40 eurot võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1131 lg 1 alusel.

Kostja vastus

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidlustab leppetrahvi

kokkuleppe sõlmimist, sest kostjal ei ole olnud võimalust tutvuda

leppetrahvi kokkuleppe tingimustega. Kui sõiduki parkija ja

parklaoperaatori vahel sõlmitakse tüüptingimustega üürileping, siis ei

pea sõidukijuht eeldama lepingu rikkumise korral leppetrahvi

olemasolu.

4. Nii Viru Hotelli kui ka Kristiine keskuse parklatesse sisenemisel on

hageja paigaldatud tahvlil kirjas, et parkimistingimused asuvad parkas.

Tegelikult parklas parkimistingimusi ei ole. Märgid peaksid olema

paigaldatud teest paremale. Viru Hotelli parklas pargivad vasakut kätt

taksod ja seetõttu ei ole hageja paigaldatud väljaspool parklat asuv

infotahvel parkimistingimustega nähtav. Kristiine keskuse parkla

parkimistingimusi sisaldav infotahvel asub parklast 200 meetri

kaugusel. Kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada

põhinõuet ehk parkimistasu. 22.07.2020 leppetrahvinõue on esitatud pärast mõistliku aja

möödumist.

5. Kuna leppetrahv lepiti kokku täitmise asendamiseks ja põhikohustuse rikkumise puhuks ei

ole viivises kokku lepitud, siis ei ole hagejal õigus leppetrahvilt viivist nõuda ning sellest

tulenevalt ei ole tal õigust nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu rahuldas 10.05.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

170 eurot, millest leppetrahvide võlgnevus on 130 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 340 eurot ja viivise.

7. Hageja on esitatud tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust (dtl 112-

123):

Kalevi Jahtklubi parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli

tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda

leppetrahvi (dtl 73-76). Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 22.07.2020 pargitud

Kalevi Jahtklubi parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 30-36).

Kristiine keskuse parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli

tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda

leppetrahvi (dtl 76-80). Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 25.09.2020 pargitud

Kristiine keskuse parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 37-45).

Samuti oli sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX 22.06.2021 pargitud Kristiine

keskuse parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 46-52).

Viru Hotelli parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist

tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda

leppetrahvi (dtl 81-84). Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 14.09.2021 pargitud

Viru Hotelli parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 53-62). Samuti

oli sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX 07.11.2021 pargitud Viru Hotelli parklas ja

sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 63-72).

8. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu maksmata jätmist, st lepingute

rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Kostja vaidlustab leppetrahvi kokkuleppe

sõlmimist, sest kostjal ei ole olnud võimalust tutvuda leppetrahvi kokkuleppe

tingimustega.

9. Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid

nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide

parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui

sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (parkimislepingu tingimused p 1). Hageja poolt

avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt

nähtavad. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, et parkimistingimused võisid asuda juhist

vasakul pool. Kostja viitas, et hagiavalduse lisas 6 – 3b toodud parkimistingimuste tahvel

on paigaldatud aia taha. Kohus nõustus hagejaga, et asjaolu, et infotahvel asub murualal,

mis on piiratud madala aiaga, ei peaks tõstatama kahtlust tahvli kehtimise osas Viru

Hotelli parkla kohta. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et lähiümbruses ei ole ka ühtegi teist

parklat, mille osaks tahvlit ekslikult pidada saaks (dtl 83). Kohtule esitatud fotodelt

nähtuvalt asuvad parkimistingimused tavapäraste liiklusmärkide kõrgusel, mistõttu ei ole

eluliselt usutav, et parkimistahvlite ees olevate autode tõttu ei ole tahvlite olemasolu

nähtav. Kostja põhjenduste kohaselt asub Kristiine keskuse parkla parkimistingimusi

sisaldav infotahvel parklast 200 meetri kaugusel. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas

määrav, et parkimistingimusi sisaldav infotahvel asus parkimisalal ning selle asjaolu osas

ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite

olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui muudel hetkedel. Kohus oli seisukohal, et

parkijal oli mõistlik võimalus parkimistingimustega tutvumiseks ning parkimistingimused

on saanud lepingu osaks. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal

luges kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel kõigil viiel vaidlusalusel

juhul.

10. Kostja sõiduk oli pargitud viiel korral hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli

jäetud tasumata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud viite parkimislepingut.

Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus

nõuda kostjalt leppetrahvi.

11. Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Riigikohus on seisukohal, et

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele

on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Kohus

tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised

vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil viiel korral. Esiklaasile kojamehe alla jäetud

teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada.

Kohtul ei ole hagile lisatud fotodelt nähtuvaid sõiduki detaile ning kellaaegasid arvestades

käesoleval juhul mõistlikku põhjust kahelda hageja väites, et leppetrahvi teatistel

sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Eeltoodu põhjal

leidis kohus, et hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi

mõistliku aja jooksul.

12. Kalevi Jahtklubi parkla parkimislepingu tingimuste p. 6 kohaselt kohustub sõiduki

kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot (dtl 114), Kristiine

keskuse parkla parkimislepingu tingimuste p. 5 kohaselt kuni 40 eurot (dtl 121), Viru

Hotell parkla parkimislepingu tingimuste p. 5 kohaselt kuni 30 eurot (dtl 122). Kohus

märkis, et parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude eesmärk on ära hoida

järgnevad rikkumised. Määrates parkimistasuga võrdse leppetrahvi suuruse, ei motiveeri

see sõidukijuhti parkimistingimusi täitma. Leppetrahvi nõue kuni 30 eurot ei koorma

kostjat ebamõistlikult. Kohus ei tuvastanud aluseid leppetrahvide suuruste vähendamiseks.

Tegemist ei ole tühise tüüptingimusega. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue

kogusummas 130 eurot.

13. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist

summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ei ole asjaolu, et kostja on rahalise

kohustuse täitmisega sattunud viivitusse. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus

kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on hageja teinud päringud

Maanteeametile ning vastavalt saadud infole toiminguid võlgnevuse sissenõudmiseks.

Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse

tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

15. Nii Viru Hotelli kui Kristiine keskuse parklatesse sisenemisel on hageja paigaldatud

tahvlil kirjas, et parkimistingimused asuvad parklas. Tegelikult parklas parkimistingimusi

ei ole. Seetõttu ei saa hageja tugineda leppetrahvikokkuleppele. Viru Hotelli parklas

asuvad parkimistingimused sisenedes vasakut kätt ja aiaga piiratud murualal, mistõttu ei

saa väita, et parkimisalal kehtib leppetrahvi kokkulepe. Lisaks pargivad

parkimistingimuste juures taksod, mistõttu on infotahvlil nähtavus piiratud. Kristiine

keskuse parkla puhul ei asu parkimistingimusi sisaldav infotahvel parklas, vaid vähemalt

200 m kaugusel parklast. Samuti on parkimistingimused sisenedes vasakut kätt.

16. Leppetrahvi suurus 30 eurot on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Hagimaterjalidest ei

nähtu, et 22.07.2020 väljastatud leppetrahv oleks kostjale teatavaks tehtud. Seega on

leppetrahvinõue esitatud pärast mõistliku aja möödumist.

17. Kuna leppetrahv lepiti kokku täitmise asendamiseks ja põhikohustuse rikkumise

puhuks ei ole viivises kokku lepitud, siis ei ole hagejal õigust nõuda leppetrahvilt viivist

ning seetõttu ei ole hagejal õigus VÕS § 1131 lg 1 järgi nõuda ka

sissenõudekulude hüvitamist. Maakohus ei ole kostja selle väite osas

seisukohta võtnud.

Vastus apellatsioonkaebusele

18. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning

apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Kostja leiab, et Viru Hotelli ja Kristiine keskuse parklates parkimise osas ei saa hageja

leppetrahvikokkuleppele tugineda. Kostja märgib, et parkimistingimused ei asu parklas.

Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja ei saa leppetrahvikokkuleppele tugineda. Viru

Hotelli parklas asuvad parkimistingimused parklasse sissesõidul (dtl 81-84). Kristiine

keskuses asuvad parkimistingimused parklasse sissesõitudel (dtl 76-80) ja parkimisplatsil

(dtl 121). Maakohus leidis õigesti, et kostjal oli võimalus parkimistingimuste kui

tüüptingimuste sisust teada saada ja need muutusid lepingu osaks (VÕS § 37 lg 1). Ka

asjaolu, et Viru Hotelli parkla puhul ei asu lepingutingimused parklas, vaid parklasse

sissesõidul, ei tähenda, et tüüptingimused ei saanud lepingu osaks.

21. Kostja viitab, et Viru Hotelli parklasse sisenedes ja Kristiine keskuse parklasse Endla

tänava poolt sisenedes asuvad parkimistingimused juhist vasakul pool. Kolleegium leiab,

et sellest ei saa järeldada, et tüüptingimused ei ole lepingu osa. Antud juhul on vaidlus

tsiviilõigusliku lepingu tingimuste üle ning tüüptingimuste lepingu osaks saamine sõltub

sellest, kas kostjal oli võimalus nende sisust teada saada, mitte sellest, kummal pool juhist

parkimistingimused asuvad.

22. Kostja märgib, et Viru Hotelli parklas võivad autod parkida parkimistingimuste

infotahvli ette nii, et parkimistingimused ei ole nähtavad. Ringkonnakohus märgib, et

kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel kahel juhtumil olid sõidukit pargitud

parkimistingimuste infotahvli ette ning kostjal ei olnud seetõttu võimalik

parkimistingimustega tutvuda.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis

võiksid anda alust leppetrahvi vähendada (VÕS § 162). Samuti leidis maakohus õigesti, et

leppetrahvi kokkulepe ei ole tühine tüüptingimus. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et

22.07.2020 leppetrahvinõe on esitatud kostjale pärast mõistliku aja möödumist. Tõenditest

järeldub, et leppetrahvinõue on jäetud parkimise ajal kostja sõiduki kojamehe vahele (dtl

36).

24. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja leiab, et kuna

leppetrahv lepiti kokku täitmise asendamiseks ja põhikohustuse rikkumise puhuks ei ole

viivises kokku lepitud, siis ei ole hagejal õigus leppetrahvilt viivist nõuda ning sellest

tulenevalt ei ole tal õigust nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Õige on

apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei ole selle väite osas seisukohta võtnud.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et VÕS § 1131 lg 1 ei saa käesoleval juhul kohaldada.

Kostja on väite esitamisel tuginenud Riigikohtu 28.10.2020 otsusele tsiviilasjas 2-17-

17756 (p 32). Ringkonnakohus märgib, et viidatud Riigikohtu seisukoht oli antud kinkija

vastutusega seotud VÕS § 264 lg 5 kontekstis (VÕS § 264 lg 5 sätestab, et kinkija ei pea

kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest

saadud kasu). Käesoleval juhul ei ole tegemist analoogse olukorraga. Lisaks on

parkimislepingu p-s 6 sätestatud, et leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist

(dtl 114), mis tähendab, et leppetrahv ei ole kokku lepitud täitmise asendamiseks.

Maakohus on põhjendatult sissenõudmiskulu kostjalt välja mõistnud.

25. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude

jaotust maakohtus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud

sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg 1 sätestatut. Seega puudub alus

muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.

27. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

28. Hageja palus välja mõista esindajakulud summas 750 eurot ja viivise. Esindaja on

osutanud õigusabiteenust 6,25 tundi, tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh seda, et menetlusdokumendid kordavad olulises

osas maakohtus esitatut, peab ringkonnakohus põhjendatuks esindaja ajakulu

apellatsioonimenetluses kokku 3 tundi. Esindaja tunnitasu põhjendatud määraks peab

ringkonnakohus 110 eurot, s.o samas suuruses, mis maakohtus. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulud 330 eurot ja viivis.

(allkirjastatud digitaalselt)