5-25-54/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-25-54 Otsuse kuupäev

24. oktoober 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos ja Nele Siitam Kohtuasi Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 9. oktoobri 2025. a otsuse nr 59 peale Menetlusosalised Kaebaja MTÜ Ausad Valimised Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada MTÜ Ausad Valimised kaebus osaliselt.

2. Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 9. oktoobri 2025. a otsus nr 59 osaliselt ning kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema tühistatud osas uue otsuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 26. septembril 2025 riigi valimisteenistusele (RVT) avalduse puuduste kohta valimiste korralduses. Kaebaja juhtis tähelepanu sellele, et valimisi puudutav avaldatud dokumentatsioon on ajakohastamata, avaldatud ei ole uut lähtekoodi, puudub teave audiitori ja auditeerimise kohta, ning väljendas rahulolematust RVT poolt vaatlejatele saadetud teavituse sisu suhtes (salvestamine, kirjaliku avalduse esitamine jne). RVT vastas avaldusele 29. septembril 2025. Samal päeval esitas kaebaja dokumentatsiooni avaldamisega seotud jätkuvate puuduste kohta uue avalduse, millele RVT vastas 2. oktoobril 2025.

2. Kaebaja hinnangul ei saanud puudused lahendust, mistõttu esitas ta 2. oktoobril 2025 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse. Kaebaja vaidlustas kaheksa valimiste korraldaja toimingut, mis tema hinnangul riivavad tema kui vaatleja õigusi.

1) RVT saatis täpsema teabe valimiste vaatlemise kohta üksnes elektroonilise hääletamisega seotud toimingutele registreerunud vaatlejatele. See on vastuolus valimiste avalikkuse põhimõttega.

5-25-54

2(5) 2) Elektroonilise hääletamise dokumentatsiooni (sh e-hääletuse üldraamistikku) ei avaldatud enne 29. septembrit 2025, mil loodi elektrooniliste häälte võtmed. Seetõttu ei saanud kaebaja sel kuupäeval tehtud toiminguid sisuliselt hinnata.

3) Elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi ei avalikustatud enne

29. ja 30. septembri 2025. a võtmete loomist ning proovihääletamist, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik anda sisulist hinnangut nende toimingute korrektsusele.

4) Infosüsteemide audiitori hankedokumendid avaldati hilinenult ning audiitor lähtus võtmete loomise ja proovihääletamise toiminguid auditeerides 26. septembril 2025 allkirjastatud, kuid avaldamata dokumentidest. Lisaks ei käitunud audiitor 29. ja 30. septembri 2025. a toimingute käigus sõltumatu ja erapooletuna.

5) Vaatlejatel ei võimaldatud tutvuda andmetega, mis võimaldaksid veenduda valijarakenduse kontrollsummade ja valimiste veebilehe autentsuses, mida RVT oli vaatlejatele saadetud e-kirjas lubanud.

6) Kaebaja ei saanud 29. ja 30. septembri 2025. a toimingute käigus kontrollida võtmete loomist, operatsioonisüsteemi päritolu ega pahavara puudumist. Selles ei veendunud ka audiitor. Lisaks ei selgitanud RVT vastuses kaebaja avaldusele, mida on võetud ette 2023. ja 2024. a võtmete loomise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks.

7) RVT piiras kaebaja õigust 29. ja 30. septembri 2025. a avalikke toiminguid salvestada ning salvestisi avalikustada.

8) RVT takistas 30. septembri 2025. a toimingute käigus kaebajat suulisi avaldusi esitamast ega juhendanud vaatlejaid, kuidas esitada suulisi avaldusi puuduse kohta juhul, kui avaldus soovitakse esitada kohe pärast puuduse ilmnemist. Vaatlejad ei saanud end vaatlemise alguses esitleda, tuvastada ega registreerida.

3. VVK jättis kaebuse 9. oktoobri 2025. a otsusega nr 59 läbi vaatamata. VVK hinnangul oli kaebus esitatud avalikes huvides ning sellest ei nähtunud taotlust kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 63 tähenduses. Kaebaja tõi esile hulga väidetavaid puudusi ja rikkumisi valimiste korralduses, kuid ei nimetanud konkreetset toimingut, mille seadusvastaseks tunnistamist ta taotles. Kaebaja ei nimetanud kaebuses ka põhjendusi, miks ta leidis, et vaidlustatav tegevus rikub tema õigusi. Kaebaja avaldustele puuduste kohta on RVT korrakohaselt vastanud ning sellega on tema menetluslikud õigused olnud piisavalt tagatud.

4. VVK edastas Riigikohtule MTÜ Ausad Valimised 13. oktoobri 2025. a kaebuse, milles kaebaja taotleb VVK otsuse nr 59 tühistamist ning VVK kohustamist kaebust sisuliselt läbi vaatama.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. KOVVS § 62 järgi võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Sellise avalduse esitamine ei võta isikult, kes leiab, et tema õigusi on otsuse või toiminguga rikutud, õigust esitada KOVVS § 64 ja § 66 lg 1 p 2 alusel kaebuse VVK-le. Sõltuvalt sellest, kas avaldus esitati enda õiguste rikkumise tõttu või avalikes huvides, erineb vaid kaebeõiguse ulatus. Kui isik väitis enda õiguste rikkumist, saab ta sellele tugineda ka kaebuses. Kui avaldus esitati avalikes huvides, siis saab ta vaidlustada RVT

5-25-54

3(5) toiminguid või otsust vaid menetluslikust aspektist, s.o osas, mis puudutab tema avalduse läbivaatamist (vt nt RKPJKo 13.08.2025, 5-25-19/2, p 12; RKPJKo 11.09.2025, 5-25-29/3, p 5).

6. Praegusel juhul tugineb kaebaja tema kui vaatleja õiguste rikkumisele, mis on eeskätt seotud RVT toimingutega elektrooniliste häälte võtmete loomise ja proovihääletamise käigus

29. ja 30. septembril 2025. Kolleegium hindab iga kaebuse punkti puhul eraldi, kas vaidlustatav toiming riivab kaebaja vaatlejaõigusi.

7. Esiteks vaidlustab kaebaja seda, et täpsem teave valimiste vaatlemise kohta saadeti üksnes elektroonilise hääletamisega seotud toimingutele registreerunud vaatlejatele. VVK-le esitatud kaebusest ei nähtu, et asjakohast teavet kaebajale ei saadetud. See, kui mõni teine vaatleja asjakohast teavet ei saanud, ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. VVK on otsuse p-s 13 õigesti märkinud, et kaebaja avaldusele on korrakohaselt vastatud ning sellega on tema menetluslikud õigused olnud piisavalt tagatud. Kuna kaebus jääks selles osas igal juhul rahuldamata, puudub vajadus kaebus selles osas VVK-le tagasi saata uuesti otsustamiseks.

8. Teiseks vaidlustab kaebaja seda, et elektroonilise hääletamise dokumentatsiooni ei avaldatud enne elektrooniliste häälte võtmete loomist 29. septembril 2025. Elektroonilise hääletamise tehnilised juhendid (dokumentatsioon) kinnitab RVT (Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 482 lg 4 p 1). Seadusest ei tulene tähtaega, millal dokumentatsioon tuleb kinnitada ja avaldada. Riigikohus on selgitanud, et valimistoimingute vaadeldavuse tagamiseks peavad elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid olema vaatlejale kättesaadavad (RKPJKo 02.07.2024, 5-24-18/2, p 8). Hääletamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamiseks on oluline, et elektroonilise hääletamise asjakohane dokumentatsioon oleks kehtestatud aegsasti ja formaalselt korrektselt (RKPJKo 12.06.2024, 5-24-9/3, p 28). Seega riivab vaatleja õigusi olukord, kus vaadeldava toimingu ajal ei ole asjakohased dokumendid vaatlejale kättesaadavad.

9. Kolmandaks vaidlustab kaebaja seda, et elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi ei avalikustatud enne elektrooniliste häälte võtmete loomist ja proovihääletamist. RKVS § 488 lg 7 kohaselt avalikustab RVT elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi enne valimisi. Lähtekoodi avalikustamise eesmärk on mh anda võimalus hinnata selle vastavust tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetele. Olukord, kus vaatlejal ei ole võimalik vastavust hinnata, riivab tema õigusi.

10. Neljandaks vaidlustab kaebaja seda, et infosüsteemide audiitori hankedokumendid avaldati hilinenult ning et audiitor tugines võtmete loomise ja proovihääletamise toiminguid auditeerides allkirjastatud, kuid avaldamata dokumentidele. Infosüsteemide audiitor on sõltumatu isik, kelle ülesandeks on kontrollida elektroonilisi toiminguid. Vaatleja on oma tegevuses passiivne ning tema staatus ei kattu infosüsteemide audiitori rolli ja õigustega (viidatud 5-24-9/3, p 26). Infosüsteemide audiitor ei ole valimiste korraldaja (KOVVS § 18 lg 1), mistõttu ei kuulu auditeerimine KOVVS § 234 lg-s 1 sätestatud vaadeldavate tegevuste hulka. Seega ei saa audiitori hanget puudutavate dokumentide avaldamine ega auditeerimine riivata kaebaja seadusest tulenevaid vaatlejaõigusi. Kaebajal on selles osas õigus vaidlustada tema avalduse läbivaatamist vaid menetluslikust aspektist. Kuna RVT on kaebaja avaldusele korrakohaselt vastanud, ei ole tema menetluslikke õigusi praegusel juhul rikutud ning kaebus jääks selles osas igal juhul rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus kaebus selles osas VVK-le tagasi saata uuesti otsustamiseks.

11. Viiendaks vaidlustab kaebaja seda, et tal ei olnud võimalik tutvuda andmetega, mis võimaldaksid veenduda valijarakenduse kontrollsummade ja valimiste veebilehe autentsuses. RKVS § 483 lg 7 kohaselt avalikustab RVT enne elektroonilise hääletamise algust valimiste veebilehel valijarakenduse

5-25-54

4(5) ning veebilehe autentsuse ja tervikluse tagamiseks vajalikud andmed. Olukord, kus nimetatud andmeid seaduses sätestatud korras ei avaldata, riivab kaebaja vaatlejaõigusi, sest sellisel juhul ei ole elektroonilist hääletamist puudutavad dokumendid vaatlejale kättesaadavad (vt viidatud 5-24-18/2, p 8).

12. Kuuendaks vaidlustab kaebaja seda, et ta ei saanud võtmete loomise ja proovihääletamise käigus kontrollida võtmete loomist, operatsioonisüsteemi päritolu ega pahavara puudumist ning et seda ei kontrollinud ka audiitor. Elektroonilise hääletamise jaoks vajamineva riistja tarkvara haldamine on RVT ülesanne (KOVVS § 19 lg 2 p 53). RVT ülesanne on ka selle riistja tarkvara puutumatuse tagamine. Vaatleja tegevuse iseloom on passiivne (viimati RKPJKo 24.07.2025, 5-25-21/2, p 11) ning tal ei ole lubatud osaleda valimiste korraldamisega seotud toimingutes (KOVVS § 234 lg 4). Asjaolu, et vaatlejal ei võimaldata ise kontrollida võtmete loomist, operatsioonisüsteemi päritolu või pahavara puudumist, ei riiva seega vaatleja seadusest tulenevaid õigusi. Samuti ei riiva vaatleja õigusi see, milliseid kontrolle teeb audiitor. Seega on kaebajal kaebeõigus üksnes tema avalduse läbivaatamise menetluslikust aspektist. Kuna kaebaja avaldusele on korrakohaselt vastatud, ei ole tema menetluslikke õigusi praegusel juhul rikutud. Kaebus jääks selles osas igal juhul rahuldamata, mistõttu puudub vajadus kaebus selles osas VVK-le tagasi saata uuesti otsustamiseks.

13. Seitsmendaks vaidlustab kaebaja seda, et võtmete loomise ja proovihääletamise ajal piiras RVT tema õigust avalikke toiminguid salvestada ja salvestisi avalikustada. RKVS § 483 lg-te 3 ja 4 kohaselt on elektrooniliste häälte võtmete loomine ja proovihääletamine avalikud ning vaatlejal on õigus neid toiminguid KOVVS § 234 lg 1 kohaselt vaadelda. Vaatleja õigusi rikub see, kui vaatlemisele seatakse ebamõistlikke takistusi (RKPJKo 23.07.2025, 5-25-18/6, p 26). Vaatlejad mängivad olulist rolli selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud (RKPJKo 12.12.2023, 5-23-40/2, p 18). Kui vaatleja leiab, et valimistoiminguid ei ole korrakohaselt tehtud, saab ta valimiste korraldajat ja ka avalikkust sellest teavitada. Avalike valimistoimingute salvestamine ja võimalus salvestis avalikustada täidab sellises olukorras peaasjalikult tõenduslikku eesmärki. Kui vaatleja väidab, et elektrooniliste häälte võtmete loomine ja proovihääletamine ei ole olnud nõuetekohane, kuid tal puudub võimalus selle kohta asjakohaseid tõendeid esitada, võib see riivata vaatleja õigusi.

14. Kaheksandaks vaidlustab kaebaja seda, et proovihääletamise ajal ei olnud vaatlejatel võimalik esitada suulisi avaldusi ning neid ei juhendatud, kuidas suulisi avaldusi puuduste kohta esitada juhul, kui seda soovitakse teha vahetult pärast puuduse ilmnemist. Valimiste vaatlemine on olemuslikult passiivne, kuid nagu eelmises punktis viidatud, peab vaatlejatel olema võimalus juhtida valimiste korraldaja tähelepanu puudustele valimiste korralduses (KOVVS § 62 lg 5). Vaatleja õigusi riivab olukord, kus avaldusi on võimalik esitada üksnes kirjalikult, kuid mitte suuliselt.

15. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et VVK on ekslikult jätnud MTÜ Ausad Valimised kaebuse täies mahus läbi vaatamata. Kaheksast kaebuses vaidlustatud toimingust viie puhul riivati kaebaja vaatlejaõigusi, mistõttu tulnuks selles osas VVK-l kaebus sisuliselt läbi vaadata ja hinnata riivete õiguspärasust. Seetõttu tühistab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p 1 alusel VVK 9. oktoobri 2025. a otsuse nr 59 osas, milles sellega jäeti läbi vaatamata MTÜ Ausad Valimised kaebus järgmistes küsimustes: (a) elektroonilise hääletamise dokumentatsiooni avaldamata jätmine enne elektrooniliste häälte võtmete loomist

29. septembril 2025, (b) elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi avalikustamata jätmine enne 29. ja 30. septembri 2025. a võtmete loomist ja proovihääletamist,

(c) valijarakenduse kontrollsummade ja valimiste veebilehe autentsuses veenduda mittevõimaldamine 29. ja 30. septembri 2025. a valimistoimingute käigus, (d) vaatlejate õiguse piiramine salvestada 29. ja 30. septembri 2025. a avalikke valimistoiminguid ning neid salvestisi

5-25-54

5(5) avalikustada ja (e) vaatlejate takistamine esitada 30. septembri 2025. a proovihääletamise ajal suulisi avaldusi. VVK-l tuleb tühistatud osas teha uus otsus.

(allkirjastatud digitaalselt)