2-24-14404/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

24.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-14404

Kohtuasi

D.V hagi Y.U vastu abielu lahutamiseks ja D.V

avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ning lapse T.K-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/määruskaebuse esitaja: D.V (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik I: T.K (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Puudutatud isik II: Y.U (isikukood XXX), lepingulised

esindajad Tiiu-Ann Kaldma ja Olga Väina-Kesler

Eestkosteasutus: Tallinna linn, volitatud esindajad Anneli

Kunimägi ja Julia Vernikova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu 05.06.2025 määrus jätta muutmata.

2. D.V määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isiku I esindamisega riigi õigusabi korras seotud

menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

4. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud täiendavad

tõendid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.V (lapse isa) esitas 11.10.2024 Harju Maakohtule avalduse tema ja Y.U (lapse ema)

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse T.K igakordse viibimiskoha määramise ja tervise osas

ning lõpetatud osas hooldusõiguse lapse isale üleandmiseks. Koos avaldusega esitas isa hagi

lapse ema vastu abielu lahutamiseks. 20.12.2024 täiendas isa avaldust ning palus määrata

kindlaks ka suhtluskord lapsega 2-3-2-3 süsteemi alusel (2 päev isaga, 3 emaga). 16.05.2025

seisukohas tegi isa ettepaneku määrata suhtluskord kindlaks astmelisena.

Vanemad elasid koos kuni 18.09.2024, mil ema isa teadmata ühisest kodust lahkus. Lapse

ema elab Eestis elamisloa alusel. Isal on alust arvata, et ema soovib Eestist lahkuda. Kui

vanemad lahutavad, kaob emal alus Eestis elamiseks. Tänaseks ei ole isale lapse viibimiskoht

teada. Ema takistab isal lapsega suhelda. Ema ei suuda lapse eest vajalikul määral hoolt

kanda. Lapsel on isaga lähedane suhe ning isal on oskused ja kogemused lapse eest

hoolitsemisel. Kui pere koos elas, hoolitses lapse eest peamiselt isa. Isal on stabiilne

elukorraldus, mida ta ka lapsele tagada suudab. Kuna usaldus abielusuhtes puudub ning isa ei

ole huvitatud abieluliste suhete parandamisest, palub isa kohtul vanemate abielu lahutada.

2. Lapse ema on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha- ja

terviseküsimustes ei vastaks lapse huvidele. Ema on abielu lahutamisega nõus, kuid muude

isa esitatud väidetega ta ei nõustu. Lapsel peaks olem üks stabiilne kodu. Suhtluskorda tuleks

muuta selliselt, et laps veedab isaga kahel päeval nädalas kuus tundi. Kuna laps elab hetkel

põhiliselt emaga, kuid isa on keeldunud lapse elukoha registreerimiseks nõusolekut andmast,

palub ema anda talle üle hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas või alternatiivselt

ühekordse otsustusõiguse lapse elukoha muutmiseks.

3. Lapsele määratud esindaja ei nõustu isa väidetega, et ema ei suuda lapse eest vajalikul

määra hoolt kanda. Ka ei ole esindaja veendunud, et emal oleks tõsikindel kavatsus Eestist

lahkuda. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puuduvad alused. Lapse

hooldusõigusega seotud lahkarvamused on ennekõike tekkinud vanemate omavaheliste

suhtlusprobleemide tõttu. Suurimaks vaidluskohaks paistab vanematel olevat lapsega

suhtlemise kord. Lapse huvides oleks, kui vanemad suudaksid üksmeeles leppida kokku lapse

peamise elukoha ning selles, kuidas saab laps säilitada võimalikult suure kontakti mõlema

vanemaga.

4. Tallinna linna lapse heaolu spetsialist on seisukohal, et põhjust vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole. Vanemad ei ole teinud vajalikke pingutusi teineteisega

koostöö tegemiseks. Mõlemad vanemad on lapse suhtes hoolivad ja armastavad oma last.

Lapse huvides ei ole suhtluskord, mille kohaselt vahetub lapse elukoht iga kahe-kolme päeva

tagant. Selline suhtluskord on nii väikesele lapsele väsitav ja koormav ning takistab lapses

kodutunde tekkimist.

5. Kohus kuulas menetlusosalised ühiselt ära 09.05.2025 ja 22.05.2025. Vanemad

suhtluskorra osas kokkuleppele ei jõudnud. Ema ei toeta isa pakutud suhtluskorda lapse

2

vanuse tõttu. Ema hinnangul ei ole ööbimisega suhtluskord võimalik. Laps saab endiselt

rinnapiima, mistõttu on tal vaja rohkem olla emaga. Isa väitel saab laps tavatoitu. Lapse

heaolu spetsialist leiab, et vanematel tuleks esmalt läbida lepituskoolitus, kuna vanematel

läbisaamist ei ole. Lapse esindaja nõustus, et vanematel tuleks läbida lepitus. Lapse esindaja

toetas astmelise suhtluskorra kehtestamist.

6. Kohus rahuldas 14.05.2025 hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega isa avalduse vanemate

abielu lahutamiseks. Vaidlustatud määruses võttis maakohus menetlusse D.V avalduse lapse

T.K-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Keeldus Y.U vastuavalduse lapse viibimiskoha ja

reisimise osas ainuhooldusõiguse saamiseks menetlusse võtmisest. Jättis rahuldamata D.V

avalduse D.V ja Y.U ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse T.K suhtes. Rahuldas

osaliselt D.V avalduse T.K-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks T.K

(laps) suhtlemise korra D.V-ga alljärgnevalt:

1.1. T.K viibib D.V-ga iga nädala teisipäeval ja neljapäeval kell 16.00 kuni 19.00.

1.2. T.K viibib D.V-ga iga paarisnädala laupäeval kell 12.00-18.00.

1.3. T.K viibib D.V-ga iga paaritu nädala pühapäeviti kell 15-19.00.

1.4. D.V-l ja Y.U-l on õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva

määrusega sätestatust erinevas, lapsega suhtlemise korras.

Maakohus otsustas, et määrus suhtlemise korra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata.

Kohtumääruse täitmine suhtluskorra osas on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2

ja 22 nimetatud sunnivahenditega.Tühistas 07.10.2024 esialgse õiguskaitse määrus, millega

kohus määras esialgse õiguskaitse abinõuna kindlaks D.V ja T.K vahel ajutise suhtluskorra.

Jättis menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud T.K-le riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäeti riigi kanda.

7. Määruse põhjenduste kohaselt on lapse isa esitanud kohtule 20.12.2024 avalduse lapsega

suhtluskorra kindlaksmääramiseks, millele kohus on 09.05.2025 toimunud ärakuulamisel

seisukohtade esitamiseks menetlusosalistele tähtaja määranud. Kuna kohus ei ole avaldust

menetlusse võtnud, võtab kohus avalduse menetlusse käesoleva määrusega.

9. Lapse ema on esitanud koos 19.05.2025 seisukohaga vastuavalduse lapse viibimiskoha ja

reisimise osas hooldusõiguse emale üleandmiseks. Lapse ema on esitanud enda avalduse alles

pärast seda, kui kohus oli menetlusosalistele andnud viimased tähtajad enda seisukohtade

esitamiseks. Ema ei ole põhjendanud ning selliseid põhjusi ei nähtu ka vastuavaldusest, miks

ta enda avaldust käesolevas menetluses varem esitada ei oleks saanud. Kohtu hinnangul

venitaks vastuavalduse menetlusse võtmine praegusel juhul põhjendamatult käimasolevat

menetlust. Lisaks ei nähtu kohtule, et ema oleks esitatud vastuavalduselt tasunud riigilõivu.

TsMS § 373 lg 2 kohaselt keeldub kohus ema vastuavaldust käesolevas asjas menetlemast.

10. Lapse isa taotleb kohtult lapse igakordse viibimiskoha määramise ja tervise osas vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamist ning lapse isale üleandmist. Isa leiab, et hooldusõigus peaks

kuuluma talle, kuna lapse ema on lapse igakordse viibimiskoha ja tervise osas otsuste

vastuvõtmisel näidanud üles ebaküpsust. Ühest küljest teeb isa etteheiteid emale lapse tervise

eest hoolitsemisel ning leiab, et ema ei suuda lapse eest nõuetekohaselt hoolt kanda, teisalt on

isa enda 20.12.2024 esitatud suhtluskorra kindlaksmääramise avalduses pidanud lapse

huvidega kooskõlas olevaks, et laps veedab emaga mitu ööd järjest. Oma etteheiteid emale

põhjendab isa peamiselt sellega, et ema ei ole last viinud ettenähtud aegadel arstivisiitidele

ega vaktsineerimistele. Esitatud terviseportaali väljavõtetest sellist paikapidavat järeldust

kohtu hinnangul aga teha ei saa. Väljavõtetest on näha, et lapse ema on lapse muredega

mitmetel kordadel arstide poole pöördunud. Seda, et laps oleks olnud ema juures hooleta või

jäänud abita, ei ole leidnud lapse heaolu spetsialist ega ka lapsele määratud esindaja.

3

11. Isa väited menetluses on kohati olnud ka vastuolulised. Ühest küljest on isa märkinud, et

ei süüdista ema, vaid soovib olla aktiivne enda lapse elus, teisalt on isa esitanud kohtule

kirjavahetusi, kus ta on esitanud emale arvukaid etteheiteid. Kirjavahetuses, kus ema on

teinud isale ettepaneku minna lapsega koos ujumistrennidesse, on isa laskunud kirjavahetuses

emale etteheiteid tegema. Näiteks on isa toonud välja, et ema on aktiivne suitsetaja, ema huvi

on alati olnud raha, rikas elu, elamisluba ja muu selline. Kohtule esitatud kirjavahetustest

nähtub, et isa suhtlusstiil ei soosi koostööd vanemate vahel. Kohtul ei ole kahtlust, et isa enda

lapsest hoolib ning teda armastab, kuid vanemliku oskuse alla kuulub ka konstruktiivne

suhtlus teise vanemaga.

12. Lapse ema on selgitanud, et pöördus turvakodusse isa kontrolliva ja vägivaldse käitumise

pärast. Arvestades kohtule esitatud arvukaid kirjavahetusi, ei saa pidada väidet ebausutavaks.

Lapse emaga on ühendust võtnud Aserbaidžaani Maja juht, kelle sõnul on lapse isa teda

ähvardanud, kui ta lapse ema toetamist jätkab. Isa meelestatusele ema suhtes ja tema

kontrollivale käitumisele viitavad kohtu hinnangul ka pöördumised sotsiaalkindlustusametile,

lastehaiglale, perearstile. Isa on kirjas sotsiaalkindlustusametile viidanud, et lapse ema ei tööta

ning on pidanud õigustatuks ennast vanemahüvitist saama, kuigi menetlusosalistel ei ole

vaidlust selle üle, et laps viibib ja elab peamiselt emaga. See näitab kohtu hinnangul isa soovi

ema majanduslikult mõjutada. Seda, et lapse eest hoolitses pere kooselu ajal peamiselt isa, ei

ole isa kohtule tõendanud. Seega ei ole kohtul põhjust jõuda veendumusele, et emb-kumb

vanematest suudaks üksinda teha lapse jaoks paremaid otsuseid kui seda teeksid vanemad

koos. Sealjuures ei ole kohus veendunud, et lapse huvides on tema hooldusõiguse osaline

üleandmine just isale. Kohus märgib, et ei pea vanemate suhteid siiski parandamatult

konfliktseteks. Näiteks on esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra toimimiseks

suutnud vanemad ühel või teisel määral lapse huvides siiski kokkuleppeid saavutada.

13. Lapse isa on taotlenud lapsega suhtluskorra kindlaksmääramist. Selliseid asjaolusid, mis

välistaksid isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise, kohtule teadaolevalt ei esine. Kuigi

nii lapse esindaja kui ka lapse heaolu spetsialist on pidanud lapse huvidega kooskõlas olevaks

olukorda, kus vanemad suudavad lapsega suhtlemise korras omavahel kokku leppida, ei ole

vanemad pidanud kokkuleppega asja lahendamist võimalikuks.

14. Oma 20.12.2024 avalduses on isa taotlenud suhtluskorra kindlaksmääramist, mille järgi

viibib laps isaga kaks päeva, emaga kolm päeva ning siis jälle isaga kaks päeva ja emaga

kolm päeva. 16.05.2025 esitatud menetlusdokumendis leidis isa, et isaga koos veedetav aeg

peaks astmeliselt lapse vanemaks saades suurenema. Kohus nõustub lapse heaolu spetsialisti

seisukohaga, et sellises eas lapsele on kahe-kolme päeva tagant vahelduv elukohavahetus

kurnav. Kuna lapse peamiseks viibimiskohaks on saanud ema elukoht, ei ole lapse huvides

talle vahelduva elukoha loomine. Kohtu hinnangul ei ole ka mõistlik, et laps kohtuks isaga

kahel korral nädalas järjestikused kuus tundi, nagu seda on pakkunud ema. Kuus tundi võiks

laps viibida isaga nädalavahetusel, kuid tööpäeviti ei oleks see mõistlik isale ega ka lapsele.

Määruskaebus

15.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 05.06.2025

määruse p-d 3, 4 ja 5 ning rahuldada D.V avaldus D.V ja Y.U ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse T.K suhtes ja anda lapse T.K viibimiskoha ja raviküsimustes hooldusõigus

üle D.V-le.

16.Isa põhjendab, et tal on võimalik ja ta soovib alates 01.07.2025 jääda ametlikult

lapsehoolduspuhkusele. Isa on olnud lapse hooldaja alates lapse sünnist (21.06.2024), lapse

ema usaldas lapse hoolduse isale ja isa on viibinud lapsega vähemalt sama palju kui ema. Kuna

laps viidi isale ootamatult ja isa teadmata ära, kaotas isa võimaluse jätkata

lapsehoolduspuhkust ja pakkuda lapsele vajalikku hoolt ja tuge, mida isa on valmis andma ka

4

praegu. Alternatiivselt (teiseks) kui kohus jätab vanematele alles ühise hooldusõiguse, määrata

lapse viibimiskoht kordamööda võrdsete ajavahemikena kummagi vanema juures selliselt, et

iga paarisnädalal alates esmaspäeva õhtul kl 18-st kuni järgmise esmaspäeva õhtul kl 18-ni

viibib laps T.K isaga ja igal paaritul nädalal alates esmaspäeva õhtul kl 18-st kuni järgmise

esmaspäeva õhtul kl 18-ni viibib laps T.K emaga. Samuti soovib isa, et mõlemal vanemal on

õigus reisida lapsega Euroopa Liidu liikmesriikides selle vanema nädalal, teatades teisele

vanemale reisist ette kaks nädalat, sh konkreetselt millisesse riiki, millises ajavahemikus ja

millal tullakse tagasi Eestisse; majutuskoht kus ööbitakse, esitades väljaostetud edasi-tagasi

piletid. Juhul, kui kohus jätab alles vanemate ühise hooldusõiguse, aga jätab muutmata lapse

viibimiskoha (ema juures), palub D.V kindlaks määrata isa suhtluskord lapse T.K-ga

järgmiselt: Laps viibib isaga vähemalt neli korda nädalas, igakordselt ajavahemikus kell 11.00

kuni 18.00 (ehk mitte vähem kui 7 tundi päevas). Isa põhjendab, et selline kord vastab

menetluse ajal kujunenud praktikale, kus isa on regulaarselt ja aktiivselt lapse eest hoolitsenud,

teda toitnud, arstide ja füsioterapeutide juures käinud. Isa roll lapse elus on olnud oluline ja

seda tuleb jätkuvalt toetada. Kaevatav suhtluskord vähendab põhjendamatult lapse ja isa

vahelist aega, ei arvesta lapse tegelikke vajadusi ega isa töögraafikust tulenevaid aegu. Isa

tööandja poolt on esitatud menetlusse tõend (manusena lisatud uuesti) kus on selgelt kirjas, et

lapse isa töötab 3 korda nädalas, ehk 4 päeva nädalas on isa vaba ja saab tegeleda lapsega.

17.Lapse isale on arusaamatu, millisel selgelt tõendatud, konkreetsel ja kaalutletud põhjusel

jättis kohus rahuldamata tema avalduse lapse T.K suhtes vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks. D.V nõustub lapse ema seisukohaga, et lapsel peab olema stabiilne

kodu, kuid mis kaalutlusel peab see kodu asuma lapse ema juures, määrusest ei tulene. D.V

sündis ja on kogu elu elanud Eestis, on elanud ja elab ühes samas korteris, kui lapse ema on

alates septembrist 2024 korduvalt kolinud erinevate elukohtade vahel. Ei ole võimalik väita,

et sellise „rändava eluviisiga” tagab ema lapsele stabiilse elukoha.

18.Määruse põhjendustest ei selgu, miks ja mille alusel lühendas kohus lõpplahendis isa ja

lapse kohtumiste aega oluliselt sellest, nagu kohus oli määranud esialgse õiguskaitse korras.

Kohus rahuldas D.V 07.10.2024 esitatud EÕK taotluse osaliselt ning määras menetluse ajaks

isa ja lapse ajutise suhtluskorra selliselt, et laps ja isa kohtuvad Tallinnas vähemalt neljal

päeval nädalas igakordselt vähemalt 2,5 tundi. Kohus arutas suhtluskorda vanematega ja

kumbki vanem nõustus, et laps on viibinud kohtumenetluse ajal isaga oluliselt rohkem, kui

seda võimaldas esialgse õiguskaitse regulatsioon. Lapse ja isa kohtumiste aega lõpplahendis

fikseeritud kujul ja mahus ei soovinud ega taotlenud kumbki vanem. Kohus märgib

05.06.2024 määruse p 16 viimases lauses, et „kohus leiab, et kuus tundi võiks laps viibida

isaga nädalavahetusel, kuid tööpäeviti ei oleks see mõistlik isale ega lapsele“. Isa arvates

tuleks lähemalt selgitada, millele selline üllatuslik seisukoht ja lähenemine lapse

suhtluskorrale tugineb. Lapse isa palus algusest kuni tänaseni lapsega suhtluskorda 50% ja

50% ning menetluses on leidnud kinnitust, et D.V tuleb lapsega väga hästi toime. Ema ei

oleks usaldanud isale last olulises määras rohkem, kui seda võimaldas esialgse õiguskaitse

regulatsioon. Maakohtu seisukoht on vanematega kooskõlastamata ja läbi arutamata ning on

üllatuslik kohtu initsiatiiv.

Menetlusosaliste seisukohad

19.Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu.

20.Eestkosteasutus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt lapse heaolu

talitusele 18.09.2024 seisuga teadaolevast informatsioonist, mille kohaselt oli lapse ema

kooselu ajal pinges ja masenduses, mis mõjus kahtlemata ka rinnalapse heaolule kahjustavalt,

5

otsustas lapse ema lahkuda koos lapsega turvakodusse, kus elutingimused on võrreldes lapse

isa kolmetoalise korteriga oluliselt tagasihoidlikumad ja halvemad. Seetõttu on raske nõustuda

määruskaebuse p-s 7 järeldusega, et laps elas alates sünnist stabiilses ja turvalises perekonnas

ja kodus.

Eestkosteasutuse hinnangul puuduvad lapsevanematel mistahes erimeelsused lapse tervise

küsimustes. Määruskaebuses heidetakse lapse emale ette hooletust lapse tervise suhtes, mida

esitatakse alusena lapse isale ainuhooldusõiguse andmiseks selles küsimuses. Kohus on

tuvastanud ja kohtumääruses viidanud tõenditele, mis sellised määruskaebuse väited ümber

lükkavad. Nii lapse heaolu spetsialistile kui kohtule on esitatud T.K terviseportaali

väljavõtted, mis tõendavad, et laps oli nõuetekohaselt vaktsineeritud, läbinud regulaarselt

tervisekontrolli, nõustatud kardioloogi, ortopeedi, neuroloogi poolt. Lapsele näidustatud

füsioteraapia seanssidele viisid last nii ema kui ka isa või mõlemad koos, mis samuti ei anna

alust väita, et vanemate vahel on olemas lahkarvamused lapse tervise osas.

Eestkosteasutus leiab, et 05.06.2025 kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskord vastab

lapse huvidele. Eestkosteasutus on endiselt seisukohal, et elukoha pidev vahetamine takistab

lapses kodutunde tekkimist, mistõttu ei tunne laps ennast turvaliselt ja kaitstult.

Määruskaebuse p 32 p 5 pakutud variant – laps viibib isaga neli korda nädalas 7 tundi – on

eestkosteasutuse hinnangul lapsele koormav. Selline suhtluskord väsitab last, keskkonna

vahetus üle päeva nõrgestab lapse immuunsüsteemi ning lõppkokkuvõttes rikub lapse

füüsilist ja vaimset tervist.

05.06.2025 kohtumääruse kindlaksmääratud suhtluskorra kohaselt viibib laps isa juures iga

nädala teisipäeval ja neljapäeval kell 16.00-st kella 19.00-ni.

Lapse ema sõnul magab laps päeval kaks korda kella 12.00-st kella 13.00-ni ning kella 15.00-

st kella 16.00-ni. Isaga veedetav aeg ei lange seega lapse uneajaga kokku. Samuti viibib laps

isa juures igal nädalavahetusel laupäeval või pühapäeval kuus tundi järjest.

Eestkosteasutuse hinnangul võimaldab kohtumäärusega kindaksmääratud suhtluskord lapsel

säilitada kiindumussuhet mõlema vanemaga, on mõistlik ning tagab lapsele mõlema vanema

hoolt, tähelepanu ja osalemist tema elus.

21.Lapsele RÕA korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust, palus selle jätta

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le

659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

24.Asja materjalidest nähtub järgnev:

6

-Lapse heaolu spetsialisti sõnul pöördus puudutatud isik II (edaspidi ka lapse ema või ema)

2024.aasta augustis abi saamiseks lapse heaolu spetsialisti poole murega, et kodus, kus ta elab

2-kuuse lapsega, on vaimne vägivald. Lapse ema jutu kohaselt kartis ta oma plaanist kooselu

lõpetada rääkida abikaasale (edaspidi ka avaldaja või isa), kuna oli temast täielikus sõltuvuses

– elas abikaasale kuuluvas korteris, perehüvitis ja lapsetoetust laekus lapse isa kontole, seega

sõltus temast nii rahaliselt kui ka igapäevase elu osas. Lapse ema selgituste kohaselt piiras

abikaasa ema suhtlust pere ja sõpradega, otsustas, mida lapsele osta, mida mitte ning kõige

suurem hirm oli, et mees võtab ema käest lapse ära.

-Lapse ema ja laps lahkusid pere elukohast 10.09.2024.a. Laps koos emaga viibisid Vanema

ja lapse turvakodus.

-24.09.2024 esitas avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse enne põhiavalduse esitamist.

07.10.2024 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, millega rahuldas D.V taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning määras, et esialgse õiguskaitse korras kohtub isa

lapse T.K-ga järgmiselt: D.V ja T.K kohtuvad vähemalt neljal päeval nädalas igakordselt

vähemalt 2,5 tundi. D.V ja T.K kohtumised toimuvad Tallinnas. Täpsema kohtumise aja ja

koha lepivad D.V ja Y.U igaks korraks kokku vähemalt nädal aega enne kohtumist.

-04.11.2024 esitas D.V kohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra

muutmiseks. Isa leiab, et esialgse õiguskaitse korras ning lähtudes sellest, et isa ja lapse

senised kohtumised on sujunud äärmiselt hästi, peaks kohtumiste aegu pikendama, et isa ja

lapse suhet intensiivistada. Isa taotles esialgse õiguskaitse muutmist ja lapsega koosviibimise

aja pikendamist 6 tunnile päevas. 11.11.2024 kohtumäärusega jäeti isa EÕK taotlus

rahuldamata.

-Lapse ema viibis koos lapsega Vanema ja lapse turvakodus kuni 2025.aasta jaanuari lõpuni.

-Lapse ema kolis lapsega 2025.aasta veebruari alguses üüritud korterisse, selle teabe edastas

lapse heaolu spetsialist lapse isale, kirjeldades lapse elutingimusi, korteri sisu ja seisu

(kodukülastus lapse ema elukohta teostati 05.02.2025).

-20.12.2024 esitas D.V kohtule avalduse, millega palus rahuldada avalduse ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse T.K igakordse viibimiskoha (sh elukoha) ning

tervise küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus D.V-le, määrata kindlaks isa ja

lapse suhtlemiskord süsteemi 2-3-2-3 päevade alusel.

-Kohus rahuldas 14.05.2025 hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega isa hagi vanemate abielu

lahutamiseks.

-Vaidlustatud määrusega lahendati avaldus hooldusõiguse ja suhtlemiskorra küsimuses.

25.Määruskaebuses leiab isa sisuliselt, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses viidanud

ühelegi kaalukale põhjusele, mis annaks aluse jätta tema avaldus ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esmalt toob

ringkonnakohus esile, et PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused

ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist

hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas

lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse

korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab

vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures

7

laps parasjagu viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega

seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused (vt Riigikohtu 7. detsembri 2018. a määrus

tsiviilasjas nr 2-17-3347/128, p 16).

26. Kui kohtule esitatakse PKS § 137 alusel avaldus, nagu see käesoleval juhul isa poolt ka

esitati, peab kohus kõigepealt välja selgitama, kas hooldusõiguse teostamisel esinevad

vanemate vahel erimeelsused ning, juhul kui esinevad, siis millist laadi need on, sest hagita

menetluse põhimõtteid arvestades tuleb PKS § 137 lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi

hooldusõiguse lõpetamise vaidluse lahendamisel teha esmajoones lapse huvidest lähtuv

lahend. See omakorda tähendab seda, et isegi juhul, kui vanemate vahel on erimeelsusi, tuleb

lahendi tegemisel arvestada kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh

vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise

hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last

puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides

vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes

kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda,

kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul

ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 2-

16-5794, p 22.2). Maakohtul tuli seega isa avaldust lahendades hinnata, kas erimeelsuste

iseloomu arvestades on lapse huvides vältimatult vajalik mõnes hooldusõiguse küsimuses

hooldusõigus lõpetada.

27.Ringkonnakohus leiab, et isa esile toodud asjaolud ei anna alust vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks mitte üheski taotletud valdkonnas. Ühise hooldusõiguse

lõpetamise nõue tugineb isa arvamusele, et ema ei suuda lapsele tagada nõuetekohast elukohta

ja vajalikku arstiabi. Ringkonnakohtu arvates ei ole isa neid väiteid esitades tutvunud

faktiliste asjaoludega. Lahkudes isa juurest viibisid ema ja laps turvakodus, kuid sellele

järgnevalt leidis ema elukoha, mis vastab ema ja lapse vajadustele. Eluruume on kontrollinud

kohalik omavalitsus ja neid lapse vajadustele vastavaks pidanud. Ka lapse terviseküsimusi on

ema nõuetekohaselt lahendanud. Maakohus tuvastas lapse terviseandmete väljavõtte järgi, et

selles osas lapse emale hoolsuskohustuse täitmata jätmist ette eita ei saa. Ringkonnakohus

nõustub sellega. Ringkonnakohus leiab, et isa pidev nõudlik ning agressiivne järelevalve lapse

ema iga toimingu suhtes võib tegelikult olla last kahjustav. Sellest peaks aru saama ka isa, sest

ta on need väited ja väitetele viitavad tõendid ise esitanud. Nii nähtuvad asjast korduvad

etteheited, et ema ei ole käinud nõuetekohaselt arsti juures või ei ole reageerinud lapse

terviseprobleemidele adekvaatselt. Isa väidete järgi saab just tema kõige paremini tagada

lapse terviseküsimuste adekvaatse lahendamise, sest just tema on last arstide ja

füsioterapeutide juurde viinud. Samas tõi isa määruskaebemenetluses esile, et isegi eriarst

selgitas, et lapsega on liiga palju arstide juures käidud ning see on kurnanud last liialt (dtlk

795). Selle etteheitega soovis avaldaja jälle väita, et ema on last asjatult arstide juurde viinud,

st sisuliselt liiga intensiivselt lapse terviseküsimustega tegelenud. Määruskaebemenetluses

jätkub isa poolt ema süüdistamine seonduvalt sellega. Isa heidab ette, et talle ei teatatud lapse

operatsiooniajast. Asjast nähtub siiski isa enda esitatud tõendist, et lapsele oli operatsioon

planeeritud oktoobrisse 2025 (814, 833), seega oli ta teadlik, et lapsele on operatsioon

planeeritud oktoobrikuusse 2025. Määruskaebemenetluses heidab isa ette, et ema sõitis

lapsega külla oma õele Läti Vabariiki isa teavitamata. Samas esitas isa vanemate vahelise

meilivahetuse, kus ema palus luba lapsega välisriiki sõitmiseks, lubades ärajäänud

suhtluskordade asendust. Isa andis loa, nõudes siiski suhtluskorras olulisi muudatusi (lapse

ööbimistega viibimist tema juures). Eeltoodu alusel on isa esitanud määruskaebemenetluses

moonutatud väiteid.

8

28.Maakohus tõi õigesti esile ka isa vastuolulised seisukohad menetluse jooksul.

Vastuoluliselt on isa esile toonud, et temale peab jääma osaliselt lapse hooldusõigus, kuna

lapse ema ei ole võimeline lapsele turvalist elukohta tagama ja tema terviseküsimustele

adekvaatselt reageerima, samas on suhtluskorra avalduse isa esitanud selliselt, et laps veedab

võrdse aja mõlema vanema juures. Viibimiskoha osas hooldusõiguse saamist on isa samuti

põhjendanud erinevate argumentidega. Vastuoluliselt on isa esile toonud, et arvatavasti

abiellus ema avaldajaga soovist saada jätkuvalt elamisluba Euroopa Liidus, et kasutada abielu

ja lapse sündi vahendina elamisloa saamiseks Euroopa Liidus, teisal on avaldaja jälle

avaldanud arvamuse, et lapse viibimiskoha osas hooldusõiguse jätmine isale on vajalik

seetõttu, et ema soovib lapsega minna Aserbaidžaani ja sinna jääda. RÕA korras lapse

esindaja väited, et isa kahtlustel puudub vähemalt käesoleval hetkel igasugune faktiline alus,

jättis isa tähelepanuta.

29.Maakohtu määrusest saab järeldada, et maakohtu arvates leidis tõendamist ema ja lapse

lahkumine pere elukohast põhjusel, et isa oli äärmiselt kontrolliva ja vägivaldse käitumisega.

Maakohus tuvastas ema sellesisuliste väidete usaldatavuse isa suhtlemisviisi ja ähvarduste

tõttu kolmandatele isikute suhtes. Esialgse õiguskaitse avalduse lahendamise ärakuulamise

protokollist nähtub ema etteheide isale, et tal puudus igasugune privaatsus, sh seetõttu, et

elukoha sisse-ja väljapääsu juurde oli paigaldatud turvakaamera, isa määruskaebuses

väljendatust saab järeldada, et see väide oli õige (dtlk 764). Ringkonnakohtu arvates viitavad

eelpooltoodud asjaolud veenvalt sellele, et isa oli äärmiselt kontrolliva ja seetõttu vaimselt

vägivaldse käitumisega ema suhtes. Seetõttu avaldas maakohus põhjendatult seisukoha, et

lapse huvides ei ole anda tema hooldusõiguse osaline üleandmine just isale.

Määruskaebemenetluses siiski isa äärmiselt nõudlik suhtlus emaga jätkub, jätkuvalt halvustab

isa nii ema kui ka käesolevas vaidluses seotud perega kokkupuuteid omavaid isikuid.

Ringkonnakohus nõustub, et isa äärmiselt nõudlik ja süüdistav suhtlusviis viitab sellele, et

sellise suhtlemismustri jätkudes võib olla vajalik teha lapse hooldusõiguse osas tulevikus

ümberkorraldusi, sest isa kontrolliv ja süüdistav suhtlusviis emaga võib halvendada lapse

turvatunnet ning moonutada lapse suhet emaga. Siiski võib suhtlemisoskusi parandada isa

osalemine KOV-i poolt organiseeritud koolituses, mis sel sügisel alles algab (dtlk 851) ning

milles isa on nõustunud osalema. Maakohus on esile toonud, et esineb asjaolusid, millest saab

järeldada, et vanemad suudavad edaspidi leida suurema üksmeele lapse kasvatamiseks, sest

esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra toimimiseks on suutnud vanemad ühel või

teisel määral lapse huvides siiski kokkuleppeid saavutada. Seetõttu leiab ringkonnakohus

kokkuvõtvalt, et hetkel on hooldusõiguse vaidlus maakohtu poolt lahendatud põhjendatult.

30. Isa leiab, et maakohus määras lapsega suhtluskorra ebaõigesti, sh arvestamata vanemate

avaldatut. Ringkonnakohus määruskaebusega ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et kohus

rahuldas D.V 07.10.2024 esitatud EÕK taotluse osaliselt ning määras menetluse ajaks isa ja

lapse ajutise suhtluskorra selliselt, et laps ja isa kohtuvad Tallinnas vähemalt neljal päeval

nädalas igakordselt vähemalt 2,5 tundi. See tähendab, et esialgse õiguskaitse korras oli isal

võimalik lapsega määruse järgi suhelda nädalas 10 tundi. Vaidlustatud maakohtu määruse

järgi saab isa lapsega suhelda kahel päeval nädalas 3 tundi ning lisaks nädalavahetusel 6

tundi. Seetõttu ei ole põhjendatud isa etteheide, et lapsega suhtlemine on vaidlustatud määruse

järgi vähenenud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus arvesse võtnud ka seda, et laps saaks

isaga nädalasiseselt koosveedetud aega veeta aktiivselt. Asjast nähtub, et 2025.a suvel oli

lapse unerežiim ema esiletoodult selline, et laps magas 2 korda päeva jooksul, teine unekord

lõppes kell 16. On üldiselt teadolev asjaolu, et vanemaks saades kohandub lapse unerežiim

selliseks, et väikelapseeas magab laps kord päevas, üldjuhul keskpäeva paiku. Seetõttu ongi

maakohus nädalasisesed lapsega suhtlemiskorrad määranud põhjendatult õhtupoolikuks.

Ringkonnakohus leiab esile, et tegelikult ei oleks ilmselt võimalik isa poolt täita tema

9

taotletud suhtlemiskorda, mille järgi viibib laps isaga kaks päeva, emaga kolm päeva ning siis

jälle isaga kaks päeva ja emaga kolm päeva. Asjas on esitatud isa tööandja tõend, millest

nähtub, et isa tööaeg on paindlik, kuid tal on 24-tunnised vahetused ja öised vahetused (dtlk

773). Kuigi tööandja ja isa on avaldatust tuletanud, et isal on seetõttu võimalik 4 päeva lapse

eest hoolitseda, ei ole see ringkonnakohtu arvates realistlik. Peale öist või 24 tunnist

töövahetust ei ole isa võimeline lapse eest, eriti sellises vanuses väikelapse eest, kes nõuab

igakülgset tähelepanu, nõuetekohaselt hoolitsema. Arvestades asjaolu, et menetluses heitis

ema isale ette seda, et tegelikult hoolitsevad lapse eest ja kasvatavad isa juures viibides last

isa ema ja õde ning tema perekond, asjas puudub vaidlus, et isa ema elab isaga samas korteris

(dtlk 615), isa on nõustunud sellega, et tema ema hoolitseb lapse eest (dtlk 554), siis

arvestades ka isa töökohustuste ajalist iseloomu, võib kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et isa

taotletud suhtluskord on põhjendatult jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et

vanema ja lapse suhtluskorra eesmärgiks on tagada lapse ja vanema suhtlemine, mitte olukord

kus lapse vanema juurde saabudes tegelevad lapsega kolmandad isikud. Olukorras, kus lapse

isale on tagatud iganädalane mitmekordne suhtlusvõimalus ei saa ka väita seda, et suhtluskord

soosib lapse ja isa võõrandumist. Lisaks on nõustub ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga

lapse heaolu spetsialisti seisukohaga (dtl 519), et sellises eas lapsele on kahe-kolme päeva

tagant vahelduv elukohavahetus, nii nagu nõudis suhtluskorra avalduses isa, kurnav.

Kokkuvõtvalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul on oma otsustust suhtluskorra

määramise osas piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud, lapse huvid on olnud asjas esiplaanil.

31.Isa on asjas asunud seisukohale, et suhtluskorra peab määrama astmeliselt.

Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus selle põhjendatult rahuldamata. Esmalt sõltub

oluliselt pikema suhtluse sh ööbimise määramine sellest, kas isa süüdistav ja ülimalt

kontrolliv ja nõudlik suhtlusviis taandub (määruse p 29), sest ka lapse huvides ei ole veeta

pikemaajaliselt isa mõjuulatuses, kes ema tegevust pidevalt kontrollib ja halvustab. Teiseks

toob ringkonnakohus esile, et väikelapse elukorralduses toimub pidevalt olulisi muudatusi,

näiteks on vanemad planeerinud lapse viibimise asjast nähtuvalt järgmisest aastast lasteaias.

Kas ja millal elukorralduses olulised muudatused toimuvad, seda ei ole võimalik täpselt

prognoosida, sest ka vanemad ei saa mõjutada näiteks seda, millal lapse jaoks lasteaiakoht

vabaneb. Ka seetõttu ei ole astmeliselt võimalik suhtlemiskorda määrata. Maakohtu määratud

suhtlemiskorra ajaliseks muutmiseks puuduks alus ka siis, kui laps saaks lasteaeda järgmisest

aastas. Menetluses on isa nõudnud, et lapsega suhtlemiskord tuleb asjas määrata konkreetselt

(dtlk 442). Arvestades lapse huve ning muid asjas tuvastatud asjaolusid on maakohus

määranud suhtluskorra põhjendatult. Maakohus on määruses märkinud, et vanemad saavad

kokkuleppel suhtlemiskorda muuta. Ringkonnakohus osutab, et vanemate kokkuleppel saab

ka suhtlemise aega pikendada. Asjaolu, et vähemalt ema poolt on tagatud paindlikkus isa ja

lapse suhtlemiseks nähtub ka isa enda avaldatust, et ema on nõustunud lapse viibimisaega isa

juures pikendama. Isa esitatud vanemate vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kui laps on

varasemalt suurema osa ajast isa juures viibides maganud on ema vaidlusteta nõustunud lapse

viibimist isa juures pikendama.

32. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud

täiendavad tõendid, kuigi ringkonnakohtu arvates ei anna need alust maakohtu määruse

muutmiseks.

Menetluskulude jaotus

33.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega

seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see

10

on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides.

Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja

õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

34.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/

11