4-25-2849/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2025, Viljandi kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2849 (284025000706)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Väärteoasi

Reio Rada väärteoasi LS § 227 lg 3 järgi

Kaevatav menetleja otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna 30.06.2025 otsus väärteoasjas nr

284025000706 Reio Rada karistamises liiklusseaduse (LS)

§ 227 lg 3 alusel rahatrahviga 103 trahviühikut, s.o 824

eurot

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskond (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi; e-post:

louna@politsei.ee)

Menetleja ametnik

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna menetlusgrupi eriasjade uurija Piret

Vaher

Menetlusalune isik

Reio Rada (isikukood: 39104126035; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas:

1. Jätta Reio Rada kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 30. juuni 2025.a. otsus väärteoasjas nr 284025000706 Reio Rada

karistamises LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 103 trahviühikut, s.o 824 eurot.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30. juuni 2025.a. otsusega karistuseks

mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 30.06.2025.a. otsuses märgitud

arvenumbrile ja viitenumbriga.

3. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata rahatrahv 103 trahviühikut s.o 824 eurot

tasumisele ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

iga kuu 25. kuupäevaks 206 eurot kuni kogu summa tasumiseni.

4. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3

sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka

täitemenetlusega kaasnevad kulud.

5. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

6. Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid ja mitte avalikustada

menetlusaluse isiku elukohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on menetlusalust isikut esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema

advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu

Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub, kui

edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud, jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas

väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Hedly

Küper kohtuvälise menetlejana on 06.06.2021 koostanud väärteoprotokolli nr AB 1533359

väärteoasjas nr 284025000706 Reio Rada õigusrikkumises liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1

järgi, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt

Reio Rada juhtis mootorsõidukit, sõiduauto Ferrari Mondial 8 registreerimismärgiga XXX XXX

kiirusega 151 km/h +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h.

Kohtuvälise menetleja 30.06.2025.a. otsusega väärteoasjas nr 284025000706 on Reio Rada

karistatud LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 103 trahviühiku ulatuses, s.o 824 eurot. Otsuse

põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku Reio Rada

süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud

ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS §

227 lg 3 järgi. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku süü rikkumise

toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega.

Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas

omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused

Menetlusalune isik Reio Rada on esitanud Tartu Maakohtule 21.07.2025 kaebuse väärteoasjas nr

284025000706. Menetlusalune isik on palunud kohtul vähendada kohtuvälise menetleja poolt

määratud rahatrahvi või asendada see leebema karistusliigiga (näiteks ühiskondlikult kasulik töö

või lühiajaline arest). Reio Rada on kaebuses põhjendanud, et trahv tundub üleliigselt kõrge ning

palub kaaluda otsust rahatrahvi osas. Reio Rada on kaebuses selgitanud, et teda peab ülal hetkel

elukaaslane ning et tal ei ole trahvi tasumiseks raha kusagilt võtta. Kaebuse kohaselt ei vaidle

Reio Rada vastu sellele, et ta ületas sõidukiga kiirust ning tunnistas, et sõitis kliendi autoga tööle

ja soovis kontrollida sõiduki mootori seadistust – kas segu on paigas. Reio Rada on põhjendanud

kaebuses, et tegu oli ühekordse kiirendusega ning segu ei saa muul viisil kontrollida, kui

koormuse all sõites.

3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses

Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leiab, et kaebuse esitajale Reio

Radale 30.06.2025.a. koostatud otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse

muutmiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem,

sest menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h, mis on LS § 227 lg

3 sätestatud keskmisest (41-60) määrast kõrgem. Liikluses on suurimaks ohu allikaks teistele

liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt.

Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult

liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulavälisel teel sõidukiirust 53 km/h,

millist tegu ei saa toime panna tähelepanematusest ja millega pani kaebuse esitaja ohtu nii tema

enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii

liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kaebuses on põhjendatud väärteo

toimepanekut sellega, et kiiruseületus oli vaid hetkeline ja tingitud vajadusest kontrollida kliendi

sõiduki mootori seadistust enne üleandmist. Kohtuvälise menetleja arvates annab selline

põhjendus selge signaali, et kaebuse esitaja ei ole juhina hoolikas ei liikluse ohutuse tagamisel

ega teiste liiklejate suhtes. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et lubatud

sõidukiiruse ületamine on karistatav sõltumata sellest kui pikalt sõidukiirust ületatakse, s.o kas

ainult hetkeliselt või kogu sõiduaja ulatuses. Seega ei muuda süüteo toimepanemise lühiajaline

kestus süüdlase süüd väiksemaks. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et

menetlusaluse isiku Reio Rada poolt esitatud kaebus väärteoasjas 284025000706 LS § 227 lg 3

tunnustel tehtud otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku poolt

asjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata.

4. Kohtu põhjendused

4.1. VTMS § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse

teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on

kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades väärteo

asjaolusid ja poolte nõusolekut kirjalikuks menetluseks, peab kohus võimalikuks kaebuse

lahendamist kirjalikus menetluses.

4.2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

4.3. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas menetlusalune isik Reio Rada rikkus otsuses

kirjeldatud ajal ja kohas LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava LS § 227 lg

3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4.4. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit

tunnis. Väärteotoimikus olevast 30.06.2025 otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja

menetlusalusele isikule väärteona ette heitnud LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist, milline

väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi ja mis seisnes selles, et menetlusalune isik juhtis

06.06.2025 kella 05.05 ajal Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere – Viljandi – Karksi-

Nuia tee 53. kilomeetril mootorsõidukit Ferrari Mondial 8 registreerimismärgiga XXX XXX

kiirusega 151 km/h +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas

menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Eelmärgituga rikkus

menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi.

Kohus märgib, et menetlusalusele isikule esitatud väärteoetteheite sisu arvestades tuleb

objektiivse koosseisu tuvastamiseks tuvastada asjaolu, kas ta oli väärteootsuses kirjeldatud ajal ja

kohas mootorsõiduki juht ning kas ta ületas otsuses märgitud teelõigul lubatud sõidukiirust.

4.5. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, kas menetlusalune isik on temale etteheidetava

väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo

objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt

väärteoprotokollis väärteo kohta antud ütlustega, tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõturi

kasutamise protokolliga.

Menetlusaluse isiku ütlustest väärteoprotokollis nähtub, et ta on süü omaks võtnud talle

etteheidetavas väärteos – ta sõitis väärteoprotokollis märgitud mootorsõidukiga 06.06.2025,

kontrollides sõiduki segu.

Väärteotoimikus oleva 06.06.2025 kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik H.K on teostanud menetlusaluse

isiku Reio Rada poolt juhitud mootorsõiduki Ferrari Mondial 8 registreerimismärgiga XXX

XXX liikumiskiiruse mõõtmist 06.06.2025 kell 05.05 Viljandi maakonnas Viljandi vallas

Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia tee 53. kilomeetril. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit

sõidukiirusega 151 +/-8 km/h. Lõplik mõõtetulemus 143 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud

teelõigul 90 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker II MDR S.N. AS003994. Menetlusaluse isiku

sõidukiiruse mõõtmine toimus asulavälisel teel, valgeajal, hea nähtavusega ja sademeteta

ilmastikutingimustega kuiva teekattega teel. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme

kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim:

vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Seadme helisignaal (Doppler

helisignaal) oli radarmõõturil ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist

nähtub, et kiirusmõõturi lugemit on menetlusalusele isikule näidatud, mille kohta on

menetlusalune isik andnud allkirja protokollile.

Tunnistaja R.K ütlused riimuvad ülaltoodud tõenditega. Tunnistaja R. K on ütlustes kinnitanud,

et 06.06.2025 teostati liiklusjärelvalvet Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia teel. Kella 05.05 paiku

lähenes Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tee 53. kilomeetril sõiduk, mille kiiruseks fikseeris H. K

151 km/h. Sõiduk kiirendas intensiivselt, liikus üksinda Viljandi linna suunas. Sõiduks osutus

Ferrari Mondial 8 reg nr XXX XXX . Tunnistaja sõnul mõõtsid nad kiirust sõitvast

patrullsõidukist kiirusmõõturiga Stalker II MDR S.N AS003994. Tunnistaja sõnul nad peatasid

sõiduki, selgitasid peatamise põhjust ning juht esitas enda isikut tõendava dokumendi. Juhiks

osutus Reio Rada ik 39104126035. Juht oli tunnistanud, et ületas kiirust, kuna soovis testida

sõidukit.

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja,

kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei- ja

Piirivalveameti 05.09.2025 teatisega on tõendatud, et PPA Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna patrullipolitseinik H.K on läbinud 12.03.2024 sõidukiiruse mõõtmine

kiirusmõõturiga koolituse. Taatlustunnistusega nr TTRS-24/00171 on tõendatud, et sõidukiiruse

mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur Stalker II MDR S.N. AS003994 oli taadeldud 05.09.2024,

taatluskehtivuse lõppkuupäev 30.09.2025.

Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199

lõike 6 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Määrus)

2. peatüki § 5-10 kohaselt. Eelmärgitud määruse § 9 lg 1 p 3 kohaselt radarkiirusmõõturi

kasutamisel kui Doppleri helisignaal on sisselülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla

katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist

06.06.2025 nähtub, et seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli radarmõõturil ühtlane.

Määruse § 9 lg 5 kohaselt lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest

lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on

esitatud määruse lisas 1 ning antud juhul oli laiendmääramatuseks Määruse lisa 1 p 3 järgi 8 km/

h. Seega Reio Rada poolt juhitud mootorsõiduki sõidukiiruse lõplikuks mõõtetulemuseks oli 143

km/h (151 km/h – 8 km/h = 143 km/h). Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul on

mõõtetulemus jälgitav, kuna mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud

mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat.

Käsitletud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et Reio Rada otsuses kirjeldatud ajal ja

kohas ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Eelmärgituga rikkus menetlusalune

isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, kuivõrd otsuses märgitud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus

90 kilomeetrit tunnis. Kirjeldatud rikkumine on väärteona kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi,

mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60

kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

4.6. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Reio Rada LS § 227 lõikes 3 sätestatud väärteo

toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. Arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, oli ta

teadlik, et ta lubatud suurimat sõidukiirust ületab ning paneb sellega toime vastava väärteo.

Sellest hoolimata ületas Reio Rada lubatud sõidukiirust.

4.7. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

5. Kohtu seisukoht karistuse osas

5.1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks

isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

5.2. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut.

Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kaheksa eurot.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

5.3. Kohtuväline menetleja on leidnud, et Reio Rada on pannud toime LS § 227 lg 3 järgi

kvalifitseeritava väärteo ning on pidanud võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg

3 alusel põhikaristusena rahatrahviga 103 trahviühikut, s.o 824 eurot, mis on sanktsiooni

keskmisest määrast mõnevõrra suurem.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus m.h isiku karistatusega. Karistusregistri 23.09.2025.a.

registriteate andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus s.o PPA Lõuna

prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi 02.07.2025 otsus väärteoasjas nr

2840,25,000902, millega on Reio Rada LS § 227 lg 2 järgi karistatud rahatrahviga 25

trahviühikut s.o 200 eurot. Otsus on kande kohaselt jõustunud 18.07.2025. Käesolevas

väärteoasjas on kohtuväline menetleja teinud 30.06.2025 otsuse, millega karistati Reio Rada

06.06.2025 toimepandud väärteorikkumise eest LS § 227 lg 3 järgi. Karistusregistri väljavõttest

nähtub, et Reio Rada on toime pannud uue liiklusalase väärteo (seekord LS § 227 lg 2 järgi)

02.07.2025 ehk 3 päeva pärast käsilolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja tehtud otsust.

Selline käitumine näitab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist

liiklusseaduse nõuetesse. Riigikohus on 17.10.2025 lahendi nr 4-24-4074 punktis 18 öelnud, et

kuna VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, saab ta karistust

mõistes tugineda asja arutamise ajaks jõustunud karistusotsustele eeldusel, et sellega arvestamine

ei ole menetlusaluse isiku ja tema kaitsja jaoks üllatuslik. Pärast kohtuvälise menetleja otsuse

tegemist jõustunud lahendi arvesse võtmist ei takista ka VTMS § 132 p-st 2 tulenev reformatio

in peius-keeld, kuna maakohus ei saa mõista menetlusalusele isikule raskemat karistust kui see,

mis on määratud kohtuvälise menetleja otsusega. Seega saab käesoleva väärteoasja juures kohus

arvestada menetlusaluse süü hindamisel 02.07.2025 väärteootsust. Reio Rada on kaebuses välja

toonud, et on igapäevaselt eeskujulik liikleja ja ei ole kedagi kunagi ohtu seadnud. Kuivõrd

kuuajalise perioodi jooksul on menetlusalune isik kahel korral rikkunud liiklusnõudeid

kiiruseületamisega, siis kohtu hinnangul annab see tunnistust, et isik on jätkanud samalaadsete

süütegude toimepanemist ja ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud.

Kohus märgib, et süü suuruse hindamisel tuleb m.h arvestada süüteo toimepanemise asjaolusid.

Reio Raja poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määr 53 km/h ületab käesolevas

konkreetset vastutust ette nägevas sättes kiiruse ületuse vahemiku (41-60 km/h) keskmist,

mistõttu kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on keskmisest suurem.

Süüd suurendab ka see, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras Reio Rada teadlikult

liiklusnõudeid, pannes teo toime otsese tahtlusega. Antud juhul ületas menetlusalune isik

asulavälisel teel sõidukiirust 53 km/h, millist tegu ei saa toime panna tähelepanematusest ja

sellise teoga pani menetlusalune isik ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu,

tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse

liiklejatesse. Reio Rada on esitatud kaebuses põhjendanud lubatud sõidukiiruse ületamist sellega,

et soovis kontrollida kliendi sõiduki mootori seadistust, täpsemalt seda, kas sõiduki segu on

paigas. Kaebuses on välja toodud, et tegu oli ühekordse kiirendusega ning muul viisil ei ole

võimalik segu kontrollida, kui koormuse all sõites. Kohus leiab, et sõiduki seadistuse

kontrollimine lubatud sõidukiiruse ületamisega tavaliikluses on vastutustundetu ja sobimatu

käitumine kõigi teiste kaasliiklejate suhtes. Menetlusaluse isiku süüd suurendab asjaolu, et tegu

on toime pandud otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud KarS § 57 ja § 58 mõttes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et Reio Rada süü suurust tuleb lugeda

mõnevõrra üle keskmise. Kohtu hinnangul vastab menetlusalusele isikule põhikaristusena üle

LS § 227 lg-s 3 sätestatud sanktsiooni keskmist määra jääva rahatrahvi - 103 trahviühikut

määramine menetlusaluse isiku süü suurusele. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhi poolt

lubatud sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 53 km/h on tegemist raske

liiklusrikkumisega, kuna lubatud sõidukiiruse piirmäära on oluliselt ületatud. Lubatud

sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse

korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega alused karistuse kergendamiseks puuduvad.

Eeltoodu alusel kohus jätab kohus menetlusaluse isiku Reio Rada kaebuse rahuldamata ja

muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30. juuni 2025.a. otsuse väärteoasjas nr

2840,25,000706 Reio Rada karistamises LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 103 trahviühikut, s.o

824 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30. juuni 2025.a. otsusega karistuseks

mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 30.06.2025.a. otsuses märgitud arvenumbrile

ja viitenumbriga.

5.4. Menetlusalune isik on viidanud kaebuses asjaolule, et tal on probleemid rahatrahvi

tasumisega majanduslikel põhjustel, kuna ta töötab pereettevõttes, kus seis ei ole hetkel hea.

KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel

põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava

karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega eeltoodud asjaoludest lähtudes kohus

määrab rahatrahvi 103 trahviühikut s.o 824 eurot tasumisele ositi 4 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25. kuupäevaks 206 eurot kuni kogu summa

tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik