2-25-103028/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

.Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-103028

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi OÜ Viarosse vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 96,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, asukoht Endla

tn 15, 10122 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post: XXX);

Kostja: OÜ Viarosse (registrikood 10028471, Tulika tn 50-4,

Tallinn).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt Viarosse (registrikood 10028471) hageja AS Ühisteenused

(registrikood 11052490) kasuks välja 92,26 (üheksakümmend kaks eurot ja 26 senti) eurot,

millest 40 eurot on leppetrahv, 40 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 12,26 eurot on

sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt OÜ-lt Viarosse (registrikood 10028471) hageja AS Ühisteenused

(registrikood 11052490) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40 eurolt

alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 18.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt Viarosse (registrikood 10028471) hageja AS Ühisteenused

(registrikood 11052490) kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 100 (ükssada) eurot.

3. Mõista kostjalt OÜ-lt Viarosse (registrikood 10028471) hageja AS Ühisteenused

(registrikood 11052490) kasuks välja viivis menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja oma sõidukit hageja opereeritavas parklas ja rikkus

parkimistingimusi. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle maa omanikuga

sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas

sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv

summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva

jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on

hageja koostanud leppetrahvi nõude 40 eurot. Kostja jättis leppetrahvi tasumata.

2. Kostja parkis oma sõidukit registrimärgiga XXX 13.05.2022 Tallinnas Liivalaia tn 6 asuvas parklas.

Kostja eiras parkimiskorralduse nõudeid ning leppetrahv jäeti tema sõiduki kojamehe vahele. Kuna

kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust, palus hageja temalt välja mõista ka viivise seadusjärgses

määras. Hageja arvestas viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Seega arvestas hageja viivist

alates 28.05.2022 kuni 14.03.2025 ning sissenõutavaks muutunud viivis on 12,26 eurot. Hageja palus

kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

15.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hageja viitas VÕS §-le 113¹

lõikele 1 ja palus välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot.

3. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu pakkumuse esitamise ja sellega nõustumise teel.

Parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit parkla sissesõiduteel on võimalik pidada parklaoperaatori

pakkumuseks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud.

4. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub

13.05.2022 kell 14:45 leppetrahvinõude jätmine sõiduauto kojamehe vahele. Tegu on tahteavalduse

mõistliku edastamise viisiga. Kostja ei ole toonud välja erandlikke asjaolusid, mis oleks muutnud

leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise viisi

ebamõistlikuks.

5. Hageja esitas augustis 2024 ja augustis 2018 Google Mapsi fotod parkimistingimuste olemasolu

kohta Liivalaia tn 6 parklas. Kuna parkimistingimused on sama koha peal muutumatult olnud kogu

selle perioodi, saab eeldada, et need olid seal ka parkimise ajal 13.05.2022. Tingimustelt nähtub, et

parklas võisid parkida vaid parkimiskioskis registreeritud sõidukid 2 tundi. Hageja esitas ka

parkimistingimuste väljavõtte. Tingimustes oli märgitud, et nendega väljendab parkla operaator oma

pakkumist lepingu sõlmimiseks ning sõiduki parkimisel parklasse nõustub sõidukijuht lepingu

sõlmimisega. Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi koostamise päeval.

6. Kostja ei ole väitnud, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused

või et kostja seal ei parkinud. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused

parkimistingimused, tuleb seda tõendada kostjal. Kostja rikkumine seisnes selles, et ta ei olnud sõiduki

parkimist parkimiskioskis registreerinud, kuigi selline kohustus tulenes paigaldatud liiklusmärkidest.

Parkimiskella panek ei asendanud elektroonilist registreerimist.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja viitas VÕS § 159 lõikele 2 ja leidis, et talle ei ole mõistliku aja

jooksul leppetrahvist teatatud. Kostja nägi esimest korda hagiavaldusele lisatud fotosid 26.03.2025.

Sõiduki kojamehe vahele jäetud leppetrahvinõue võis kaduma minna ja kostjani see varem jõudnud ei

ole. Ükski sõiduki kasutaja seda omaks ei võtnud. Hageja ei ole varem kostjat rikkumisest teavitanud.

Möödunud on 2 aastat ja 7 kuud, mistõttu on mõistlik aeg möödunud rikkumisest teavitamiseks.

8. Nõude esitamiseks peaks poolte vahel olema kehtiv leping. Leppetrahvi saab nõuda, kui pooled on

sõlminud leppetrahvi kokkuleppe. Samuti peab olema selge viide parkimistingimuste juures, et

parkimise korraldaja saab lepingu rikkumise korral leppetrahvi määrata. Hagile lisatud tõenditega ei

ole tõendatud, et tüüptingimused olid olemas või millisel kujul need olid. Ühel hageja fotol on näha

sõiduki klaasi all parkimiskell, mistõttu jääb selgusetuks, millest lähtuda. Puuduvad tõendid selle

kohta, millist parkimistingimust rikuti ja mille eest leppetrahv määrati. Hageja tõendid on

pealiskaudsed. Kahtlused tuleb tõlgendada kostja kasuks, et mitte rikkuda süütuse presumptsiooni.

9. 20.09.2025 seisukohas leidis kostja, et hageja esitatud parkimistingimused ei tõenda, et tegu on just

selles parklas kehtinud tingimustega. Antud parkimiskoha kohta peaks olema tingimuste osas foto

parkimise kuupäevaga. Peab olema viide sellele, et parkimise korraldaja võib lepingu rikkumise korral

leppetrahvi määrata.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis oma sõiduki registrimärgiga XXX Tallinnas, Liivalaia tn

6 asuvasse kostja opereeritavasse parklasse 13.05.2022. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on

õigus nõuda kostjalt parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi, leppetrahvi õigeaegse tasumata

jätmise tõttu viivist ning võla sissenõudmise kulu.

12. Kostja leidis, et talle ei ole leppetrahvist õigeaegselt teatatud, sest ta nägi hagiavaldusele lisatud

fotosid esimest korda 26.03.2025. Sõiduki kojamehe vahele jäetud leppetrahvi nõue võis kaduma

minna. Hagile lisatud tõenditega ei ole tõendatud, et tüüptingimused olid olemas või millisel kujul

need olid. Lisaks oli kostja sõiduki klaasi all parkimiskell.

13. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjale

29.08.2025 pöördumises (dtl 72-73), et leppetrahvinõude jätmist sõiduki kojamehe vahele on

kohtupraktikas loetud leppetrahvist teavitamise mõistlikuks ning kohaseks viisiks. Kohus selgitas

kostjale vajadust põhistada ja tõendada väiteid selle kohta, et leppetrahvinõue võis kaduma minna.

Kohus selgitas, et hageja esitatud tõendite alusel võib järeldada parkimislepingu sõlmimist hageja ja

kostja vahel ning kostja viited süü puudumisele lepingu rikkumisel on asjakohatud. Kohus selgitas

kostjale vajadust oma vastuväiteid nõudele täiendavalt tõendada ja põhistada. Vaatamata kohtu

selgitustele jäid kostja vastuväiteid paljasõnalisteks.

14. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 13.05.2022 kell 14:43 on hageja koostanud leppetrahvinõude

summas 40 eurot (dtl 40) Tallinnas Liivalaia tn 6 parklas sõidukile XXX parkimiskorraldusnõuete

rikkumise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et tegu on kostja sõidukiga. Hageja esitatud fotodest, et

kostja sõiduk oli pargitud Liivalaia tn 6 parklasse ning leppetrahvi nõue jäeti kojamehe vahele (dtl 41-

44). Esiklaasi alla on jäetud parkimiskell, mis näitab aega 12:50.

15. Hageja esitas fotod selle kohta, kus asusid parkla sissesõitude juures asusid parkimistingimused

(dtl 64, 65, 66, 67). Hageja esitas tingimuste teksti (dtl 70). Tingimuste punkti 5 kohaselt tuli

parkimise eest tasuda või asetada esiklaasi alla parkimisluba. Tingimuste punkti 8 järgi tuli rikkumisel

tasuda leppetrahvi 57 eurot. Seega ei tulenenud parkimistingimustest parkijale õigust tasuta

parkimisele, kui parkimise algusaeg oli tähistatud kellaga. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta

oleks parkimise eest tasunud. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, millised parkimistingimused

parklas kehtisid. Kostja ei ole tõendanud, et ajal, mil talle koostati leppetrahvinõue, oleksid parklas

kehtinud teistsuguse sisuga tingimused.

16. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib

sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-

10, p 14). Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu

sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi)

tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20

lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping.

17. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest kohasel viisil, jättes leppetrahvinõude sõiduki kojamehe

vahele. Sellist leppetrahvist teavitamise viisi on kohtupraktikas loetud mõistlikuks ja põhjendatud

viisiks (RK TKo 2-17-117146, p 12, 2-15-3430, p 18). Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi

koostamise päeval esinesid erakorralised ilmastikuolud, milliste tõttu ta leppetrahvinõuet kätte ei

saanud. Õigusaktidest ei tulene parkla operaatorile kohustust teavitada sõidukijuhti leppetrahvist

täiendavalt mõnel muul viisil. Kostja ei ole ühtlasi tõendanud, et parkimislepingu sõlmimise päeval

kehtisid parklas teistsugused tingimused, mis andsid talle õiguse parkimiskella kasutamisel parklas

tasuta parkida. Eeltoodust lähtudes on hageja leppetrahvinõue põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja

kasuks leppetrahvina välja mõista 40 eurot.

18. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul

pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

kohta, viisi ja olemust. Eeltoodud sättest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv tasuda mõistliku aja jooksul

pärast selle kättetoimetamist ehk leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele asetamist.

19. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Eeltoodust lähtudes kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena ajavahemiku

28.05.2022 kuni 14.03.2025 eest 12,26 eurot. Vastavalt hageja taotlusele kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast 15.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras.

20. Hageja palus lisaks põhi- ja viivisenõudele mõista VÕS §-le 113¹ lõike 1 alusel kostjalt välja võla

sissenõudmise kulu 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegu on seadusest tuleneva

nõudega, mille suurust hageja tõendama ei pea. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võla

sissenõudmise kulu 40 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 92,26 eurot, millest 40

eurot on leppetrahv, 40 eurot võla sissenõudmise kulu ja 12,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

21. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

22. Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlust. Asjas

esitatust nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivuna kokku 100 eurot. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt

välja mõista viivis menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik