3-23-802/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-802

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23.10.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks 500 euro ulatuses seoses osakonna

lukustamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Ülo Anijalg

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.11.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-23-802

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 01.10.2022. a korraldusega nr 1-4/724-1 (digitaalse toimiku leht (dtl) 40)

lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad alates 01.10.2022 kella 10.00-st kuni

asjaolude äralangemiseni.

Viru Vangla 17.10.2022. a korraldusega nr 1-4/759-1 (dtl 42) lukustati Viru Vangla II üksuse

V7 ja V8 osakonnad osaliselt 17.10.2022 alates kella 08.30-st.

Viru Vangla 18.10.2022. a korraldusega nr 1-4/762-1 (dtl 44) lukustati Viru Vangla II üksuse

V7 ja V8 osakonnad osaliselt 18.10.2022 alates kella 08.30-st.

Viru Vangla 20.10.2022. a korraldusega nr 1-4/768-1 (dtl 46) lukustati Viru Vangla II üksuse

V7 ja V8 osakonnad osaliselt 20.10.2022 alates kella 08.30-st.

Viru Vangla 13.11.2022. a korraldusega nr 1-4/829-1 (dtl 48) lukustati Viru Vangla II üksuse

V7 ja V8 osakonnad osaliselt 13.11.2022 alates kella 08.30-st.

Viru Vangla 10.12.2022. a korraldusega nr 1-4/912-1 (dtl 50) lukustati Viru Vangla II üksuse

V7 ja V8 osakonnad osaliselt alates 10.12.2022.

Viru Vangla 19.12.2022. a korraldusega nr 1-4/927-1 (dtl 54) lukustati Viru Vangla II üksuse

V7 ja V8 osakonnad osaliselt 19.12.2022 kella 08.30-st, kusjuures V7 osakonna idapoolsed

kambrid lukustati täielikult.

Viru Vangla 29.12.2022. a korraldusega nr 1-4/945-1 (dtl 56) lukustati Viru Vangla II üksuse

V7 ja V8 osakonnad osaliselt 29.12.2022 alates kella 13.00-st.

Viru Vangla 02.01.2023. a korraldusega nr 1-4/4-1 (dtl 38) lukustati Viru Vangla II üksuse

V7 ja V8 osakonnad osaliselt 02.01.2023 alates kella 08.30-st.

Kõigil juhtudel peeti osakondade osalist või täielikku lukustamist vajalikuks vangla üldise julgeoleku

tagamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tulenevalt vangla töökorralduslikust vajadusest.

2. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 25.01.2023 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/18-1, milles taotles

mittevaralise kahju hüvitist 350 eurot põhjusel, et ajavahemikul 01.10.2022–02.01.2023 lukustati V7

ja V8 osakondi. Kaebaja põhjendas, et vangla tegevuse tõttu ei saanud ta põhjendamatult oma

osakonnas liikuda ja suhelda. Lisaks tõi kaebaja välja, et vangla on eksinud haldusakti andmisel

haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 56 sätestatu vastu.

3. Viru Vangla jättis 24.03.2023. a otsusega nr 6-16/18-2 (dtl 17-18) X kahju hüvitamise

taotluse järgmistel põhjendustel rahuldamata.

3.1. Kambrite lühiajaline sulgemine ühe osakonna piires toimus julgeoleku tagamise

eesmärgil ning tegemist oli paratamatu ebameeldivusega vangistusseaduse (VangS) § 41

tähenduses. Mitte iga ebamugavus ei too endaga kaasa rahalise hüvitise maksmist.

Kinnipeetavate üle järelevalve teostamine (VangS § 66 lg 1) ning seeläbi isikute ja vangla

üldise julgeoleku tagamine on kaalukas avalik huvi. Mittetõhusa järelevalve tagajärjed võivad

olla rasked nii vanglas paiknevatele isikutele kui ka vangla üldisele turvalisusele. V7

osakonnas viibivad kinnipeetavad, kellest tulenevaid riske on hinnatud sedavõrd suurteks, et

nad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Seetõttu on nendes osakondades kehtestatud

tavapärasest rangemad tingimused ka järelevalve teostamisele. Kaebaja ei saanud küll

osakonna lukustamise ajal päevakavas ettenähtud aegadel helistada ja kaaskinnipeetavatega

suhelda, kuid tegemist oli päevas mõnetunnise osakonna lukustamisega ja muul ajal toimusid

tegevused vastavalt päevakavas sätestatule. Kuigi justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni

3-23-802

kasutada vähemalt üks kord nädalas, võimaldab vangla kinnipeetavaile telefoni kasutamist

sisuliselt igapäevaselt.

4. X esitas 09.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses perioodil 01.10.2022–02.01.2023 antud

korraldustega kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega. Kaebaja palus ka

tunnistada õigusvastaseks järgnevad Viru Vangla korraldused: 01.10.2022. a korraldus nr 1-

4/724-1, 17.10.2022. a korraldus nr 1-4/759-1, 18.10.2022. a korraldus nr 1-4/762-1,

20.10.2022. a korraldus nr 1-4/768-1, 13.11.2022. a korraldus nr 1-4/829-1, 10.12.2022. a

korraldus nr 1-4/912-1, 19.12.2022. a korraldus nr 1-4/927-1, 29.12.2022. a. korraldus nr 1-

4/945-1 ja 02.01.2023. a korraldus nr 1-4/4-1.

5. Tartu Halduskohus jättis 27.09.2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks.

Nõutud riigilõiv tasuti 04.10.2023.

6. Tartu Halduskohus võttis 13.10.2023. a määrusega kaebuse menetlusse kahju hüvitamise

nõudes, s.o Viru Vanglalt kaebaja kasuks 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks seoses osakonna lukustamisega perioodil 01.10.2022–02.01.2023.

7. Viru Vangla esitas 08.12.2023 kaebusele vastuse, milles palus jätta kaebuse

rahuldamata.

8. Kohus otsustas 30.09.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis

menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks ning teavitas menetlusosalisi

otsuse avalikult teatavaks tegemise ajast.

9. Kaebaja esitas kohtule 30.09.2025 täiendavad selgitused, milles muu hulgas palus

nõuda vanglalt sektori kinni olemise konkreetset põhjendust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja palub rahuldada kaebuse järgmistel põhjustel.

10.1.

Viru Vangla 01.10.2022. a, 17.10.2022. a, 18.10.2022. a, 20.10.2022. a, 13.11.2022. a,

10.12.2022. a, 19.12.2022. a, 29.12.2022. a ja 02.01.2023. a korraldused ei sisalda endas

nõuetekohaseid põhjendusi ega faktilist alust sellele, miks oli vaja osakond sulgeda. Piisavaks

põhjenduseks ei ole üldised viited vangla üldise julgeoleku tagamise, õigusrikkumiste

ärahoidmise ja vangla töökorralduslikule vajadusele. Kusjuures vangla töökorralduslik

vajadus ei anna alust liikumise ja suhtlemise õiguse piiramiseks VangS § 8 lg 2 mõttes. Kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest ei ole arusaadav, milles seisnes oht, millest

tulenevalt oleks olnud osakonna lukustamine põhjendatud. Abstraktsest ohust hoolimata pidas

vangla võimalikuks avada osakonna pooled 2 tunniks, mis viitab sellele, et tegelikkuses ei

ohustanud vangla julgeolekut mitte midagi, vaid vangla korraldas oma töö nii, nagu talle oli

mugav. Osakonna lukustamine ei ole erandlik. Vangla peaks korraldama oma töö nii, et

kinnipeetava õigusi ei oleks põhjendamatult piiratud. Mõnetunnine osakonna lukustamine ei

olnud tähtsusetu, kuivõrd see moodustas poole 4-tunnisest ajast, mil osakond on päevas

avatud. See, et V7 osakonnas viibivad kinnipeetavad, kes vajavad tavapärasest tugevamat

järelevalvet, ei õigusta nende õiguste piirangut. 4-tunnine vaba aeg on kaebajale väga oluline

ja ta planeerib oma tegevusi sel ajal (telefonikõned jne). Vangla aga ei teavita kunagi ette, et

osakond jääb lukku, ja kaebajal on seepärast iga kord vaimsed läbielamised. Kaebajale

tekkinud moraalne kahju seisneb selles, et ta oli sunnitud kannatama stressi, alandavat ja

ebainimlikku kohtlemist, millega kaasnesid vaimsed ja psüühilised kannatused, nördimus,

3-23-802

heaolulangus ja eraelu puutumatuse rikkumine. Vangla direktor ei ole võtnud tarvitusele

VangS § 139 lg 1 p-s 3 ette nähtud abinõusid vanglaametnike asendamiseks.

11. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta järgmistel põhjustel rahuldamata.

11.1.

Osakondade lukustamise vajadus oli tingitud konkreetsetel päevadel teatud

ajavahemikes ametnike ajutisest vähesusest ehk töökorralduslikust vajadusest. Olukorras, kus

pole piisavalt ametnikke, et teostada osakondades kinnipeetavate üle järelevalvet, oli

osakondade ajutine sulgemine vajalik vangla julgeolekukaalutlustel VangS § 66 lg 1

tähenduses. Tugevdatud järelevalvet vajavate isikute üksuses ei saa pidada põhjendatuks

järeleandmiste tegemist julgeolekukaalutluste arvelt ning ametnike vähesuse olukorras

osakondade avatuna olemise lubamist. Kuigi osakonna lukustamine võib riivata

vabaduspõhiõigust, olid kõik vaidlusalused korraldused ajutised ja lühiajalised, kestes ca paar

tundi, ning antud kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Seejuures pole kaebaja ühtegi nimetatud

korraldustest vaidlustanud. Nähtuvalt kaebaja telefonikõnede väljavõttest ajavahemiku

01.10.2022–02.01.2023 kohta on kaebajale võimaldatud helistamist sisuliselt igapäevaselt ja

mitmel juhul mitu korda päevas ehk oluliselt suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatu ette

näeb (VSkE § 51 lg 2). Osakonna lukustamisega kaasnenud mõjude näol oli tegemist

paratamatute ebamugavustega VangS § 41 lg-te 1 ja 2 tähenduses.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kaebaja on esitanud Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt

tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel

tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS).

Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea

nime teotamise korral. Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju

hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu või

tegevusetus on leidnud aset avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teo või

tegevusetusega, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust;

õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo või

tegevusetuse ja isikul tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

13. Kaebaja palub hüvitada talle väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju seoses sellega, et

Viru Vangla lukustas perioodil 01.10.2022–02.01.2023 üheksal korral Viru Vangla II üksuse

V7 osakonna kambrite uksed ajal, mil need oleksid pidanud olema kaebajale kambrist

väljumiseks ja osakonnas liikumiseks avatud. Kaebaja paiknes kuni 27.10.2022 V7 osakonna

läänepoolses kambris ja alates 27.10.2022 V7 osakonna idapoolses kambris. Vastavalt sel ajal

kehtinud Viru Vangla kodukorra lisas 1.8 kehtestatud päevakavadele olid V7 osakonna

läänepoolsed kambrid avatud igapäevaselt kell 09.55–10.55, 13.00–15.00 ja 17.50–18.50 ning

V7 osakonna idapoolsed kambrid kell 11.00–12.00, 15.05–17.05 ja 18.55-19.55.

14. Viru Vangla 01.10.2022. a, 17.10.2022. a, 18.10.2022. a, 20.10.2022. a, 13.11.2022. a,

10.12.2022. a, 19.12.2022. a, 29.12.2022. a ja 02.01.2023. a korraldustest (dtl 38–56, vt ka

käesoleva otsuse asjaolude p 1) on järeldatav kokkuvõtlikult järgnev:

3-23-802

- 01.10.2022 ja 19.12.2022 lukustati kaebaja kamber terveks päevaks;

- 17.10.2022, 18.10.2022, 20.10.2022, 13.11.2022, 29.12.2022 ja 02.01.2023 võimaldati

kaebajal enda osakonnas vabalt liikuda 2 tunni jooksul (29.12.2022 koos ennelõunase 1

tunniga);

- 10.12.2022 võimaldati kaebajal enda osakonnas vabalt liikuda 1,5 tunni jooksul.

Helistamised toimusid korralduste järgi järgmiselt:

- 01.10.2022 Viru Vangla kodukorra p 13.9.1 kohaselt (s.o eelmisel päeval esitatud avalduste

alusel, kusjuures kodukõned toimusid laupäeviti ja 01.10.2022 oli laupäev);

- 17.10.2022, 18.10.2022, 20.10.2022, 13.11.2022, 10.12.2022, 19.12.2022, 29.12.2022,

02.01.2023 pärast osakonna avamist vastavalt päevakavale või erandkorras põhjendatud

taotluse alusel.

Kuigi Viru Vangla 01.10.2022. a 10.12.2022. a korraldusest ei ole võimalik selgelt järeldada,

et tegemist oleks olnud üksnes konkreetsel ühel päeval kehtinud piirangutega, on Viru Vangla

esindaja kohtule kinnitanud, et kõik lukustamised kestsid konkreetsetel käskkirjades märgitud

päevadel ega jätkunud järgmisel päeval (dtl 131).

15. Kõikides vaidlusalustes korraldustes on nende andmise faktiliste alustena märgitud vangla

üldise julgeoleku tagamine, õigusrikkumiste ärahoidmine ja vangla töökorralduslik vajadus

ning õiguslike alustena on viidatud VangS § 8 lg-le 2 ja VSkE §-le 12.

15.1.

VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil

VSkE-s ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul

VSkE-s ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse,

mis lukustatakse. VSkE § 8 lg 1 teisest ja kolmandast lausest tuleneb, et kinnipeetav võib

väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal ning

oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. VangS § 8

lg 2 näeb ette VangS § 8 lg-st 1 erandite tegemise juhud. VanS § 8 lg 2 kohaselt võib

vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või

kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast

erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase

käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Tulenevalt VangS § 66

lg-st 1 tuleb korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla

sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

15.2.

VangS § 8 lg-s 2 ette nähtud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirang on vaadeldav

VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud täiendava julgeolekuabinõu (kinnipeetava vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) ühe alaliigina (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

28.03.2019. a otsus nr 3-17-2672, p 14). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse

preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Vastavalt VangS § 69 lg 1 teisele

lausele võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada raske õiguserikkumise

ärahoidmiseks. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla õigust kohaldada täiendavaid

julgeolekuabinõusid ka isikute suhtes, kes pole ise õigusrikkumist toime pannud, kuid kelle

julgeolek on ohustatud (vt nt Riigikohtu 20.04.2011. a otsus nr 3-3-1-94-10, p-d 12-13). Nii

nagu iga vanglateenistuse rakendatav täiendav julgeolekuabinõu, peab ka sellisel juhul

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse

põhimõttega ning meede peab olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja

mõõdukas. Kaalutlusõiguse piirid meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel

tulenevad VangS § 66 lg-st 1. Arvestades, et VangS § 8 lg-s 2 sätestatud liikumis- ja

3-23-802

suhtlemisvabaduse piirang on suunatud abstraktsele hulgale kinnipeetavatele, peavad selle

meetme rakendamist õigustama vahetud ja olulised põhjused.

15.3.

VSkE § 12 lg-st 1 tuleneb, et VangS § 8 lg 2 alusel otsuse tegemine on üksuse juhi

pädevuses. VSkE § 12 lg 4 kohaselt võib edasilükkamatul juhul teha VangS § 8 lg 2 alusel

otsuse kõrgeim kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.

16. Vastustaja on kaebusele esitatud vastuses selgitanud, et kõnealustes korraldustes märgitud

töökorralduslik vajadus osakondade lukustamiseks seisnes selles, et konkreetsetel päevadel teatud

ajavahemikes ei olnud piisavalt ametnikke, et teostada osakondades kinnipeetavate üle järelevalvet.

Kuivõrd vangla on vastava põhjenduse kohtule esitanud, ei pea kohus lähtuvalt kaebaja 30.09.2025. a

avaldusest vajalikuks vanglalt sellekohaseid täiendavaid põhjendusi paluda.

17. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus vanglas ei ole parajasti piisavalt ametnikke,

et teostada osakondades kinnipeetavate üle järelevalvet, on osakondade ajutine sulgemine

vajalik vanglas üldise julgeoleku tagamiseks VangS § 66 lg 1 tähenduses. Puudub ka vaidlus,

et Viru Vangla V7 osakonna näol, kus kaebaja paiknes, on tegemist tugevdatud järelevalvega

osakonnaga, kus viibivatest kinnipeetavatest tulenevaid riske on hinnatud sedavõrd suureks, et

nad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Seetõttu on osakonnas järelevalve

teostamisele, sh valvurkoosseisule kehtestatud ka tavapärasest rangemad tingimused. Näiteks

sätestavad justiitsministri 23.07.2013. a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule

esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ §

9 lg 3, § 13 lg 3, § 17 lg 2 ja § 21 lg 2 vanglaametnikele, kes kuuluvad üksusesse, kelle

põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate

järelevalvet ja vangistuse täideviimist, kõrgemad kehalise ettevalmistuse nõuded.

Justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ §

142 kohaselt on pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalve ja

vangistuse täideviimise korraldamise ülesanne Viru Vangla teisel üksusel.

18. Iseenesest on põhjendatud kaebaja väited, et vanglal on kohustus tagada järelevalve teostamiseks

piisavalt teenistujaid. Piisaval hulgal valvurite puudumine ei saa üldjuhul anda vanglale õigust piirata

kinnipeetavatele õigusaktidest tulenevaid õigusi. Samas võib ette tulla erandlikke olukordi, mis ei

sõltu täielikult vanglast, ei ole ettenähtavad ning mille tõttu esineb põhjendatud kahtlus, et piisava

järelevalve teostamise võimatuse tõttu võidakse kahjustada vanglas asuvate isikute õigushüvesid.

Sellistel juhtudel peab vanglateenistusel olema võimalus võtta täiendavaid meetmeid vanglas

julgeoleku tagamiseks.

19. Kohtul puudub alus kahelda, et praeguses asjas vaidluse all olevatel kuupäevadel oli tegemist

erandlike olukordadega, mil ametnike mittepiisavus selgus kas konkreetse päeva hommikul või päeva

kestel ning osakonna osaliselt või täielikult sulgemine oli vanglas julgeoleku tagamiseks vajalik. Asja

materjalidest nähtub, et kaebaja liikumisõiguse piiramine on otsustatud piirangute kohaldamise

päevadel. Seda arvestades on kohtule usutav, et liikumisõiguse piiramine on otsustatud alles pärast

seda, kui oli selgunud, et piisava arvuga valvemeeskonna tagamine ei olnud võimalik, ning vanglal

esines tugevdatud järelevalvega osakonna lukustamiseks vahetu vajadus. Asjaolu, et Ida-Viru

maakonnas Jõhvis asuvas Viru Vanglas on ametnikest puudus, on leidnud kajastamist nii meedias1 kui

ka kohtupraktikas2. Meedias avaldatust nähtub ka see, et ametnike puudus annab eriti tunda talvel, kui

töötajad on tihti haiged3.

20. Kaebaja ei ole praeguses asjas viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis annaks alust arvata, et

vaidlusalustel kordadel V7 osakonna lukustamine oleks piiranud ebaproportsionaalselt tema õigusi.

1 Vt 12.08.2019 err.ee veebilehel avaldatud artikkel: Õiguskantsler: Viru vangla peaprobleem on ametnike

puudus | Eesti | ERR

2 Vt Tartu Halduskohtu 21.05.2020. a otsus asjas nr 3-19-1107, p 22.

3 Vt 13.08.2019 pohjarannik.postimees.ee veebilehel avaldatud artikkel: Õiguskantsler: töötajate nappus Viru

vanglas võib ohustada julgeolekut

3-23-802

Seevastu on vangla esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et kaebaja on saanud vaidlusalusel

perioodil helistada igapäevaselt, välja arvatud 28.–31.10.2022 (mil osakonnad suletud ei olnud), ja

mitmel korral päevas (vt dtl 83, 87–115). Vähemalt 7 päeval vaidluse all olevast 9 päevast, mil

osakond lukustati, oli kaebajal võimalik oma osakonnas liikuda vähemalt 1,5 või 2 tunni jooksul (vt

käesoleva otsuse põhjenduste p 14). Kuigi 01.10.2022. a ja 19.12.2022. a korralduste järgi kaebajal

nendel päevadel oma osakonnas vabalt ringi liikumise võimalust ei olnud, on ta teinud nendel

päevadel siiski mitmeid telefonikõnesid.

21. Kaebuse rahuldamiseks ei saa anda alust ka kaebaja väited osakonna ootamatust ja ette teatamata

lukustamisest, kuivõrd tegemist oli täiendavate julgeolekuabinõudega, mille kohaldamine tuleb

vanglal otsustada piiratud teabe olukorras, kiireloomuliselt ning julgeolekuohte arvestades.

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla vaidlusaluses tegevuses ei ole võimalik

tuvastada õigusvastasust, mistõttu ei ole kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise eeldused

täidetud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtule

kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause). Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 20

eurot. Vastustaja ei ole kohtule väljamõistetavate menetluskulude kohta andmeid esitanud.

Lähtudes HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg 1 viimasest lausest, jätab kohus nii kaebaja

menetluskulud kui ka vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

24. Kohus asendab kaebaja taotlusel ja lähtuvalt HKMS § 175 lg-st 3 kohtuotsuse

avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

25. Kohus tõlgib kaebaja taotlusel käesoleva otsuse kui edasikaevatava kohtulahendi vene

keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)