4-25-3217/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3217

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

22. oktoober 2025. a

Väärteoasja number

4-25-3217

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Margit Pulga kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12. augusti 2025

otsusele väärteoasjas nr 2780,25,011338

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond)

Kohtuvälise menetleja esindaja: Cristel Jakobson

Menetlusalune isik

Margit Pulk (isikukood: 48902070301; e-mail: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Margit Pulga kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12. augusti 2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,25,011338.

3. Lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetlus Margit Pulga väärteoasjas LS § 201 lg 1

järgi, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi.

Edastada kohtuotsus Margit Pulgale ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12. augusti 2025 otsusega väärteoasjas nr

2780,25,011338 karistati Margit Pulka juhtimisõiguseta juhtimise eest liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 93 lg 2 p 4 ja § 90 lg 1 p 1 järgi ja karistati teda LS § 201 lg 1 alusel

rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, mis on 200 eurot. Otsuses toodud etteheite kohaselt

juhtis Margit Pulk autorongi, milleks puudus tal vastava kategooria autorongi juhtimisõigus.

Autorong koosnes sõidukist BMW registreerimismärgiga XXX, mille täismass on 2400 kg, ja

haagisest Weinsberg registreerimismärgiga XXX, mille täismass on 1350 kg, kokku 3750 kg.

Margit Pulga B-kategooria juhtimisõigus lubas juhtida autorongi, mille täismasside summa ei

ületa 3500 kg.

2. Tartu Maakohtusse saabus 26. augustil 2025 Margit Pulga kaebus viidatud otsusele.

Kaebuse kohaselt ei ole tema väärtegu toime pannud, sest õiguslik käsitlus etteheite

sisustamisel ei ole korrektne ega kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

Kaebaja rõhutab, et LS ei anna eraldi definitsiooni mõistele „lubatud täismass“. LS § 2 p 66

määratleb „registrimassi“ kui suurima massi, mis määratakse sõidukile registreerimisel ning

mis ei tohi ületada täismassi. Seevastu LS § 2 p 89 kohaselt on „täismass“ tootja määratud

suurim mass, mida sõiduk võib kanda. Nende kahe mõiste erinevus on põhimõtteline – üks on

õiguslik piirang, mis pannakse riigi registrisse ja millest juht peab liikluses lähtuma, teine aga

tehniline parameeter, mis iseloomustab sõiduki konstruktsiooni. LS § 93 (mootorsõidukite

kategooriad) on üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivist 2006/126/EÜ

juhilubade kohta (edaspidi juhilubade direktiiv). Juhilubade direktiivi artikkel 4 p 4b järgi

kuuluvad B-kategooria alla veokid, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja mis on

kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; selle kategooria

veokeid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg. Ilma et see piiraks

asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, võib selle kategooria veokeid

ühendada haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, tingimusel, et sellise autorongi

lubatud täismass kokku ei ületa 4250 kg. Kui selline autorong ületab 3500 kg, nõuavad

liikmesriigid vastavalt V lisa sätetele, et sellise ühendi juhtimise õigus saadakse pärast seda,

kui: koolitus on läbi viidud või oskuste ja käitumise eksam on sooritatud (juhilubade direktiivi

art 4 p 4b lg 2). Seega võib kaebaja arvates B-kategooria veokeid ühendada haagisega, mille

lubatud täismass ületab 750 kg ja täiendav koolitus või oskuste ja käitumise eksam on nõutud

kui autorongi lubatud täismass ületab 3500 kg, seejuures ei tohi autorongi lubatud täismass

kokku ületada 4250 kg.

Nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (edaspidi

registreerimisdokumentide direktiiv) sätestab Euroopa Liidus ühtlustatud koodide alusel

sõiduki registreerimistunnistuse andmed. Sõiduki massi tähistamiseks on kasutusel kood “F”.

Täpsemalt F) mass; F.1) suurim tehniliselt lubatud täismass, v.a mootorrattad; F.2)

registreerivas liikmesriigis kasutusel oleva sõiduki maksimaalne lubatud täismass; F.3)

registreerivas liikmesriigis kasutusel oleva terviksõiduki maksimaalne lubatud täismass.

LS § 73 lg 12 järgi kehtestab mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja

korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

määruse “Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” Lisas 1 on

toodud sõiduki registreerimistunnistus, kus on toodud sõiduki andmed vastavalt nõukogu

direktiivile 1999/37/EÜ.

Hetkel kehtivas majandus- ja taristuministri 30. mai 2022 määruse nr 45 sõnastuses on

sõiduki registreerimistunnistusel toodud vaid F.1) täismass, ent avades transpordiameti e-

teeninduse, siis on sõidukite andmetes leitav nii täismass (F.1) kui registrimass (F.2), ehk

mõlemad andmeväljad on kehtivad ja asjakohased. F.1 ehk täismass on tootja määratud

konstruktiivne suurim mass, mida sõiduk tohib koos koormaga kanda. Tegemist on tehnilise

andmeväljaga, mis ei ole kaebaja arvates otsustav LS § 93 kohaldamisel. F.2 ehk registrimass

on registreerimisel lubatud täismass, mis võib olla väiksem kui F.1 ja see on õiguslikult siduv

väärtus LS § 93 kohaldamisel.

Seega, kuigi siseriiklik õigus ei anna selget definitsiooni „lubatud täismassile“, on kaebaja

arvates selge suunis leitav Euroopa Liidu õigusest. Nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite

registreerimisdokumentide kohta sätestab, et sõidukite registreerimistunnistusele kantakse

eraldi F.1 (tehniline täismass) ja F.2 (registreerivas riigis lubatud täismass) ja just F.2 väärtus

on kaebaja arvates see, mis väljendab riigi poolt kehtestatud ja juhile õiguslikult siduvat

suurimat lubatud massi. Kui seadusandja kasutab mõistet „lubatud täismass“, tuleb seda

paratamatult tõlgendada kooskõlas direktiiviga – s.t registrimassina (F.2). Tehniline täismass

(F.1) ei ole seevastu juhi jaoks õiguslik piirang, vaid üksnes tootja näitaja.

LS § 93 sõnastus ei ole seega täpne ning mõiste „lubatud täismass“ tõlgendamine F.1

nimetatud täismassina irdub Euroopa Liidu õiguses sätestatud põhimõtetest, eelkõige

direktiivis 1999/37/EÜ, mis reguleerib sõiduki registreerimistunnistuse kohustuslikke välju ja

määratleb „lubatud täismassi“ registreerimistunnistusele kantud väärtuste kaudu (F.1, F.2,

F.3), sätestatust. Seega tuleb LS § 93 lg 2 p 3 tõlgendamisel lähtuda registrimassist (F.2),

mitte tehnilisest täismassist (F.1).

Kui Eesti LS § 93 räägib B-kategooria sõidukite ja autorongide lubatud täismassist, peabki

silmas olema F.2 ehk registrimass. Selline tõlgendus tagab siseriikliku õiguse vastavuse

Euroopa Liidu õigusele.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb olukorras, kus siseriiklik õigus on vastuolus EL

õigusega või on selles suhtes ebatäpne, lähtuda EL õigusest. Euroopa Kohus on asjas Costa

vs. ENEL (C-6/64) kinnitanud, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liikmesriikide siseriikliku

õiguse suhtes. Asjas Simmenthal (C-106/77) on kohus rõhutanud, et liikmesriigi kohus peab

kohaldama otse EL õigust ja jätma kohaldamata vastuolus oleva siseriikliku normi, isegi kui

see on hilisem ja kõrgema taseme seadus.

Eelkirjeldatud erisus on käesoleval juhul kaebaja seisukohalt otsustava tähtsusega. Kaebaja

poolt juhitud haagis XXX läbis 21. jaanuaril 2025 registreerimiseelse nõuete kontrolli ja

registreeriti Eestis 21. jaanuaril 2025 registrimassiga registreerivas riigis ehk Eestis kasutusel

oleva sõiduki maksimaalse lubatud täismassiga (F.2) 1100 kg. Seega tuleks 18. juulil 2025

kaebaja juhitud autorongi täismassi arvutamisel lähtuda haagise F.2 väärtusest, mis on 1100

kg.

Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajale inkrimineeritud LS § 201 lg 1 väärteokoosseis,

kuivõrd tema poolt juhitud autorongi (sõiduk XXX täismassiga 2400 kg + haagis XXX

registrimassiga 1100 kg = 3500 kg) juhtimiseks piisab B – kategooria kehtivast

juhtimisõigusest, mis oli tal 18. juulil 2025 olemas ja on ka käesoleval ajal. Kokkuvõttes

palub kaebaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 132

p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. 5. septembri 2025 kirjaga avaldas kaebaja, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus

menetluses ja kaitsja osalemist menetluses ei soovi.

4. Kohtuväline menetleja teatas 10. septembril 2025 esitatud kirjalikus seisukohas, et ei

nõustu kaebaja esitatud kaebusega.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha

esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, märgib alljärgnevat.

9. Vaidlust ei ole selles, et Margit Pulk juhtis 18. juulil 2025 autorongi, mis koosnes sõidukist

BMW registreerimismärgiga XXX ja haagisest Weinsberg registreerimismärgiga XXX.

Vaidlust ei ole selleski, et BMW täismassiks on registreerimistunnistusele märgitud 2400 kg

ja haagise täismassiks on märgitud 1350 kg. Neid asjaolusid tõendavad ka 18. juulil 2025

koostatud väärteoprotokoll AB 1635495, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus samast

kuupäevast, tunnistaja R. P. ülekuulamise protokoll ja sõiduki taustakontrolli väljatrükid. Asja

materjalide hulgas ei ole Margit Pulga juhtimisõigust kinnitavaid dokumente, kuid

väärteoprotokolli on märgitud, et tal on B-kategooria sõiduki juhtimisõigus ja talle on

väljastatud juhiluba XXX. Kuna ka juhtimisõiguse olemasolus pole pooltel vaidlust, saab

Margit Pulga B-kategooria juhtimisõiguse tuvastatuks lugeda.

10. Vaidlust tekitab aga küsimus, kas B-kategooria juhtimisõigust omav Margit Pulk tohtis

juhtida just sellist autorongi nagu ta 18. juulil 2025 juhtis.

11. Kohtu arvates ei tohtinud.

12. Kaebaja viitab oma kaebuses asjakohaselt õigetele õigusnormidele ja nn juhilubade

direktiivile, kuid jõuab ebaõigesti järeldusele, et Eesti õigus ei vasta Euroopa Liidu õigusele.

Kaebajale jätab aga tähelepanuta, et olukord on risti vastupidine. Just viidatud juhilubade

direktiivi põhimõtete Eesti õigusesse üle toomisega viidi Liiklusseadus Euroopa Liidu

õigusega kooskõlla.

13. Nii on hetkel kehtiva LS § 93 seletuskirja kohaselt juhtimisõiguse aluseks olevad

mootorsõidukite kategooriad viidud vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2006/126/EÜ (ehk siis nn juhilubade direktiiviga). Seletuskirjas on märgitud sedagi, et

muudatusena ei toimu mootorsõidukite ja autorongide jaotamine kategooriatesse registrimassi

alusel, vaid täismassi alusel. Eraldi on seletuskirjas välja toodud, et uue jaotuse kasutusele

võtmise tulemusena ei tohi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik juhtida

mootorsõidukit, mille täismass on üle 3500 kilogrammi, kuid registrimass on liiklusregistris

deklareeritud alla 3500 kilogrammi.

14. Teisisõnu võis kuni 30. juunini 2011 kehtiva LS kohaselt sellist mootorsõidukit, mille

täismass oli liiklusregistris märgitud rohkem kui 3500 kg, kuid registrimass alla selle, juhtida

B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega. Alates 1. juulist 2011 kehtiv LS seda enam ei

lubanud. Sama põhimõtet kannab ka hetkel kehtiv LS redaktsioon.

15. LS-i süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on võimalik aru saada, et sõiduki täismassi

määrab sõiduki valmistaja (LS § 2 p 89) ja see sõltub sõiduki ehitusest. Sõiduki registrimass

määratakse sõiduki registreerimisel (LS § 2 p 66) ja see sõltub riiklikest nõuetest ja

piirnormidest. Registrimass on sõiduki registreerimisel määratud suurim mass, mida ei tohi

tavakorras sõidukit liikluses kasutades ületada, kuigi sõiduki konstruktsioon võib olla algselt

ette nähtud ka suuremate massidega kasutamiseks. Piirnormid on üldiselt siseriiklikult

sätestatud selle järgi, kui palju koormust on lubatud teevõrgule. Näiteks on sõiduki

registrimassi lubatud ületada ainult LS-is sätestatud tingimustel ehk § 341 kohase eriveo

teostamisel. Ilmselt võib erinevates riikides olla ühte ja sama tüüp mootorsõidukil määratud

erinev registrimass, sest eri riikides on sätestatud suurimate lubatud masside ja teljekoormuste

osas erinevad piirnormid. Üleminek ühtsele täismassile on kohtu arusaama kohaselt

võimaldanud harmoniseerida Euroopa Liidus mootorsõidukite kategooriad ja sealt edasi

juhtimisõigused. Mõeldav ei ole, et iga riik seob juhtimisõiguse endale sobivate

registrimassidega, mis aga ei pruugi olla võrreldavad teiste riikidega. Ühtne süsteem tagabki,

et inimesel on nn täismassipõhine juhtimisõigus, mis on võrreldav kogu Euroopa Liidus ja

võimaldab seega juhtimisõigust kasutada samuti terves Euroopa Liidus. Teisisõnu ei

võimaldaks kaebaja tõlgendus kehtivale LS §-ile 93 seoses registrimassi kasutamisega

ühetaoliselt mootorsõidukite kategooriaid ja juhtimisõigust määratleda.

16. Nõustuda ei saa sellegagi, et Eesti õiguses ei ole selget definitsiooni mõistele „lubatud

täismass“. LS § 2 p 89 järgi on täismass valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega

täisvarustuses sõiduki suurim mass. Sõna „lubatud“ viitab, et millekski on luba antud,

millegagi on soostutud, midagi on võimaldatud. LS § 93 kontekstis on inimesele, kellel on B-

kategooria juhtimisõigus, antud luba juhtida autot, mille lubatud täismass ei ületa 3500

kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat

sõitjat; sama autot koos kerghaagisega; sama autot koos haagisega, mis ei ole kerghaagis,

kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama autot koos haagisega,

mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab

3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi

juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist.

17. Asja materjalide kohaselt oli Margit Pulgal B-kategooria juhtimisõigus. Seega on talle

võimaldatud juhtida autorongi täismassiga kuni 3500 kg. Tema juhtis aga autorongi, mille

täismasside summa oli 3750 kg ja pani sellega toime LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise, mis on

kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. Tal olnuks võimalik sooritada LS § 93 lg 2 p-s 3

nimetatud sõidueksam, mis lubanuks juhtida autorongi täismassiga kuni 4250 kg.

18. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Erinevalt kohtuvälise menetleja

arvamusest, et Margit Pulk oli hooletu ja ettevaatamatu, leiab kohus, et Margit Pulk on

pannud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo

toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist

ja möönab seda. Margit Pulga käitumisest pärast rikkumise toimepanemist saab selgelt

järeldada, et ta juhtis autorongi teadlikult ja pidas võimalikuks, et tema juhitud autorongi

täismasside summa on suurem reeglites lubatust. Arusaadavalt ta ka möönis seda, kuid oli

juhtides seisukohal, et tema tegu ei ole keelatud. Ehk siis, kui inimene annab oma käitumisele

ebaõige õigusliku hinnangu, võib tegemist olla keelueksimusega, mitte koosseisueksimusega.

Margit Pulk ei olnud hooletu, ta teadis, et juhib rasket autorongi, kuid arvas, et see ei ole talle

keelatud.

19. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 39 lg 1 järgi puudub süü, kui inimene ei saa aru oma

teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Praegusel juhul leiab kohus, et eksimus

olnuks välditav. Ebaõige õigusliku hinnangu oma käitumisele saanuks korrigeerida

Transpordiametisse pöördumisega. Kohus usub, et Transpordiamet oleks saanud veenvalt

selgitada, mis põhjustel kasutatakse LS-is täismassi mõistet ja ei lähtuta registrimassist.

Samuti saanuks inimesele selgitada võimalust teha sõidueksam, mis lubanuks juhtida

autorongi täismassiga kuni 4250 kg. Margit Pulk esitas kohtuvälisele menetlejale viite ühele

internetiartiklile, kus teemat käsitletakse (https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/kas-b-

kategooria-voib-haagissuvilat-vedada/). Kohus tutvus selle artikliga ja artiklis selgitatakse

samuti üheselt, et suurema täismassiga autorongi juhtimiseks tuleb teha eksam. Kohtule aga ei

ole teada, kas Margit Pulk tutvus selle artikliga, mis on avaldatud 17. juuni 2025, enne või

pärast rikkumise toimepanemist. Seega ei saa kindlalt väita, et Margit Pulk saanuks oma

eksimust enne rikkumise toimepanemist parandada artiklit lugedes, küll aga jah, saanuks ta

pöörduda ekspertide poole. Seda juba näiteks esmasel registreerimisel, sest

registreerimisandmete väljatrüki kohaselt registreeriti haagis esmakordselt Eestis alles

21.jaanuaril 2025, mis on vaid loetud kuud enne rikkumise toimepanemist.

20. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Margit Pulk õigesti rikkumises

süüdi tunnistatud.

21. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamisel välja muu hulgas ka selle, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

22. LS § 201 lg 1 järgi saab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta

mootorsõiduki juhtimise eest inimest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või

arestiga.

23. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Margit Pulgale karistuseks rahatrahv 25

trahviühiku ulatuses, ehk 200 eurot.

24. Kohtu hinnangul aga ei ole Margit Pulka tarvis karistada.

25. VTMS § 30 lg 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse

isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

26. Praeguse juhtumi asjaolude pinnalt saab öelda, et Margit Pulga süü väärteo

toimepanemisel ei ole suur. Sama arvas ka kohtuväline menetleja, pidades Margit Pulka

hooletuks ja ettevaatamatuks. Kohus seevastu tuvastas, et tegu on pandud toime kaudse

tahtlusega, kuid Margit Pulk eksis teo keelatuses, mis aga oli temale välditav. Iseenesest saaks

KarS § 39 lg 2 alusel kohaldada koostoimes KarS §-ga 60 ka karistuse kergendamist, kuid

kohtu arvates ei pea inimene, kelle süü ei ole suur ja kellel puuduvad kehtivad karistused,

saama kohe esimese eksimuse eest karistada. Kohus usub, et Margit Pulgale on olnud

praegune menetlus mõjus ja ta edaspidi väldib vähemalt samasuguse rikkumise

toimepanemist.

27. Avaliku menetlushuvi osas leiab kohus, et avalik menetlushuvi puudub. Kohus ei usu, et

avalikkus nõuaks taolise rikkumise korral kindlasti inimese karistamist, pigem oodatakse, et

riik annab inimesele head nõu ja soovitab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Veelgi enam,

praegusel juhul näeb LS § 93 lg 2 ette ka võimaluse, kuidas edaspidi soovitud autorongi

juhtida – selleks tuleb teha ära vastav sõidueksam. Seda saab Margit Pulgale soovitada.

28. Seega tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12. augusti 2025

otsuse väärteoasjas nr 2780,25,011338 ja lõpetab VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse Margit

Pulga väärteoasjas LS § 201 lg 1 järgi, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja

väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

29. Kuigi menetluskulude osas taotlusi ei esitatud, märgib kohus igaks juhuks, et VTMS § 30

lg 13 sätestab, et § 30 lg 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab

menetluskulud menetlusalune isik.

(allkirjastatud digitaalselt)