2-25-2283/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-2283

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2283

Tsiviilasi

H.W ja N.P hagi H.X-i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: H.W (isikukood XXX);

Hageja II: N.P (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: Z.W (isikukood XXX);

Kostja: H.X (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

21.10.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Elmer H.W H.W kasuks välja elatis perioodi eest alates 06.12.2024.a kuni

10.02.2025. a kokku summas 549,44 eurot.

3. Mõista Elmer H.W H.W kasuks välja elatis alates 11.02.2025. a kuni 31.03.2025. a

250,22 eurot kuus.

4. Mõista Elmer H.W H.W kasuks välja alates 01.04.2025. a kuni H.W täisealiseks

saamiseni (19.05.2039. a) igakuine elatis 264,24 eurot kuus.

5. Mõista Elmer N.P H.W kasuks välja elatis perioodi eest alates 06.12.2024.a kuni

10.02.2025. a kokku summas 448,36 eurot.

6. Mõista Elmer N.P H.W kasuks välja elatis alates 11.02.2025. a kuni 31.03.2025. a

204,19 eurot kuus.

7. Mõista Elmer N.P H.W kasuks välja alates 01.04.2025. a kuni N.P täisealiseks

saamiseni (10.03.2041. a) igakuine elatis 216,10 eurot kuus.

8. H.X-il tuleb temalt H.W ja N.P kasuks välja mõistetud elatis maksta Z.W

arvelduskontole nr EE592200001105737730 (Swedbank), märkides maksete

selgituseks „H.W ja N.P elatisraha“.

9. H.W-le ja N.P-le makstud kohtumenetlusaegse elatisabi osas läheb elatise nõue H.X-i

vastu üle riigile.

2-25-2283

10. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

11. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

12. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.W esitas 11.02.2025. a Tartu Maakohtule alaealiste laste H.W (hageja I) ja N.P

(hageja II) nimel hagiavalduse H.X-i (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on

hagejad Z.W ja kostja ühised alaealised lapsed, H.W sündinud XXX a ja N.P sündinud

XXXa. Hagejad elavad koos emaga. Kostja elab eraldi ja hagejate ülalpidamises ei osale.

Hagiavalduses taotleti, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise

miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 06.12.2024. a.

2. Kohus võttis hagi 14.02.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.

3.

11.07.2025. a esitasid hagejad kohtule taotluse hagi tagamiseks ja kostja

kohustamiseks tasuda hagejatele menetluse ajal elatist.

Kohus rahuldas 14.07.2025. a määrusega hagejate taotluse ja hagi tagamise korras kohustas

kostjat maksma hagejatele elatist kummalegi 200 eurot kuus kuni tsiviilasjas lõpplahendi

jõustumiseni.

4. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja

teadaolevatele elukoha aadressidele saadetud dokumendid tagastati ja kostja teadaolevale e-

posti aadressile saadetud dokumentide kättesaamist kostja ei kinnitanud. Seetõttu toimetas

kohus hagimaterjalid, hagi menetlusse võtmise määruse ja hagi tagamise määruse kostjale

kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade ilmus

21.07.2025. a ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel luges kohus

dokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumisest, s.o

05.08.2025.a.

5. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

6. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 21.10.2025. a ja toimetas

pooltele kätte kohtukutsed. Kostjale saatis kohus 15.10.2025. a kohtukutse kostja poolt samal

päeval kohtule avaldatud e-posti aadressile XXX. Kostja kohtukutse kättesaamist ei

kinnitanud, aga kohus luges TsMS § 3141 lg 2 alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks

saatmisega saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 20.10.2025. a.

2-25-2283

7.

21.10.2025. a kohtuistungil osales hagejate seaduslik esindaja Z.W. Kostja H.X

istungile ei ilmunud. Vahetult enne istungi algust teatas kostja, et ta ei saa istungile ilmuda.

Kostja ei esitanud aga tõendit istungile mitteilmumise mõjuva põhjuse kohta ega taotlenud ka

istungi edasilükkamist.

Hagejate esindaja täiendas istungil hagiavalduses esitatud nõuet ja nõude aluseks olevaid

asjaolusid. Hagejate esindaja täpsustas, et hagejad kostja juures ei viibi ja kohtuvad kostjaga

vanavanemate juures keskmiselt paaril päeval kuus. Hagejate esindajal on lisaks kostjaga

ühistele lastele, hagejatele, veel üks alaealine laps ja kolmelapselisele perele makstakse

lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Pere esimesele ja teisele lapsele makstakse lapsetoetust

80 eurot kuus ja kolmandale lapsele 100 eurot kuus. Hagi tagamise määruse alusel on

makstud hagejatele riigipoolset elatisabi kummalegi hagejale 200 eurot kuus. Hagejate

esindaja ei tööta, sest noorim laps veel lasteaias ei käi. Pere sissetulekuks on lastetoetused.

Hagejate esindaja teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotleb kostjalt

hagejate kasuks elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 06.12.2024. a seaduse alusel

arvutatud miinimumsummas, aga täpsustas, et soovib elatise väljamõistmist edasiulatuvalt

kindla summana mitte muutuva suurusena. Hagejate esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi

tagaseljaotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat

taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 413 lg 3 järgi ei tee kohus tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat

ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui

on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest

kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku

menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagejate taotlusel on võimalik

hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise. Kostja oli kohtuistungist teadlik ja talle oli kohtukutse kätte toimetatud.

Kostja ei põhistanud tõenditega, et esines mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks. Samuti ole

kostja teatanud, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja läbivaatamisega tema osavõtuta.

9. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad on Z.W ja kostja ühised

alaealised lapsed, hageja I – H.W on sündinud XXX a (hetkel seega XXX. aastane) ja hageja II –

N.P on sündinud XXXa (hetkel seega XXX. aastane). Hagejad elavad emaga. Kostja elab lastest

eraldi ja laste kasvatamises ei osale ning lapsed kostja juures ei viibi.

PKS § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele

ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise

tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

2-25-2283

Eeltoodu alusel on kostjal eraldi elava vanemana kohustus anda hagejatele ülalpidamist elatise

maksmise teel. Hagejatel on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja poole lasterikka pere

toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Lõige 7 järgi, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm

aastat.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hagejad taotlevad kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud kindlas summas tagasiulatuvalt

alates 06.12.2024. a.

Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida

on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes

arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele (PHS) on alates 1. jaanuarist 2023. a

pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100

eurot kuus, lasterikka pere toetust, mis vastavalt PHS § 21 lg-le 2 on kolme last kasvatavale

perele 450 eurot kuus, samuti arvestades, et hagejad kostja juures ei viibi ning hagejate

vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, on elatis perioodil kuni 31.03.2025. a –

hagejale I – 250,22 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) – 37,50

(pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja seejärel kolme lapse vahel 225/2/3)) ja

hagejale II – 204,19 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 50 (50% lapsetoetusest – 100/2) – 37,50

(pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja seejärel kolme lapse vahel 225/2/3) – 36,03

(vähendamine 15% - 204,19 * 0,85))

ning alates 01.04.2025. a kuni 31.03.2026. a –

2-25-2283

hagejale I – 264,24 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) – 37,50

(pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja seejärel kolme lapse vahel 225/2/3)) ja

hagejale II – 216,10 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 50 (50% lapsetoetusest – 100/2) – 37,50

(pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja seejärel kolme lapse vahel 225/2/3) – 38,14

(vähendamine 15% - 254,24 * 0,85)).

Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava perioodi, s.o alates 06.12.2024. a kuni

10.02.2025. a, eest kujuneb elatis hagejale I kokku summas 549,44 eurot

(209,86+250,22+89,36) ja hagejale II kokku summas 448,36 eurot (171,25+204,19+72,92).

Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis

saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 22.06.2022. a nr 2-19-19160), et

kohtuotsusega tuleb PKS § 108 mõttes tagasiulatuv elatis enne hagi esitamist välja mõista

ühekordse summana ja alates hagi esitamisest kuu põhiselt.

10. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt

hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 06.12.2024. a kuni 10.02.2025. a

summas 549,44 eurot, elatise alates 11.02.2025. a kuni 31.03.2025. a 250,22 eurot kuus ning

alates 01.04.2025. a kuni hageja I täisealiseks saamiseni 264,24 eurot kuus. Hageja II kasuks

mõistab kohus kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 06.12.2024.a kuni

10.02.2025. a summas 448,36 eurot, elatise alates 11.02.2025. a kuni 31.03.2025. a 204,19

eurot kuus ning alates 01.04.2025. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni 216,10 eurot kuus.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja

määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hagejate ema Z.W arvelduskontole nr

EE592200001105737730 (Swedbank), märkides maksete selgituseks „H.W ja N.P

elatisraha“.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS §

459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Kohus selgitab veel, et kui hagejatele maksti riigi poolt kohtumenetlusaegset elatisabi, siis

tulenevalt PHS § 57 lg-st 1 läheb elatisabi saaja nõue kohtulahendis märgitud ulatuses üle

riigile elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik