1-24-5472/78 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

23. oktoober 2025

Kohtuasja number

1-24-5472

Kohtukoosseis

Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Tiit Lõhmus ja

Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Mart Kuusi süüdistuses KarS § 199 lg 2

p 7 järgi (üldmenetluses)

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 8. mai 2025. a otsus

Apellant

Süüdistatava Mart Kuusi kaitsja vandeadvokaat Otto Preem

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Mart Kuus (ik 37607136525, Eesti Vabariigi kodanik,

elukoht XXX; töökoht Ustam Saumajat OY; kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad)

Kaitsja

-

vandeadvokaat Otto Preem

Prokuratuur

-

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Ainar Koik

Kannatanud

-

M.K.

-

K.R.

-

K.K.

-

H.K.

-

G.S.K. , alaealise seaduslik esindaja G.K.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 8. mai 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata osaühingule Valga Advokaadibüroo Mart Kuusile apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 357 eurot 12 senti, sh käibemaks 69

eurot 12 senti.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mart Kuusilt Eesti Vabariigi

kasuks välja 357 eurot 12 senti. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda

vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei

ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist

kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon

tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Mart Kuusile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7 järgi varguses ehk võõra

vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegu pandi toime ühiselt ja

kooskõlastatult grupis koos J.B. iga järgmiselt.

2. M. KUUS oli kuni 2015. aastani Võru maakonnas Antsla vallas Kirikukülas asuva X kinnistu

üks ühisomanikest. 2022. a septembris või oktoobri algul enne 7. oktoobrit käis ta J.B. iga

kahekesi X kinnistul ja näitas sellel asuvate erinevate metallesemete asukohti.

3. M. KUUS i ja J.B. i omavahelisel kokkuleppel jättis ta J.B. i korraldada selle metalli X

kinnistult äraviimise ja raha eest maha müümise, misjärel pidid nad saadud raha omavahel ära

jagama. X kinnistu omanikud ei andnud M. KUUS ile ega J.B. ile nõusolekut sellisteks

toiminguteks. X kinnistu oli J.B. ile võõras koht, aga M. KUUS teadis hästi selle asukohta ja ka

erinevate metallesemete paiknemist.

4. 7. oktoobril 2022 leppis J.B. OÜ Tolmet Lõuna-Eesti osakonna juhataja K.N. iga kokku metalli

äraveo. J.B. i kinnitusel oli tegemist tema sõbra tädi majaga. Metalli äravedu lepiti kokku OÜ

Tolmet Tartus asuvale kokkuostuplatsile. J.B. näitas K.N. ile fotosid oma sõbra tädi majast ja

seal ümbruses asuvast metallist ehk tegelikkuses X kinnistust ja veenis fotodega OÜ-t Tolmet

selle metalli ostmise seaduslikkuses. Nii toimetas J.B. i juhatamisel ja juuresviibimisel OÜ

Tolmet raskeveoauto, mida juhtis OÜ Tolmet autojuht U.R. , 10. oktoobril 2022 X kinnistult

Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 3040 kg erinevaid metallist

esemeid maksumusega 760 eurot. 14. oktoobril 2022 käis OÜ Tolmet raskeveoauto juht U.R. X

kinnistul üksi ja toimetas J.B. i eelneva korralduse alusel kokkuostuplatsile 2640 kg erinevaid

metallist esemeid maksumusega 739,20 eurot.

5. Lisaks sellele toimetas J.B. kaubikuga Ford Transit ja sellega haakes olnud ning tema poolt OÜ-

lt Tolmet metallivedudeks renditud järelhaagisega X kinnistult kokkuostuplatsile 13. oktoobril

2022 metallesemeid 520 kg, alumiiniumi 11 kg ja vaske 1 kg kogumaksumusega 161,90 eurot,

13. oktoobril 2022 veel metallesemeid 480 kg maksumusega 129,60 eurot ning 18. oktoobril

2022 metallesemeid 180 kg maksumusega 50,40 eurot. Viidatud sõiduki oli M. KUUS eelnevalt

andnud J.B. ile selleks, et X kinnistult metallesemeid ära võtta.

6. Kõigil märgitud viiel korral tasus OÜ Tolmet J.B. ile ülekannetega eespool märgitud summades

Leedu Vabariigis asuvale Revolut panga kontole. Seejärel võttis J.B. saadud raha sularahas välja

ja jagas selle vastavalt omavahelisele kokkuleppele M. KUUS iga. J.B. ei andnud raha

kannatanutele.

7. Kirjeldatud käitumisega varastas M. KUUS koos J.B. iga X kinnistu ühisomanikest

kannatanutelt H.K. lt, K.R. elt, K.K. elt, M.K. elt ja G.S.K. elt nendele kuuluvaid metallesemeid

2(8)

kogumaksumusega 1841,10 eurot. Seega pani M. KUUS toime varguse grupis, s.o KarS § 199

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse lõpetamine J.B. i suhtes

8. Tartu Maakohtu 22. aprilli 2025. a määrusega lõpetati menetlus kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 2031 ja § 202 lg-te 2 ja 3 alusel süüdistatava J.B. i suhtes.

Maakohtu otsus

9. Tartu Maakohtu 8. mai 2025. a otsusega tunnistati M. KUUS KarS § 199 lg 2 p 7 järgi süüdi ja

talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud

vangistus täitmisele pööramata, kui M. KUUS ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

10. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et Võru maakonnas Antsla vallas asuvalt X kinnistult

varastasid M. KUUS ja J.B. süüdistuses nimetatud metallesemeid. Nad panid varguse toime

grupis.

11. Maakohus tuvastas, et X kinnistu ühisomanikud on K.K. , M. KUUS , G.S.K. , H.K. ja K.R. .

M. KUUS i ja kannatanute isa suri 2013. aastal. Kinnistu oli pärandvara. M. KUUS i osa

kinnistust müüdi täitemenetluses 2015. aastal toimunud oksjonil. M. KUUS i osa omandas

kannatanu H.K. koos abikaasaga. Pärast seda ei ole M. KUUS enam kinnistu omanik.

12. Kinnistult varastati 10., 13., 14. ja 18. oktoobril 2022 erinevaid metallist esemeid. 10. ja 14.

oktoobril 2022 vedas OÜ Tolmet veoauto, mida juhtis autojuht U.R. , X kinnistult erinevaid

metallist esemeid Tartu linnas aadressil Selli 18 asuvale OÜ Tolmet vanametalli

kokkuostuplatsile. 10. oktoobril 2022 vedas autojuht X kinnistult metallist esemeid J.B. i

juhendamisel ja viimase juuresolekul. 14. oktoobril 2022 vedas autojuht metallist esemeid üksi,

kuid J.B. i eelneva korralduse alusel. Lisaks vedas J.B. kaubikuga Ford Transit (reg-nr XXX ),

mille andis talle M. KUUS , haakes olnud ja tema poolt OÜ-lt Tolmet metallivedudeks renditud

järelhaagisega X kinnistult Tolmeti kokkuostuplatsile vanametalli 13. oktoobril 2022 kaks korda

ja 18. oktoobril 2022. Kõigil märgitud kordadel tasus OÜ Tolmet J.B. ile ülekandega Leedu

Vabariigis asuvale Revolut panga kontole. Seejärel võttis J.B. saadud summad sularahas välja.

13. Vargus on tõendatud kannatanu H.K. ütlustega, kinnistu vaatlusprotokolliga, patrullpolitseiniku

S.T. i ütlustega, vormikaamera salvestisega. Kuritegu on samuti tõendatud tunnistajate K.N. i,

U.R. u ja V.K. la ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga, OÜ Tolmet turvakaamerate

videosalvestistega ja vastusega ning ostumüügilepingutega.

14. J.B. i ütlused haakuvad eelviidatud tõenditega. Ta selgitas, et OÜ Tolmet autojuht käis tema

palvel kahel korral X kinnistult metallesemeid toomas. Lisaks käis ta ise kolmel korral Ford

kaubikuga ja Tolmeti käruga X kinnistul metalli järel. J.B. i ja M. KUUS i ütlused lahknevad

selles, kes kuriteo toime pani. J.B. i ütluste kohaselt tegutses tema metalli vedu organiseerides

M. KUUS i tellimusel, kes kinnitas talle, et metalli vedu on igati seaduslik. M. KUUS aga ei

tunnista mingit koostööd ega kokkulepet J.B. iga metalli varguseks või muul moel ära

vedamiseks. Nad on eri meelt ka selles, kas koos käidi X kinnistul metalli vaatamas või mitte.

Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga.

15. Maakohtu hinnangul on J.B. i ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutab suhtlust ja kokkulepet

M. KUUS iga, samuti osas, mis puudutab metalli kogust, koosseisu, vedu ja tehtud tehingud.

Ühtlasi on usaldusväärsed J.B. i ütlused selles osas, mis puudutab X kinnistul käimist ja M.

KUUS iga kokkuleppeid metalli ära vedamiseks. Selles osas on tema ütlused järjepidevad,

detailirohked ja sisaldavad asjaolusid, mida oleks tal ilma M. KUUS ilt saadud infota keeruline

edasi anda. Küll aga ei loe kohus usaldusväärseks J.B. i ütlusi osas, milles ta väidab, et ta ei

olnud teadlik sellest, et tegemist on võõra varaga. Selle kohta on J.B. rääkinud erinevalt,

3(8)

nimetades tunnistaja K.N. iga vesteldes X kinnistut sõbra tädi kinnistuks. Kohtuistungil selgitas

ta, et arvas tegemist olevat M. KUUS i kinnistuga.

16. J.B. i ütluste usaldusväärsust M. KUUS i panuse osas toetab asjaolu, et M. KUUS il oli põhjus

metalli varguseks. Tal oli 2022. a sügisel 30 000–40 000 euro ulatuses võlgnevusi ja tema osa

pärandvara ühisusest müüdi kohtutäituri enampakkumisel H.K. le ja tema abikaasale. On

eluliselt usutav, et metalli vargus aitas lahendada M. KUUS i majanduslikke probleeme ja

pakkus teatavat rahulolu kaasomandi osa kaotamisega seotud võimaliku pettumuse tõttu.

17. Kohtu hinnangul on M. KUUS i ütlused suures osas vastuolulised ja ebausaldusväärsed.

Eelkõige on need ebausaldusväärsed osas, mis puudutavad J.B. ile antud sõiduki kasutamise

eesmärki, J.B. i informeerimist X kinnistul asuvast vanametallist ja sellega seotud plaane. Kuigi

M. KUUS esines kohtus sõnarohkelt, olid tema vastused sageli ebakonkreetsed ja

laialivalguvad.

18. Kohtus küsimustele vastates selgitas M. KUUS , et soovis anda õele Kerstile ja vennale Gerdile

infot X kinnistul oleva metalli hinna kohta, mistõttu uuriski ta seda J.B. ilt. Miks oli tarvis anda

hinna kohta infot inimestele, kes on võimelised ise seda uurima, M. KUUS selgitada ei osanud.

Tema vastused selleteemalistele korduvatele küsimustele olid ebakonkreetsed, üldist laadi ja

viitasid muuhulgas keerulistele peresuhetele. M. KUUS i suhted enda õdede ja vennaga ei ole

just lähedased ning selle põhjuseks on muuhulgas tõenäoliselt M. KUUS i poolt kaasomandi osa

kaotamine. Eeltoodu valguses on kummaline M. KUUS i selgitus, et ta soovis kaasomanikke

aidata teabega metalli hinna kohta. Keegi sellist abi temalt ei palunud. Samuti on see vastuolus

tema enda ütlustega, et metallil oli tema jaoks emotsionaalne väärtus ja seetõttu polnud tal

plaanis metalli ära viia.

19. Lisaks eeltoodule on ebausaldusväärsed M. KUUS i ütlused selle kohta, et J.B. oskas X

kinnistule minna fotolt nähtud info põhjal. M. KUUS ei selgitanud arusaadavalt, miks ta andis

mitmeks nädalaks J.B. ile enda kasutuses olnud haagiskonksuga sõiduki. Kaudselt kinnitavad M.

KUUS i soovi vastutusest vabaneda ka tema vastuolulised selgitused enda rahaliste raskuste

kohta.

20. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, kuidas J.B. toimetas rahaga, mille ta sai metalli

müügist. Kuigi J.B. viis enda sõnul metalli müügist saadud raha Soome M. KUUS ile, puuduvad

selle kinnituseks tõendid. Samas ei oma antud asjaolu olulist tähtsust varguse asjaolude

hindamisel.

21. Kohtu hinnangul on tõendatud, et M. KUUS tegi J.B. ile ettepaneku metalli varguseks ja sõlmis

J.B. iga kokkuleppe, mille järgi pidi J.B. organiseerima metalli äraveo X kinnistult OÜ Tolmet

vanametalli kokkuostuplatsile ja andma talle metalli eest makstud põhihinna. J.B. pidi endale

saama metalli eest makstud hinnaboonuse ja M. KUUS andis J.B. ile metalli veoks kasutada

oma valge kaubiku.

22. M. KUUS vastutab grupis toimepandud teo eest. Temal ja J.B. il oli ühine plaan varastada X

kinnistult metallesemeid ja viia need OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile. Hoolimata

sellest, et M. KUUS ei pannud toime koosseisupärast tegu, on tema teopanus piisavalt suur

selleks, et rääkida M. KUUS ist kui kaastäideviijast. M. KUUS tegi ettepaneku metalli

varguseks X kinnistult, käis koos J.B. iga X kinnistul ja andis J.B. ile metalli jaoks valge

kaubiku. Seega tekitas M. KUUS J.B. is tahtluse metalli varguseks, näitas teed kohani, kust

metalli varastada ja andis vahendi, millega vedada metalli kokkuostuplatsile. Ilma M. KUUS i

tegevuseta poleks J.B. il olnud võimalik vargust toime panna. Nad tegutsesid ühise ja

kooskõlastatud teoplaani alusel ja M. KUUS vastutab metalli valduse murdmise eest.

Apellatsioon

4(8)

23. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava M. KUUS i kaitsja, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja palub mõista M. KUUS õigeks. Menetluskulud palutakse jätta

riigi kanda. Kaitsja seisukohad on järgmised.

24. KarS § 21 lg 2 kohaldamiseks tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult

ning igaüks neist valitses tegu ja eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast

toimepanijast. Isegi kui lähtuda kohtu seisukohtadest, siis andis M. KUUS J.B. ile sõiduki Ford

Transit ja edastas informatsiooni X kinnistul paikneva vanaraua kohta. M. KUUS lahkus Eesti

Vabariigist 8. oktoobril 2022 ja järgmisel korral kohtus J.B. iga 31. märtsil 2025. Tõendid

viitavad, et metalli äraveo ja müügi korraldas J.B. . Metalli eest arvestatud raha laekus J.B. i

kontole. Kohus ei tuvastanud raha üleandmist M. KUUS ile. Vargus toimus ajal, mil M. KUUS

viibis Soome Vabariigis. On arusaamatu, millisel viisil valitses M. KUUS vargust.

25. M. KUUS i süüdi mõistev kohtuotsus on rajatud vaid J.B. i ütlustele. Kaitsja hinnangul on

maakohus eksinud tõendite hindamise reeglite vastu. J.B. i ütlused ei ole järjekindlad,

usaldusväärsed ega detailirikkad. Tal oli tõsiseid raskusi konkreetsete asjaolude meenutamisel, ta

ei oska sündmusi dateerida ja toimunut põhjendada. Huvitav on kohtu seisukoht, et M. KUUS i

süüstavad ütlused on väidetavalt detailsed ja usaldusväärsed, tema enda tegevuse osas aga pigem

vastupidi. Kaitsja hinnangul ei ole J.B. i ütluseid võimalik selliselt eristada.

26. Kaitsja ei nõustu, et J.B. il puudus põhjus M. KUUS i alusetult süüstada. J.B. il oli M. KUUS i

rõõnamiseks ja oportuniteediga soostumiseks selge huvi. Teda karistati Tartu Maakohtu 14.

augusti 2018. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 331 lg 2 järgi 5 aasta 5 kuu ning 20 päeva

pikkuse vangistusega, millest ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt 25. jaanuari 2021. a

määrusega katseajaga kuni 17. augustini 2023. Seega oli J.B. varguse ajal katseajal ja

süüdimõistmisel ootaks teda pikaajaline vangistus.

27. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et M. KUUS il oli motiiv varguse toimepanemiseks.

Arvestades, et tal oli võlgu summas 30 000–40 000 eurot, poleks vaid 1400 euro saamine

tõsiseltvõetavaks motiiviks. Selleks ajaks töötas M. KUUS Soome Vabariigis ja sai arvestatavat

tulu. Apellant peab huvitavaks maakohtu oletusi, et M. KUUS ja J.B. võisid oma ütluseid

kooskõlastada, kuigi tõendeid selle kohta ei ole.

28. Kohtueelne menetlus oli puudulik. Asjas saanuks koguda sideandmeid, positsioneerida telefone,

nõuda välja J.B. i pangakonto andmeid, koguda andmeid süüdistatavate liikumise kohta Soome

Vabariiki aastal 2022.

29. Kohtulik uurimine oli ühekülgne, otsuse põhistus on ebapiisav ja ei ole veenev. Tegemist on

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis on viinud

materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja M. KUUS i süüdimõistmiseni.

Prokuratuuri vastus

30. Prokurör palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Prokurör märgib,

et kaitsja pole põhjendanud, miks peaks kohus pidama M. KUUS i ütluseid usaldusväärsemaks

võrreldes J.B. i ütluste ja teiste tõenditega. Apellatsiooni väited maakohtu seisukohti ümber ei

lükka.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks alust ei ole. Maakohus on piisavalt põhjalikult ja veenvalt argumenteerinud kõiki

otsuses tehtud järeldusi, sh seda, miks ta asus olemasolevate tõendite põhjal seisukohale, et M.

5(8)

KUUS ja J.B. panid varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult ehk teisisõnu et tegemist on

kaastäideviijatega KarS § 21 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu

põhistustega ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üle kordamata. Kohtukolleegium vastab

apellatsiooni väidetele, käsitledes esmalt tõendite hindamist (I) ja materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist puudutavaid argumente (II). Lõpuks võtab kolleegium kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja tasutaotluse (III).

(I)

32. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas

isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on eri menetlusetappidel

andnud samasisulisi või lahknevaid ütluseid. Ütluste usaldusväärsuse hindamise oluline

kriteerium on ka nende eluline usutavus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri

2024. a otsus asjas nr 1-23-2872, p 27). Samuti tuleb uurida, millisel määral või kas üldse

riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga.

33. Maakohus toimis tõendite hindamisel vastavalt praktikas väljakujunenud põhimõtetele. M.

KUUS i süüstavaks keskseks tõendiks on J.B. i ütlused. Maakohus on J.B. i ütluste

usaldusväärsust hinnates pööranud tähelepanu, kuidas haakuvad need teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega. Maakohus leidis põhjendatult, et J.B. i ütlused on kooskõlas tunnistajate ja

dokumentaalsete tõenditega varguse toimepanemise aja, koha, viisi ja varastatu osas.

34. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J.B. i ütlused on valdavas osas usaldusväärsed. J.B.

selgitas kohtus veenvalt, kuidas nad käisid M. KUUS iga X kinnistul ja millise kokkuleppe nad

edasise tegevuse kohta omavahel sõlmisid. Arvestades, et sündmus toimus aastal 2022, on

mõistetav, et J.B. ei mäleta täpselt, millisel sügispäeval täpselt kinnistul käidi ja kas tema tasu

metalli müügi korraldamise eest oli 300 või 400 eurot. Samas mäletab ta, et kinnistul käidi koos

M. KUUS i autoga ja oli vihmane ilm, kuidas talle tasuti ja ta tasu sularahas välja võttis. Kuigi

mõnevõrra ähmasemalt, mäletas J.B. ka seda, et tasu metalli müügist andis ta M. KUUS ile üle

Soomes Läänesadamas ja M. KUUS i antud sõiduki parkis enne seda Tallinnas olevasse

parklasse.

35. J.B. i ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib oluliselt tõik, et ta ei oleks ilma M. KUUS i panuseta

saanud teada, et X kinnistul on võrdlemisi suures koguses metallesemeid (sh vanametalli).

Samuti oli M. KUUS il teavet selle kohta, et kinnistul ei elata aastaringselt, mis lihtsustab

vargust. Kannatanud andsid kohtuistungil ütluseid, et nemad ei ole enne J.B. iga kokku

puutunud. J.B. i ütluste usaldusväärsust M. KUUS i panuse kohta kinnitab kaudselt ka fakt, et tal

oli varguse toimepanemiseks M. KUUS i kasutuses olev sõiduk. See on tõendatud nii J.B. i

ütluste kui ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

36. M. KUUS selgitas kohtus, et ta käis sügisel 2022 X kinnistul ja tegi seal asuvast metallist foto

ning saatis selle koos kinnistu koordinaatidega J.B. ile. Sellega küsis ta J.B. ilt, kui palju võiks

sellise metalli äravedu maksta. Maakohus selgitas veenvalt, miks ei ole M. KUUS i

kaitseversioon usaldusväärne. On oluline, et M. KUUS ei olnud 2022. a sügiseks juba 7 aastat

kinnistu omanik. Seega, kuigi isa elukohana kasutuses olnud kinnistu külastamine võib olla

mõistetav, jääb kohtule arusaamatuks vanametalli pildistamise vajadus. Kriminaalasjas ei ole

tõendeid, et keegi kannatanutest oleks M. KUUS ilt sellist teavet palunud. Kõnekas on ka fakt, et

kui M. KUUS sai enda ütluste kohaselt J.B. ilt hinnapakkumise, ei edastanud ta seda

kannatanutele. See viitab, et kannatanute jaoks seda teavet siiski vaja ei olnud. Samas olid tal

endal majanduslikud raskused, mis viitab varguse toimepanemise motiivile.

37. Asjaolus, et maakohus hindas J.B. i ja M. KUUS i ütlused ebausaldusväärseks osas, milles need

iseennast õigustavad, ei ole midagi taunimisväärset. Kohtupraktika kohaselt on võimalik

olukord, kus isiku ütlused loetakse usaldusväärseks osaliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 14). Maakohus on veenvalt selgitanud, et J.B. i

6(8)

ütlused on ebausaldusväärsed vaid selles, et ta ei teadnud, et kinnistu ja sellel olevad asjad on M.

KUUS ile võõrad. Ses osas olid tema kohtuistungil antud ütlused vastuolus sellega, mida ta

väitis tunnistaja K.N. ile. Nõustumisväärne on maakohtu järeldus, et tegemist on püüdlusega

vähendada enda süüd toimepandus, kuid see ei tähenda, et J.B. valetab ka kõige muu osas.

38. Kokkuvõtvalt ei ole maakohus tõendite hindamisel eksinud.

39. Kaitsja on apellatsioonis pööranud tähelepanu sellele, et maakohus ei ole tuvastanud, et J.B.

oleks metalli müügist saadud raha andnud üle M. KUUS ile. Tegemist on põhjendatud

märkusega. Kuigi maakohus pidas J.B. i ütluseid ebausaldusväärseks vaid osas, milles ta enda

panust pisendas (maakohtu otsuse punktid 25, 32–33), ei nähtu maakohtu otsusest selgelt, kas

raha üleandmine on J.B. i ütluste põhjal tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul see nii siiski on.

Kuna maakohus on J.B. i ütlusi pidanud M. KUUS i teopanuse osas usaldusväärseks ja

ringkonnakohus nõustub sellega, on nende põhjal võimalik asuda seisukohale, et metalli müügist

saadud rahast andis J.B. osa M. KUUS ile.

40. Kaitsja osutab, et kohtueelses menetluses oleks olnud võimalik koguda veel tõendeid. Lähtudes

võistlevuse põhimõttest, annab kohus üldmenetluses hinnangu tõenditele, mida pooled on

kohtule esitanud. See, milliseid tõendeid kohtueelses menetluses kogutakse, on menetleja ja

prokuratuuri otsus. Kaitsjal on võimalik esitada kohtule taotlusi tõendite kogumiseks kaitseaktis,

kuid seda ei ole M. KUUS i kaitsja teinud. Apellatsioonis osutatakse mitmetele põhiõigusi

oluliselt riivavatele toimingutele (positsioneerimine, sideandmete kogumine ja pangakontode

väljavõtte analüüs). Kaitsja viidatud telefoni positsioneerimine on jälitustoiming, mida saab teha

vaid ultima ratio-põhimõttel. Küsimus, kas ja millistel tingimustel on sideandmete säilitamine

ning kriminaalmenetluses tõendina kasutamine õiguslikult lubatav, on jätkuvalt laiema

diskussiooni esemeks. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et sideandmete säilitamine

toimub elektroonilise side seaduse § 1111 alusel õigusvastaselt ja kohus ei saa nendele tugineda

(vt Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2024. a määrus asjas 1-24-1694, p 37). Puutuvalt pangakonto

väljavõttesse, tuleb märkida, et J.B. ile metalli müügist saadud raha kanti tema Revolut kontole.

J.B. i ütluste kohaselt võttis ta selle sularahas välja, mistõttu jääb kolleegiumile arusaamatuks,

millist tõendusteavet saanuks anda tema pangakonto väljavõtted. Arvestades, et J.B. töötas enda

ütluste kohaselt 2022. aasta sügisel Soomes (II kd, tl 16), on küsitav ka see, mida tõendaksid

faktid tema liikumise kohta Soome Vabariiki. Seega ei soostu kolleegium kaitsjaga, et

kohtueelses menetluses on jäetud ilmselgelt olulised tõendid kogumata.

(II)

41. Apellandi hinnangul ei ole M. KUUS varguse kaastäideviija. Ta lahkus Eestist Soome 8.

oktoobril 2022 ja oli varguse ajal Soomes. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millisel viisil valitses M.

KUUS kaastäideviijana varguse toimepanemist.

42. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et

kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse

koosseisu. Oluline on, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades

olulise teopanuse. Seega võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise

teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

9. aprilli 2007. a otsus asjas 3-1-1-108-06, p 8).

43. Maakohus on nõustumisväärselt leidnud, et kuna M. KUUS ja J.B. tegutsesid ühise ja

kooskõlastatud teoplaani alusel, vastutab M. KUUS kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et

ta ise metallesemeid kinnistult ära ei viinud. M. KUUS teadis kinnistu asukohta ja seda, et seal

on arvestatavas koguses metallesemeid. Tema näitas seda J.B. ile ja tekitas viimases tahtluse

vargust toime panna. M. KUUS il oli teavet ka selle kohta, et kinnistul aastaringselt keegi ei ela,

mis lihtsustab varguse toimepanekut. Samuti andis M. KUUS J.B. ile sõiduki, et ta saaks seda

7(8)

varguse toimepanemisel kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud asjaoludel M.

KUUS i teopanus sedavõrd kaalukas, et ilma selleta ei oleks vargust toimunud. Seega on M.

KUUS käsitatav kaastäideviijana KarS § 21 lg 2 tähenduses.

(III)

44. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 8. mai 2025. a otsuse muutmata ja M. KUUS i kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

45. M. KUUS i määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks ja

riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega

tutvumiseks 1,5 tundi, süüdistatavaga nõupidamiseks 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamiseks 2

tundi. Selle eest palub kaitsja määrata osaühingule Valga Advokaadibüroo tasu 288 eurot,

millele lisandub käibemaks 69,12 eurot. Taotletav summa on seega kokku 357,12 eurot.

Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning

justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude

hüvitamise

kord“

§ 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

46. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis

nimetatud riigi õigusabi tasu jätta KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda ja see temalt Eesti

Vabariigi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)