2-23-15549/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15549

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

O. N. hagiavaldus A. N., M. N. ja A. N. vastu

väljamõistetud elatise vähendamise nõudes

A. N., M. N., A. N. vastuhagi O. N. vastu elatise

muutmiseks

Kostja I osas 1964,25 eurot, kostja II osas 1964,25 eurot,

kostja III osas 1964,25 eurot/vastuhagis vastuhageja I osas

478,62 eurot, vastuhageja II osas 478,62 eurot, vastuhageja

III osas 892,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastukostja): O. N. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman

Golovenko

Kostja I (vastuhageja I): A. N. (isikukood XXX)

Kostja II (vastuhageja II): M. N. (isikukood XXX)

Kostja III (vastuhageja III): A. N. (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja: I. N.

Kostjate riigi õigusabi korras määratud esindaja:

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Eelistung 07.05.2024, edasi kirjalikus menetluses

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 05.02.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX

väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

2.1 Välja mõista O. N.lt A. N. kasuks elatis alates 02.11.2023 kuni A. N.

täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 130 eurot kuus.

2.2 Välja mõista O. N.lt M. N. kasuks elatis alates 02.11.2023 kuni M. N.

täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 130 eurot kuus.

2.3 Välja mõista O. N.lt A. N. kasuks elatis alates 02.11.2023 kuni A. N.

täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 130 eurot kuus.

3. Juhul, kui O. N. on kohtumenetluse kestel A. N.le ja/või M. N.le ja/või A. N.le

maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega

tasaarvestamisele.

4. Jätta vastuhagi rahuldamata.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

02.11.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on I. N. ja O. N. (hageja) abielust sündinud kolm last:

A. N., M. N. ja A. N. (kostjad, lapsed). I. N. ja hageja kooselu lõppes XXX ja pärast

lahkuminekut jäid lapsed elama emaga. Pärnu Maakohtu 05.02.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas

nr XXX mõistis kohus hagejalt välja iga kostja kasuks elatise 100 eurot, kuid mitte vähem kui

37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

2023 aasta alguses tekkisid hagejal tõsised terviseprobleemid ning alates 05.02.2023 on temal

tuvastatud keskmine puue ning määratud töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Hageja töötas OÜ-s

B XXX ametikohal. Tervise probleemide tõttu lõpetas hageja tööandja temaga töölepingu alates

30.06.2023 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Eesti Töötukassa võttis hageja töötuna arvele 14.07.2023

ning hagejale oli määratud töötuskindlustushüvitis. Hageja varaline seisund ja muud faktilised

asjaolud on võrreldes Pärnu Maakohtu 05.02.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr XXX tegemise

ajaga oluliselt muutunud. Hagejal on tõsised probleemid tervisega ja seetõttu ei saa hageja tööd

leida. Hageja varaline seisund on väga kehv. Hageja saab Sotsiaalkindlustusametilt

sotsiaaltoetust suuruses 28,64 eurot, Eesti Töötukassalt töövõimetoetust ca 576 eurot. Samuti

saab hageja ajutiselt Eesti Töötukassalt töötuskindlustushüvitist, mille suurus alates 29.10.2023

on 15,98 eurot päevas, ehk 479,40 eurot kuus. Eesti Töötukassa lõpetab hagejale

töötuskindlustushüvitise tasumise 16.01.2024.

Hagejal on raske tasuda igakuiselt iga kostja ülalpidamiseks 268,25 eurot. Hageja leiab, et elatise

suurus on ebamõistlik suur.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist iga kostja osas 50 euroni.

Kostjate vastus ja vastuhagi

Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad selgitavad, et nad nõuavad seadusest tulenevat

elatise miinimumi. Kostjad vajavad igapäevaselt elamiseks toitu, elamispinda (sh vett, elektrit,

kütet, internetti), hügieenivahendeid, ravimeid, kooliga on seotud kulutused, perega tehtavad

ühisüritused, väljasõidud jms. Kostjatel on õigustatud huvi ja seadusest tulenev õigus saada

elatist vähemalt miinimummääras. Arvestades tänast elukallidust ning eelkõige seda, et

toiduainete hinnad on oluliselt kasvanud, kulub toidule varasemate aastatega võrreldes rohkem

raha. Ei saa eeldada, et lapsed hakkavad vähem sööma, vaid isa peab täitma oma ülalpidamise

kohustust miinimummääras, et laste põhivajadused saaksid täidetud. Kostjad leiavad, et 50 eurot

ühes kuus lapse kohta, on ilmselgelt ebapiisav elatisraha. Selle eest saab minimaalselt ühel korral

toidupoes käia ja ühele lapsele poole nädala toidu osta.

Kummastavad on hageja väited tema maksejõuetuse kohta. Hageja ei ole veenvalt ega

põhjalikult tõendanud, miks tuleks elatist kuni 50 euroni vähendada. Hageja pangakonto

väljavõttest nähtub, et hageja on võimeline elatist maksma. Hageja esitatud pangakonto

väljavõttest perioodi eest 01.08.2023-19.10.2023 nähtub, et hageja kontol olid rahalised

vahendid summas 5 979,57 eurot. Hageja on 03.08.2023 oma pangakontolt sularahas välja

võtnud 3000 eurot. Samuti nähtub kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest, et isikule tasus

Sotsiaalkindlustusamet hüvitist 04.08.2023 ja 05.09.2023 summas 28,64 eurot; Eesti Töötukassa

maksis hüvitist summas 576,60 eurot 04.08.2023 ja 07.09.2023 summas 725,50 eurot ning

väljamakse summas 263,78 eurot 08.08.2023. Samuti on isik teinud 01.09.2023 enda kontole

sularaha sissemakse summas 200 eurot. 2023 oktoobrikuised laekumised

Sotsiaalkindlustusametilt olid summas 28,64 eurot ja Eesti Töötukassalt summas 558 eurot ja

706,32 eurot. Hageja pangakonto väljavõttest omakorda nähtub hageja võimekus lastele elatist

maksta. Hageja ei ole tõendanud, et tema ei võiks töötada.

Tulenevalt levinud kohtupraktikast, on elatist võimalik vähendada lastetoetuste ja lahus elava

vanemaga veedetud päevade võrra, kuid antud olukorras peavad kostjad vajalikuks selgitada, et

nad ei soovi ega ole nõus hageja juures käima ega tema juures elama. Kostjad on sellises eas ja

küpsusastmes, et on võimelised oma tegelikku tahet arusaadavalt väljendama. Aja jooksul on

hageja kõigile osapooltele väga ilmekalt näidanud, et ta ei ole lastest huvitatud, ei ole laste elus

kuidagi figureerinud ning üritas igati oma seadusest tulenevatest kohustustest kõrvale hiilida.

Kostjad ei nõustu, et hageja terviseprobleemid on niivõrd tõsised, et ta ei suuda lihtsamat tööd

teha. Hageja on esitanud kohtule tõendi, et 2023 aasta alguses tekkisid hagejal tõsised

terviseprobleemid ning alates 05.02.2023 on temal tuvastatud keskmine puue. Temale oli

määratud töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Kostjad peavad oluliseks märkida, et hagejal on

tuvastatud vaid keskmine puue perioodiks 10.04.2023 kuni 04.02.2024. Käesoleval hetkel ei ole

hageja esitanud kohtule ainsatki kehtivat tõendit enda keskmise raskusega puude kehtivuse

kohta.

Hageja ei ole esitanud kohtule muid veenvaid tõendeid ning ka esitatud tõend töölepingu

lõpetamise kohta ei kajasta hageja terviseprobleemide tõsidust sellisel määral, millest põhjal

oleks võimalik asuda seisukohale, et hageja on täiesti töövõimetu. Hageja pole esitanud tõendeid

enda varalise seisu kohta. Samuti ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja ei võiks leida

endale tööd, arvestades tema tervise omapära. Kostjate seisukohalt on hagejal piisavalt võimalusi

teise töökoha leidmiseks.

01.07.2024 esitatud ja 14.08.2024 täiendatud vastuhagis märkisid kostjad, et vaidlust ei ole

selles, et lapsed elavad emaga ning isaga kontakt puudub. Vaidlust ei ole ka selles, et vanemad

peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Elatise välja mõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse

põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel

vanemate varalisest seisundist. Kuivõrd vastukostja vastuhagejaid ei ole seadusest tuleneval

määral ülalpidanud, vastuhagejad on seisukohal, et vastukostjal on kohustus tasuda

vastuhagejatele elatist alates 01.01.2022 PKS § 101 lg 3-lg 5 toodud määras.

Eeltoodust tulenevalt palusid kostjad välja mõista hagejalt elatise alates 01.07.2024

miinimummääras.

Vastus vastuhagile

Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata.

13.12.2022 tekkis hagejal peaajuinfarkt (pea)ajuarterite tromboosi tõttu ning hageja oli kiirabiga

toimetatud haiglasse. Alates sellest ajast halvenes hageja terviseseisund oluliselt, st et hageja

kaotas täielikult töövõime. Eesti Töötukassa 03.04.2023 otsusega on hagejal tuvastatud puuduv

töövõime alates 02.03.2023 kuni vanaduspensionieani ja talle oli määratud töövõimetoetus ca

576,60 eurot (mõnedel kuudel toetuse suurus on vähem) ning sotsiaaltoetus 28,64 eurot. 2024.

aastal (alates maist) on töövõimetoetuse suurus 617,10 eurot või 637,67 eurot (sõltuvalt kuu

pikkusest), s.o 20,57 eurot päevas. Muud sissetulekuallikad ja vara kostjal puudub. Hageja

varaline seisund on väga kehv.

Ajavahemikus 02.02.2023 kuni 03.04.2023 viibis hageja kodus ambulatoorsel ravil ning haiglas

statsionaarsel ravil alates 03.04.2024 kuni 17.04.2024. Pärast haiglaravi ei ole hageja

terviseseisund paranenud. Hagejal tekkisid juba kolm korda epilepsiahood (s.o 23.08.2023,

17.10.2023 ja 30.03.2024), mille tulemusel oli hageja kiirabiga toimetatud haiglasse, kus viibis

iga kord statsionaarsel ravil. Hagejale lubatud füüsiline aktiivsus on ca 30 minutit päevas

mõõdukaks kehaliseks koormuseks. Neuroloogi sõnul on hagejale keelatud igasugune pinge,

kuna see võib tekitada krampe, hageja ei suuda üksinda hakkama saada ja elada, ei suuda ja tal

on keelatud töötada. Hageja tarbib hulgaliselt ravimeid. Hagejal on tekkinud terviseseisundi

halvenemise tõttu suured ja erakordsed kulutused ravimisele ja taastamisele. Hagejal on raske

kulutusi katta enda jooksvate sissetulekute arvel. See olukord võib väga negatiivselt mõjutada

terviseseisundi taastamise võimalust.

Hageja tervisekulud kuus on ca 100-150 eurot ning muud igakuised kulud on järgmised: korteri

majandamiskulud (sh elekter, televisioon) ca 100 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ning

hügieenitarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot (hageja kaotas pärast insulti ca 15

kilogrammi ja vajab uute riiete ostmist), transpordikulud (kütus, bussipiletid) 25 eurot. Seega on

hageja minimaalsed vajalikud kulud kuus ca 450-500 eurot. See tähendab, et elatis suuruses 50

eurot lapse peale on maksimaalne summa, mis hageja saab maksta. Hagejale osutab suurt toetust,

sh hageja rahalist ülalpidamist, tema õde M. V., kes ostab hagejale vajalikud ravimid, toiduained

ning kannab ka muud kulud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on

292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära

kehtestamise“ kohta).

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg

6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et

perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates

01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud tasuma

igale kostjale elatist tulenevalt Pärnu Maakohtu 05.02.2020 otsusest tsiviilasjas XXX

summas 100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärast, kuni kostjate täisealiseks saamiseni (dtl 7-19). 2023 aastal (s.o

hagi esitamise ajal) oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot,

2024 oli selleks summas 820 eurot ning 2025 on 886 eurot. Seega oleks tulnud hagejal

2023 aastal tasuda igale kostjale elatist 268,25 eurot, 2024 aastal 303,40 eurot ja 2025

aastal 327,82 eurot. Hageja on palunud vähendada elatist kõigi kostjate osas 50 euroni.

Hageja on tsiviilasjas viidanud oma majanduslikule olukorrale ja tervislikule seisundile.

2024 esitatud vastuhagis on kostjad seevastu palunud hagejalt välja mõista elatise

miinimummääras alates 01.07.2024. Kohus märgib, et kuni 31.03.2025 oli

miinimummääraks kostja I ja II osas 250,22 eurot ja kostja III osas 204,19 eurot ning

alates 01.04.2025 on miinimummääraks kostja I ja II osas 264,24 eurot ja kostja III osas

216,10 eurot (kasutatud elatiskalkulaatorit).

4. Kohus selgitab, et nii hagejal, kui ka kostjatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise

suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497

alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on

poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui

oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks

olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist

hagimenetluses.

TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund

on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras,

kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse

muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks

olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas

ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta

ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada

asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr XXX kohtulahendi tegemisel.

5. Tsiviilasjas XXX esitatud hagiavalduse kohaselt palusid kostjad välja mõista hagejalt

elatise iga kostja kasuks 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja I kulud moodustasid kokku 502,97 eurot kuus,

kostja II kulud 569,97 eurot kuus ning kostja III kulud 569,97 eurot kuus. Hageja oli nõus

tasuma kostjatele elatist 270 eurot kuus, kuna suuremat summat tema sissetulekud ei

võimaldanud tasuda. Kohus tuvastas, et arvestades hageja varalist seisu, ei ole hageja

võimeline tasuma elatist kostjatele miinimummääras, s.o igale lapsele 270 eurot/ 292

eurot (miinimummäär aastal 2019/ 2020). Kohus vähendas kostjate poolt nõutud elatist

100 euroni ning sidus elatise suuruse ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

alammääraga, s.o hagejal tuli tasuda elatist igale kostjale 100 eurot, kuid mitte vähem kui

37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Viidatud asjaolud

nähtuvad Pärnu Maakohtu 05.02.2020 otsusest (dtl 7-19).

6. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostjate igakuised vajadused oleksid vähenenud

võrreldes 2019/2020 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka

eluliselt usutav, et aastatega võivad olla kostjate igakuised kulud pigem suurenenud kui

vähenenud. Kuna kostjad on ise ka soovinud elatise väljamõistmist miinimumulatuses

ning puuduvad tõendid, et nende kulud oleksid kehtivast kahekordsest miinimumelatise

baassummast suuremad, siis loeb kohus, et kostjate igakuised kulud vastavad käesoleval

ajal vähemalt kahekordsele elatise baassummale. Samuti ei ole hageja nimetatud asjaolu

kahtluse alla seadnud ega kostjate kulusid vaidlustanud. Kohus selgitab, et

miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt

selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise

nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on

see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Hageja on menetluses välja toonud asjaolu, et arvestama peaks ka laste emale laekuvate

toetustega. Kohus peab vajalikuks märkida, et miinimumelatise puhul arvestab kohus

automaatselt laekuvate peretoetustega ning selle arvelt on juba ka seaduses sätestatud

baassummat vähendatud tulenevalt PKS §-st 101 lg 5.

7. Hageja on viidanud elatise vähendamisel oma majanduslikule olukorrale ning tervislikule

seisundile.

7.1 PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

7.2 Kohus loeb tõendatuks, et hageja tervislik seisund ja majanduslik olukord on võrreldes

eelmise lahendi tegemise ajaga halvenenud. Sotsiaalkindlustusameti 10.04.2023 otsusega

on hagejal tuvastatud keskmine puue kestusega 05.02.2023 kuni 04.02.2024 (dtl 196-197)

ning 11.03.2024 otsusega keskmine puue kestusega 20.02.2024 kuni 22.12.2026 (dtl 199-

200). Eesti Töötukassa 03.04.2023 otsusega on hagejal tuvastatud puuduv töövõime

alates 05.02.2023 kuni vanaduspensionieani (dtl 20-21). Nimetatud otsuse kohaselt on

hagejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja rasked tegutsemispiirangud

käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks

on peaajuveresoonte haigused. Samuti nähtub, et häiritud on pikkade vahemaade

läbimine, kehaasendi muutmine, istumine ning seismine ja ka esemete tõstmine ja

kandmine ning täppisliigutuste tegemine. Kõnehäire tõttu on piiratud ka rääkimine.

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tõendavad hageja halba tervislikku seisundit

m.h ka muud hageja poolt esitatud dokumendid, s.h hageja töövõime hindamise

eksperthinnang 07.02.2023 (dtl 210-234), insuldijärgne terviseplaan (dtl 235-236) ning

erinevad kiirabi/haiglaravi/perearsti/taastusravi dokumendid (dtl 237-367). Eesti

Töötukassa on 04.04.2023 määranud hagejale töövõimetoetuseks ühe kalendripäeva eest

16,3300 eurot (dtl 22-24). B OÜ on lõpetanud hagejaga töösuhte 30.06.2023 TLS § 88 lg

1 p 1 kohaselt terviseseisundi tõttu (dtl 180). 11.03.2024 Sotsiaalkindlustusameti

otsusega on määratud hagejale puudega tööealise inimese toetus 28,64 eurot kuus

perioodil 20.02.2024 kuni 22.12.2026 (dtl 25, 202-203). Perioodil 21.07.2023 kuni

16.01.2024 maksti hagejale ka töötuskindlustushüvitist 10,90 eurot kalendripäeva eest

(dtl 30-32).

Hageja on esitanud enda konto väljavõtte perioodist 01.08.2023 kuni 19.10.2023, millest

nähtuvalt oli hagejal nimetatud perioodil laekumisi kokku summas 3692,72 eurot ning

vabu vahendeid perioodi lõpuks 776,85 eurot (dtl 40-43). Samuti on hageja esitanud oma

konto väljavõtte perioodist 01.10.2023 kuni 17.05.2024, millest nähtuvalt oli hagejal

nimetatud perioodil laekumisi kokku summas 8366,72 eurot ning vabu vahendeid

perioodi lõpuks 345,36 eurot (dtl 181-194). Samuti on hageja esitanud oma konto

väljavõtte perioodist 18.05.2024 kuni 31.08.2024, millest nähtuvalt oli hagejal nimetatud

perioodil laekumisi kokku summas 3156,34 eurot ning vabu vahendeid perioodi lõpuks

18,98 eurot (dtl 417-422). Kohus on teinud ka ise päringud erinevatele krediidiasutustele

ja Maksu-ja Tolliametile kostja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks. Maksu- ja

Tolliameti vastusest nähtub, et kostjale on 2024 aastal väljamakseid teinud üksnes Eesti

Töötukassa 751,06 euro ulatuses (dtl 456-457). Hageja XXX AS-s oleva konto jääk oli

31.05.2025 seisuga 4,81 eurot ning 17 kuu jooksul oli sinna laekunud 13762,19 eurot, s.o

keskmiselt ca 810 eurot (dtl 624-646). Kostja omab kontot ka XXX AS-s mille jääk oli

01.05.2025 seisuga negatiivne (dtl 654-657) ning XXX AS-s, mille jääk oli 5,55 eurot ja

toimingud küsitaval perioodil puudusid (dtl 668).

Hinnates kostja väljatoodut ja kontodelt nähtuvat, siis asub kohus seisukohale, et kostja

ainukeseks regulaarseks sissetulekuks ongi olnud viimase aasta jooksul Eesti Töötukassa

ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad toetused keskmiselt 657,24 eurot kuus (kohus

on keskmist arvestanud aastase perioodiga, s.o 01.06.2024-31.05.2025). Arvestades

kostja tervisliku seisundiga, siis ei saa ka eeldada, et kostjal oleks võimalus leida lisa

sissetulekuallikaid. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks vara, mille

arvelt elatist kostjatele tasuda.

Hageja on menetluses välja toonud, et tema igakuised minimaalsed kulud moodustavad

kokku 450 eurot, sh: tervisekulud ca 100 eurot, korteri majandamiskulud (sh elekter,

televisioon) ca 100 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ning hügieenitarbed 175

eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, transpordikulud (kütus, bussipiletid) 25 eurot. Kuigi

hageja ei ole tõendanud, et ta igakuiselt nimetatud kulusid kannab (üksikud kulud

nähtuvad üksnes hageja konto väljavõtetest), siis on eluliselt usutav, et teatud kulud

hagejal igakuiselt siiski kanda tuleb (eelkõige söök, hügieen jms). Samuti saab usutavaks

pidada ravimikulusid arvestades hageja tervisliku seisundiga ja hageja poolt väljatoodud

apteegi väljavõtte ja ravimite nimekirjaga (dtl 204-209, 368).

7.3 Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema

varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus

täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Nimetatu tähendab kohtu hinnangul, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi

ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-

15, p 11). Seega tuleb vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja

lastele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. Arvestades, et kostjatel on ka teine

vanem, kellel on samuti kohustus kostjaid ülalpidada, tuleb hageja käsutuses olev summa

(s.o ca 650 eurot) jagada viiega, kuna sellisel juhul jääb hageja enda käsutusse ca 260

eurot ja iga kostja ülalpidamiseks 130 eurot, millele lisandub kostjate ema poolt

panustatav osa iga kostja osas 130 eurot, ning sellisel juhul on nii hageja kui iga kostja

käsutada võrdselt ca 260 eurot.

7.4 Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud tõenditest ei saa ka teha järeldust, et

kostjate ema ei oleks kostjatele suuteline oma poolt panustama iga kostja osas samuti 130

eurot (kostjate ema konto väljavõtted 464-620, MTA tõend 455-460). Lisaks saab

kostjate igakuiseid kulusid katta ka lastetoetuse ja laste rikka pere toetuse arvelt.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Pärnu Maakohtu 05.02.2020

kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta

selliselt, et hagejalt tuleb alates 02.11.2023 välja mõista iga kostja kasuks elatis

summas 130 eurot kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Vastuhagi jätab kohus

rahuldamata.

Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjatele maksnud elatist, siis tasutud

summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud

tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd kohus määras kostjatele 23.02.2024 riigi õigusabi

hüvitamiskohustuseta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik