2-24-132263/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-132263

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-132263

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2101,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-

post: XXX).

Kostja:

K.K.

(isikukood:

XXX,

aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista K.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust nr

L89013888188 tulenevalt põhivõlgnevus summas 1315,26 eurot ja kõrvalnõuded

alljärgnevalt:

a. 23.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 734,53 eurot,

intressivõlgnevus 58,57 eurot ja viivis 109,37 eurot;

b. Pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi

maksed edasiulatuvalt järgneva graafiku alusel:

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Osamakse

20.11.2025

580,73

47,91

1,05

48,96

20.12.2025

532,82

49,14

0,96

50,10

20.01.2026

483,68

49,74

0,87

50,61

20.02.2026

433,94

50,68

0,78

51,46

20.03.2026

383,26

52,33

0,69

53,02

20.04.2026

330,93

52,62

0,60

53,22

20.05.2026

278,31

53,78

0,50

54,28

20.06.2026

224,53

54,63

0,40

55,03

20.07.2026

169,90

55,76

0,31

56,07

20.08.2026

114,14

56,71

0,21

56,92

20.09.2026

57,43

57,43

0,10

57,53

3. Välja mõista K.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 21,9% aastas arvestatuna

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt igalt

põhiosa tagasimakselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 78% ulatuses K.K. kanda ja 22% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

5. Välja mõista K.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 588,90 eurot.

6. Välja mõista K.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 19-29, 67-70, 85-92)

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K.K.-lt (kostjalt) võlgnevuse väljamõistmiseks. Maksekäsu osakond

andis 20.11.2024 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 31.12.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1398,23 eurot, intress 96,94 eurot, haldustasu 15,60

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 234,26 eurot ning

edaspidi viivis 21,9% aastas alates 01.01.2025 põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS (laenuandja) ja kostja 04.10.2023

tarbijakrediidilepingu nr L89013888188 (leping), mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot.

Krediidi kulukuse määr oli 34,12% aastas ja intressimäär 21,9% aastas

3. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis laenuandja

07.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 26.03.2024 ütles lepingu üles.

28.03.2024 loovutas laenuandja kostja vastase nõude hagejale.

4. Laenuandja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast

oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid

väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Laenuandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist.

5. Kostja kohustus laenu 1500 eurot tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud

laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 56,77 eurot ja hagejale 45 eurot, seega on

tasumata põhiosa 1398,23 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o

20.12.2023 kuni ülesütlemiseni 26.03.2024 summas 96,94 eurot. Laenu haldustasu oli 3,90

eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 4 kuu laenuhaldustasud,

s.o 15,60 eurot. Hageja sissenõudekulud 50 eurot koosnevad 3 meeldetuletuskirja kuludest

(25 + 5 + 5 eurot) ja muudest makseviivitusega tekkinud kuludest 15 eurot.

6. Hageja nõuab lepingu alusel viivist põhivõla summalt 1398,23 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 27.03.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

31.12.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressiga võrdses määras s.o 21,9% aastas ning

hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 234,26

eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu põhivõlalt lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras.

7. Teise alternatiivina leiab hageja, et isegi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral on leping kehtivalt üles öeldud 26.03.2024. Kuna kostja ei täitnud kehtivalt ka teist

laenuandjaga sõlmitud laenulepingut andsid laenuandja tüüptingimuste p 9.5 õiguse ka

käesoleva lepingu ülesütlemiseks.

8. Kolmanda alternatiivina esitab hageja VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui

kohus leiab, et laenuandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud (dtl 89).

Kostja sai lepingu alusel laenu 1500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 215,52 eurot, mis on arvestatud põhivõla ja seadusjärgse intressi katteks.

Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 9. osamaksest 20.06.2024. Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses

määras 21,90% aastas. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel vastavalt graafikule maksetähtpäevale järgnevast päevast

ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis

intressimääraga võrdses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni graafiku alusel.

9. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

11. AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 04.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr

L89013888188 (dtl 31-35) on õiguslikult kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. Lepingu kohaselt sai hageja laenu 1500 eurot ning

pidid selle tagastama osamaksetena 20.10.2023 kuni 20.09.2026.

12. Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse

määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

13. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

14. Lepingu krediidikulukuse määr oli 34,12% aastas. Lepingu sõlmimise ajal 04.10.2023 oli

viimane Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2023 seisuga

16,72% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.

15. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

16. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku

teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus

esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib

neist lähtuda. Samas ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida.

17. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

18. Hageja on seisukohal, et vastustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning on esitanud

kohtule kostja esitatud laenutaotluse (dtl 48), millest nähtuvalt on kostja laenu taotlemisel

märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot ja kohustuste suuruseks 68 eurot.

Taotluses esitatud andmetest nähtuvalt ei ole kostja märkinud andmeid oma tööandja ega

ülalpeetavate kohta.

19. Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või

küsida andmeid juurde. Hageja on hagis märkinud, et on teinud Pensioniregistrist päringu

ning selle tulemusest nähtub, et kostja sissetuleku suuruseks on 762,46 eurot. Kuigi hageja

on selgitanud, et on teinud päringud ka maksehäireregistrisse ja maksehäireid ei esinenud,

nähtub kohtule esitatud taust.ee väljatrükist (dtl 49), et see on tehtud hagiavalduse esitamise

seisuga, mitte laenulepingu sõlmimise seisuga. Samuti nähtuvad sealt 2 pooleli olevat nõuet

Julianus Inkasso OÜ-le ning 2 lõpetatud nõuet AS-ile Inbank Finance. Isegi kui ühe nõude

puhul on tegemist käesolevas tsiviilasjas menetletava nõudega, nähtub väljavõttest kostja

vastu ikkagi veel teinegi nõue.

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et laenuandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja analüüsinud

üksnes kostjalt endalt saadud ja taotluse vormil küsitud teavet. Muid andmeid sh pangakonto

väljavõtet, millest nähtuks kostja majanduslik seis ja sissetulekute ning kohustuste suurus,

kostjalt küsitud ei ole.

21. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda krediidi taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et

kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks enne laenu andmist kindlaks tehtud. Asjaolu,

et kostja on algselt laenumakseid tasunud, ei anna alust järeldada, et tegelikkuses oli võetud

laen talle ka majanduslikult jõukohane.

22. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

23. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et laenuandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud laenutaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamata.

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

25. Hageja on esitanud kaks erinevat käsitlust selle kohta, millisel alusel on leping 26.03.2024

üles öeldud. Lepingu üldtingimuste p 9.5 esimene alternatiiv näeb muuhulgas ette, et

laenuandjal on õigus leping ette teatamata üles öelda ja nõuda lepingust tulenevate maksete

tasumist, kui klient ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat

osamakset. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

26. Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuandja on kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostja tagasimaksete osas esitada

ümberarvestus. Hageja on esitanud kaks ümberarvestust VÕS § 403⁴ lg 7 tähenduses (dtl 69-

70 ja dtl 92), millest kohus võtab aluseks teise (dtl 92). See on selgemini arusaadav,

kooskõlas seaduse nõuetega ning ka hageja ise on oma lõplikes taotlustes sellele tuginenud.

Ümberarvestus on kostjale kättetoimetatud postkasti panekuga. Hagi ja tagasimaksete

arvestuse kohaselt on kostja teinud esialgsele laenuandjale ja hagejale makseid kokku

215,52 eurot, mis on ümberarvestuses arvestatud põhivõla ja seadusjärgse intressi katteks.

Hageja on oma ümberarvestuses möönnud, et sellisel juhul ei olnud kostja poolt lepingu

katteks tasutut arvestades kostjal lepingu laenuandja poolt ülesütlemise avalduse esitamise

ajaks 26.03.2024 võlgnevust vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning esialgsel

laenuandjal puudus õigus lepingu ülesütlemiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga ning

leiab, et laenuandjal puudus 26.03.2024 õigus võlgnevuse tõttu lepingu ülesütlemiseks.

27. Alternatiivse ülesütlemise alusena on hageja tuginenud üldtingimuste neljandale

alternatiivile, mille kohaselt on laenuandjal õigus leping üles öelda, kui klient on rikkunud

mis tahes muud laenuandjaga sõlmitud teenuselepingut. Kohus leiab, et neljandas

alternatiivis toodud alused lepingu ülesütlemiseks ei ole hetkel täidetud. Hageja ei ole

toonud selget välja, millist lepingut ja milliseid tingimusi on kostja rikkunud. Hageja on

oma seisukohas (dtl 88) toonud välja üksnes lepingu numbri ning sedagi üsna halvasti

loetavalt. Kohtule ei ole toodud esile asjaolusid, milles teise lepingu rikkumine väljendus

ning kuidas ja millisel alusel teine leping üles öeldi.

28. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 26.03.2024 puudus laenuandjal alus laenulepingu

ülesütlemiseks. Ülesütlemine on tühine ning kuna kohtule pole esitatud ka andmeid lepingu

hilisema ülesütlemise kohta, on leping ikka veel kehtiv.

29. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja on esitanud

ümberarvestuse (dtl 92) lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, mille

kohaselt pidi kostja tasuma põhivõlga ja seadusjärgses määras intressi. Hageja on kostja

tasutud 215,52 eurot arvestanud põhivõla ja seadusjärgses määras intressi katteks. Sellisel

juhul oli kostjal ümberarvestuse esitamise hetkel, s.o 18.09.2025 sissenõutavaks muutunud

põhinõue summas 640,99 eurot ja intress 56,23 eurot. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja

seisuga (23.10.2025) on sissenõutavaks muutunud veel septembri (põhiosa 46,14 ja intress

1,21 eurot) ning oktoobri 2025 osamaksed (põhiosa 47,40 ja intress 1,13 eurot), seega

kuulub kostjalt väljamõistmisele põhiosa katteks 734,53 eurot (640,99 + 46,14 + 47,40) ja

intress 58,57 eurot (56,23 + 1,21 + 1,13).

30. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja

intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 369 esimene lause näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades hageja

tulevast nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ja kostja senist maksekäitumist, on kohtu

hinnangul põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, mistõttu on

põhjendatud mõista kostjalt välja tulevased, perioodil 20.11.2025 kuni 20.09.2026,

sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Osamaksete täpsed suurused ja maksetähtpäevad

nähtuvad käesoleva otsuse resolutsiooni lisatud tabelist. Muid tasusid, sh

sissenõudmiskulusid ja lepingu haldustasu kostja ei võlgne. Hageja on küll saatnud kostjale

enne hagi esitamist kolm meeldetuletuskirja (dtl 50-55) võlgnevuse kohta ja palub nende

hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Kuna kohus luges lepingu ülesöelduks alles

hagiavalduse esitamisega, siis kirjade saatmise ajal ei saanud lepingut lugeda ülesöelduks.

Seetõttu ei ole sissenõudmiskulude nõue põhjendatud.

31. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

32. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1

ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr

3-2-1-120-08, p 12).

33. Hageja nõuab lepingujärgset viivist määraga 21,9% aastas. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on viivist arvestanud igalt

osamakselt eraldi. Kuni 18.09.2025 täpsustuse esitamiseni oli sissenõutavaks muutunud

viivis summas 94,91 eurot. Perioodil 19.09.2025 kuni 23.10.2025 lisandus summalt 640,99

eurot (kuni augustini 2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed) viivist 13,46 eurot.

20.09.2025 osamakselt 46,14 eurot lisandub perioodil 21.09.2025 kuni 23.10.2025 viivist

0,91 eurot ning 20.10.2025 sissenõutavaks muutunud osamakselt 47,40 eurot lisandub

perioodil 21.10.2025 kuni 23.10.2025 viivist 0,09 eurot. Kokku on kohtuotsuse tegemise

ajaga hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 109,37 eurot

(94,91 + 13,46 + 0,91 + 0,09). Kohus rahuldab ka hageja nõude pärast kohtuotsuse tegemist

lisanduva viivise väljamõistmiseks, seda nii kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud põhivõla kui ka hiljem sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas.

33. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele 23.10.2025 seisuga tasumata põhiosa jääk 734,53 eurot, intressivõlgnevus

58,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 109,37 eurot. Samuti mõistab kohus

põhivõlgnevuse jäägilt välja viivise määras 21,9% aastas alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni ning edasiulatuvalt viivise igalt osamakselt

alates selle osamaksega viivitusse sattumisest kuni konkreetse põhivõla osamakse

tasumiseni.

MENETLUSKULUD

34. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

78% ulatuses kostja kanda ning 22% ulatuses hageja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

36. Hageja menetluskulud on kokku 1130,50 eurot, millest esindaja kulud 780,50 eurot (ilma

käibemaksuta) ja riigilõiv 350 eurot.

37. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuli hagilt tasuda riigilõivu 350 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub

hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.

38. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

39. Hagejat esindas menetluses jurist Sigrid Rahkema, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud

nõuetele ning on osutanud kohtumenetluses õigusabi 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 169

eurot (ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

40. Arvestades, et kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on

180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi)

tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu arvestades

põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 110

eurot ilma käibemaksuta.

41. Arvestades nõude sisu ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise

esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas

märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega

tutvumiseks, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning

ümberarvestuse esitamiseks on põhjendatud kokku 3,5 tunni ulatuses s.o summas 385 eurot

(3,5 x 110). Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud

hüvitamisele ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud

(TsMS § 4842).

42. Kokku on seega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 755 eurot (350 + 385 + 20).

Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 588,90 eurot (755 eurost 78%).

43. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik