2-25-15291/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-15291

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXX)

Pankrotihaldur / Usaldusisik: Ly Müürsoo (isikukood

XXX)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku, X pankrot 23.10.2025 kell 9:00.

2. Nimetada X pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.11.2025 algusega kell

10:00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja tn 4, kohtusaal 4006).

4. Kohustada Xd ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtusse (Lubja 4,

kohtusaal 4006) 10.11.2025 algusega kell 10.00. X ilmumata jäämisel võib kohus

teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks

kuuks.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Algatada X kohustustest vabastamise menetlus.

7. Pankrotimenetluse lõpuni ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

8. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 23.11.2026.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

12. Määrata usaldusisik Ly Müürsoo tasuks 2067,70 eurot (käibemaksuga).

13. Hüvitada usaldusisik Ly Müürsoo kindlaksmääratud usaldusisiku tasu summas

941,16 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Osaühing Sentire MK arvelduskontole nr XXXXXX. Ülejäänud osas (1126,54

eurot) tuleb usaldusisiku tasu hüvitada võlgnikul.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. X (võlgnik) esitas 16.09.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub

võlgnik enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. 22.09.2025 määrusega võttis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, mh

nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule

30 päeva jooksul määruse tegemisest võlgniku vara- ja võlanimekiri ning enda hinnang

võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta.

3. 22.10.2025 esitas usaldusisik võlgniku vara- ja kohustuste nimekirja ning enda hinnangu

võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. Aruande kohaselt on võlgniku

arvelduskonto jääk 0,22 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik 2025. aasta

viimasel kuuel kuul saanud maksustatavat tulu S OÜ-st ja H OÜ-st ning laekumine on

toimunud AS-s LHV Pank olevale ettevõtluskontole. Tema netosissetulek augustis 2025.

aastal oli 760,13 eurot, mis on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalka. Võlgnik

omab pensioniregistri II samba pensionikontot nr xxxxx, millel osakuid ei ole. Osakute

eest on raha välja võetud 01.01.2021. Võlgnik ei ole liitunud pensionifondide III sambaga.

Tulenevalt eeltoodust võlgnikul usaldusisikule teadaolevat vara ei ole. Võlgnikul on

usaldusisikule teadaolevalt kohustusi kokku vähemalt 31 338,01 euro ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik

on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg

2).

7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on 2025.

aasta viimasel kuuel kuul saanud maksustatavat tulu S OÜ-st ja H OÜ-st. Tema

netosissetulek 2025. augustis oli 760,13 eurot, mis on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud

alampalka. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 31 338,01 euro ulatuses ning

muu realiseeritav vara puudub.

8. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus

nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo (PankrS § 31 lg 6).

9. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

10. Usaldusisiku taotlusel kohustab kohus võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged (FiMS § 18 lg 8). Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku

trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata

kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses

ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab

võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab

võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti

kohaldamise eest.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt

otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti

väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab

see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

13. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.

Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui

resolutsioonis märgitud ajal.

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg

4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku

tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

19. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on

177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

21. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on

nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke

toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei

ole ebamõistlikult suur. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1667,50 eurot (lisandub

käibemaks). Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1667,50 eurot (11 t ja 30 min × 145 eurot),

koos käibemaksuga 2067,70 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause). Vastavalt usaldusisiku

taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS §

54 lg 9).

22. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku

tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku

varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub,

et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

23. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab

usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1,

§ 2 lg 1).

24. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 11 tunni ja 30

minuti eest summas 759 eurot (alustatud pooltunde 23 × 33), s.o käibemaksuga 941,16

eurot.

25. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 941,16 eurot hüvitada riigi vahenditest ja

ülejäänud ulatuses, s.o 1126,54 eurot (2067,70-941,16) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

26. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga.

27. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine

ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab.

Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on

võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

28. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma

tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule

üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis

arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu

väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

kohtunik