1-07-16288/83 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr. 1-07-16288

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-16288 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Asja läbivaatamise kuupäev 25.01.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.G tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu G.G, isikukood: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. G.G

Rahuldada kaitsja advokaat Lembit Nirgi taotlus G.G-le bi osutamise eest riigi õigusa tasu nõudes summas 65,04 eurot.

Jätta riigi kanda vastavalt KrMS § 180 lg 3 süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu: 65,04 eurot

kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määruse ärakiri edastada G.G-le ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 27.12.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava G.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

G.G

on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.01.2008 kohtuotsusega KarS § 202 lg 1,

2 § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 kohaldamisega

3 aastat vangistust, mida KarS § 74 alusel ei pööratud täitmisele ühes allutamisega käitumiskontrollile 2 ks aastaks. Harju Maakohtu 09.12.2009 määrusega ülalmainitud tingimisi - mõistetud karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise . algus 04.12.2009 ja lõpp 04.12.2012

Kinnipidamisasutuses G.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal

tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust puudub kinnipeetaval . Ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht. Varasemalt elas kinnipeetav koos ema ja vanaemaga aadressil xxx. 17-aastaselt

lahkus kodunt, kuna tekkis emaga konflikt. Läks elama xxx. Vabanemisel G.G pole

võimalik elama asuda ema juurde. Vangistuses omandas isik põhihariduse (2011 aastal). On

töötanud töölepingu alusel trükikojas transporttöölisena, jäi tööta. Vangistuse ajal töötas xxx majandustöödel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Eriala puudub.

Vangistuses kinnipeetav läbis sotsiaalprogramme: „Viha juhtimine“, „Eluviisitreening“ ja „ . Käesoleval ajal osaleb noorteprogrammis „EQUIP“ Convictus“ . Enne vangistust oli tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega (2 korda karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel ). Viru Vangl ei toeta G.G

a tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande

kohaselt G.G oli kriminaalkorras karistatud esimest korda tingimisi katseajaga, kuid käitumiskontrolli nõuete rikkumiste tõttu oli karistus pööratud täitmisele. Väärtegude eest on teda karistatud 13 korda - avaliku korra rikkumise, pisivarguse, võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise ja Alkoholiseaduse rikkumiste eest. Ema xx xx sõnul (eelmine vanglapäring) on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad talle avaldada negatiivset mõju, kuna kinnipeetav on kergesti mõjutatav. Vabaduses olid tal probleemid alkoholi kuritarvitamisega Puudub kindel elukoht, lähedaste toetus ja töökoht. Kaitsja toetab kinnipeetava t

ingimus ennetähtaegset vabastamist.

G.G taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Ta asub elama aadressil xxx kuid korteri numbrit ta ei tea.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning menetlusosaliste arvamustega, leiab, et G.G

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.G isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema vara käitumine, toimepandud sem kuritegude asjaolud ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

G.G on kriminaalkorras karistatud esimest korda varavastaste kuritegude eest (sh esimese

astme kuritegu). Vaatamata llutamisega sellele, et karistus mõisteti tingimisi ühes a

käitumiskontrollile kontrollnõuete rikkumise tõttu karistus paranemise teele ei asunud ning pöörati täitmisele, mis viitab sellele, et ta ei ole karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vangistuses on kinnipeetav 5 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist.

3

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kutitarvitamisega (2 korda karistatud väärteokorras ) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib alkoholiseaduse alus ning el pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu.

G.G puudub vabaduses ka kindel elukoht, mis teeb võimatuks ennetähtaegse vabanemisega kaasnevate kontrollnõuete täitmist.

Kinnipeetav ei edastanud kohtule konkreetset elukoha aadressi ja kirminaalhooldaja ei ole käesolevaks ajaks kontrollinud võimalu elavate isikute nõusoleku st sellel aadressil t selleks, et G.G võib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama antud aadressil. Seega ei ole täidetud ennetähtaegse vabanemise tingimus- kindla elukoha kohta.

Peale seda kuuluvad G.G suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses.

Eeltoodust võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

G.G kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem on G.G on olnud kriminaalhooldusel kuid see ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks G.G uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Arvestades G.G poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja asjaolusid, on kohus

seisukohal, et tema bastamine tingimisi enne tähtaega vangistusest va ei ole käesoleval ajal

õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu G.G vabastamata temale Harju Maakohtu 25.01.2008

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma (allkirjastatud digitaalselt)