3-25-1472/56 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1472

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

E.R

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ege-Lii Luik

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– E.R, volitatud esindajad Nora Kurik ja Uljana

Ponomarjova

Asja läbivaatamine

21.10.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.

2. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vabastama

E.R viivitamatult

kinnipidamiskeskusest.

3. Jätta E.R taotlus Politsei- ja Piirivalveameti trahvimiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 17.05.2025 kontrollreidi Tallinnas Pae 12 asuvasse

Majaka hostelisse. Hostelis broneeringut omanud E.R-il (sünd. xx.xx.xxxx, Venemaa

Föderatsiooni kodanik, soovib, et teda kutsutakse A-ks) (puudutatud isik) ei olnud esitada

isikut tõendavat dokumenti. Ta esitas tšehhikeelse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse ja

andis teada, et soovib taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA pidas puudutatud isiku 48 tunniks

kinni. PPA tegi päringu Eurodaci ning sai vastused Hollandist (taotlus esitati 07.09.2024),

Saksamaalt (taotlus esitati 07.12.2024), Austriast (taotlus esitati 14.12.2024) ja Tšehhist

(taotlus esitati 19.12.2024). PPA tegi päringud nimetatud riikidesse. Kontrollimise käigus

selgus, et Holland on kohaldanud puudutatud isiku suhtes sissesõidukeeldu kehtivusega

24.02.2025–28.03.2030.

3-25-1472

2. Puudutatud isik selgitas vestluse käigus, et saabus Schengeni alale 02.09.2024

Armeeniast Ungari turismiviisaga. Ta liikus edasi Hollandisse, kus taotles varjupaika. Kuna ta

ei tundnud end Hollandis turvaliselt, otsustas ta riigist lahkuda, aga sattus erinevatesse

Hollandi pagulaskeskustesse ning tema välis- ja sisepassid võeti hoiule. Talle väljastati ajutine

elamisluba, mida ta kasutas riigist lahkumiseks. Seejärel läks ta Saksamaale, kus taotles

samuti varjupaika. Saksamaa ametivõimud tahtsid ta Hollandisse tagasi saata ja võtsid temalt

Hollandi elamisloa ära. Puudutatud isik ei tundnud end ka Saksamaal turvaliselt ja suundus

Tšehhi, kus taotles samuti rahvusvahelist kaitset. Tšehhi jättis tema taotluse rahuldamata,

kuna vastutavaks riigiks on Holland ja ta on kohustatud sinna minema. Puudutatud isik

vaidlustas otsuse, kuid lahkus enne asja lahendamist, sest tegemist ei olnud tema jaoks sobiva

kohaga. Puudutatud isik saabus Eestisse 15.05.2025 ja Tallinna 17.05.2025.

3. PPA taotles Tallinna Halduskohtult luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipida-

miskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.05.2025 määrusega PPA

taotluse osaliselt ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni 30.06.2025. Tallinna Halduskohus pikendas 26.06.2025 määrusega kinni-

pidamise tähtaega kuni 26.10.2025. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.07.2025 määrusega

halduskohtu 19.05.2025 ja 26.06.2025 määrused muutmata ning Riigikohus jättis 08.08.2025

määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.

4. PPA tegi 23.05.2025 Hollandile tagasivõtupalve. Hollandi ametivõimud vastasid

02.06.2025, et võtavad isiku tagasi, sest nad vastutavad tema rahvusvahelise kaitse taotluse

läbivaatamise eest. PPA vestles 17.06.2025 puudutatud isikuga ja andis talle teada, et ta

antakse Hollandile üle.

5. PPA esitas 17.10.2025 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse and-

mise seaduse § 362 lg 5 alusel taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise

tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:

5.1. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni tema üleandmiseni Hollandile on vältimatult

vajalik, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, mis tugineb tema varasemale käitumisele.

Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik

on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta taotles rahvusvahelist kaitset Hollandis, Tšehhis,

Saksamaal ja Austrias, kuid lahkus neist riikidest ilma loata. Holland koostas talle 24.02.2025

tagasisaatmise otsuse. Ilmselt lahkus ta Hollandist sellepärast, et teda taheti kodumaale tagasi

saata. Ka Eestis taotles ta rahvusvahelist kaitset selleks, et väljasaatmist Venemaale edasi

lükata. Kui isiku eesmärk oleks olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, oleks ta pidanud

saabuma esimesena Eestisse. Isiku käitumine näitab, et ta tegeleb asylum shoping’uga ja otsib

endale sobivat riiki. Vaadates isiku liikumise ajajoont (taotluste esitamise ajad), siis ei ole

eluliselt usutav, et ta sai nii lühikese ajaga veenduda selles, et need riigid on talle ohtlikud. Ta

lahkus nii Hollandist kui ka Tšehhist enne talle määratud arstivastuvõtuaegu. Google’i

otsinguga leiab organisatsiooni1, mis toetab ja pakub abi Hollandis LGBT+ inimestele

rahvusvahelise kaitse taotlemisel. On eluliselt usutav, et isik, kellel on tõsine soov saada

rahvusvahelist kaitset ja ravi, pöördub vastava riigi kogukonna poole, et saada tuge ja abi.

5.2. PPA teeb otsuse isiku üleandmiseks Hollandile. PPA-l puudub alus kahelda Hollandi

ametivõimude võimekuses rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise läbiviimise osas.

Samuti ei ole Hollandi võimekuses kahelnud Saksamaa, Austria ega Tšehhi. Kui Hollandis

koheldaks LGBT+ inimesi halvasti, ei oleks need riigid otsustanud puudutatud isikut

Hollandisse tagasi saata. PPA kogus infot Hollandi varjupaigataotlejate elamistingimuste

1 https://www.refugeehelp.nl/en/asylum-seeker/article/100370-additional-information-about-the-asylum-process-

if-you-are-lgbtqia.

2(6)

3-25-1472

kohta, LGBTQI+ varjupaigataotlejate vastaste vägivallajuhtumite ja Hollandis juutide

kohtlemise kohta. Info läbitöötamine oli ajamahukas. Rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise otsust ei ole veel tehtud, kuid see on lähipäevil valmimas.

5.3. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada,

seda ka juhul, kui kohaldada mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järele-

valvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku

varasem käitumine. Kuna puudutatud isik on väljendanud soovimatust naasta Hollandisse, siis

on vajalik, et ta viibiks üleandmise lõpuni kinnipidamiskeskuses. Puudutatud isik ei täidaks

vabaduses viibides leebemaid järelevalvemeetmeid ega oleks PPA-le kättesaadav tema

üleandmiseks vastutavale riigile. Ta võib hakata end siseriiklikult varjama või lahkuda talle

sobivasse riiki. Ebaseaduslikku piiriületust on võimalik takistada vaid isiku liikumisvabaduse

piiramisega. Kui välismaalane on lahkunud loata teisest Schengeni konventsiooni

liikmesriigist, annab see alust arvata, et ta võib põgeneda ja et teda on vaja kinni pidada, et ta

vastutavale riigile üle anda. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja

dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda näitab ka asjaolu, et puudutatud isik tuli

Tšehhist Eestisse ilma kehtiva reisidokumendita, läbides mitmete riikide piire. Isikul

puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed ja elukoht.

5.4. Kuigi kinnipidamise tähtaja pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA

valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.

Kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule eluks vajalikud meditsiiniteenused ja vajadusel ka

psühholoogiline nõustamine. PPA toimetas isiku ette nähtud uuringutele ja eriarstide juurde

ning tal oli võimalus saada vaimse tervise nõustamist. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinni-

pidamiskeskuses kinnipidamine vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega.

PPA viis läbi teenistusliku kontrolli kinnipidamiskeskuse ametnike suhtes ja isiku esitatud

kaebused ei leidnud kinnitust.

6. Puudutatud isik vaidles 20.10.2025 seisukohas taotlusele vastu. Põhjendused:

6.1. Puudutatud isik taotleb rahvusvahelist kaitset, sest kuulub transsoolisena Venemaal taga-

kiusatute hulka. Ta alustas soolise üleminekuga 14-aastaselt ja kasutab alates sellest ajast

hormoonravi. Isikule võimaldati Hollandis ja Tšehhis viibides vajalikku ravimit. Ta taotles ka

PPA-lt ravi, kuid pääses endokrinoloogi vastuvõtule alles 06.06.2025. Vastuvõtule eelnenud

nädalal tarbis ta ravimit vähendatud koguses, et sellest jätkuks vastuvõtuajani. Arst ei kirjuta-

nud ravimit välja, vaid leidis, et isik peab läbima diagnoosi määramise protsessi algusest peale

ja saama komisjoni otsuse ravimite väljakirjutamiseks. Isik pääses 30.06.2025 erakorraliselt

psühhiaatri vastuvõtule, kus talle määrati antidepressandid. Vastuvõtule pääsemiseks tuli isiku

esindajatel pöörduda kaebuse halduskohtu poole (haldusasi nr 3-25-1872). Psühhiaater leidis

13.08.2025 vastuvõtul, et isik vajab depressiooni ja läbi elatud traumaatiliste sündmuste tõttu

teraapiat, mida talle ei ole kinnipidamiskeskuses siiani võimaldatud. Soovahetuse arstlik

komisjon otsustas 15.08.2025 koosolekul, et puudutatud isiku puhul esineb transseksualism

(F64.0) ning tal on lubatud rahvastikuregistris ja dokumentides muuta oma soo andmeid.

Isikule kirjutati vajalik hormoonasendusravim välja 10.09.2025 ja ta sai selle kätte

18.09.2025. Seega on Eestis soolise ülemineku protsessi jaoks kõik formaalsed eeldused

täidetud, st isikul on Eestis kõige lihtsam saavutada oma peamine eesmärk elada meessoost

isikuna koos vastavate dokumentidega. Seda ei olnud tal päritoluriigis võimalik saavutada.

Eestist mõnda teise riiki põgenemine ei oleks loogiline ega kasulik. PPA ei ole seda tähele

pannud.

6.2. Kinnipidamise tähtaeg on möödas. PPA kohustus andma isiku Hollandile üle 6 nädala

jooksul. Holland nõustus isiku vastu võtma 02.06.2025, seega tulnuks ta üle anda hiljemalt

3(6)

3-25-1472

14.07.2025. Otsust üleandmise kohta ei ole siiani tehtud. Seetõttu tuleb isik vabastada

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013, millega

kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab

mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (määrus nr 604/2013) art 28 lg 3). Kuna

tähtaja peatavat toimet ei nähtu, tulnuks isik vabastada juba 15.07.2025. Määruse nr 604/2013

art 29 järgi tulnuks isik üle anda esimesel võimalusel ja hiljemalt 6 kuu jooksul ajast, mil

teine liikmesriik rahuldas vastuvõtmis- või tagasivõtmispalve. Kui üleandmist selle aja

jooksul ei toimu, vabaneb vastutav liikmesriik kohustusest asjaomane isik vastu või tagasi

võtta ja vastutus läheb üle palve esitanud liikmesriigile. See tähtaeg saabub 02.12.2025.

Praegusel juhul ei nähtu, et PPA astuks samme puudutatud isiku üleandmiseks esimesel

võimalusel, vaid hoiab haavatavas seisundis vaimse tervise probleemidega vägivalla ohvrit

kinni ega tee ühtki toimingut. Kinnipidamine on ebaproportsionaalne ja riivab tugevalt tema

põhiõigusi. On selge, et üleandmine Hollandile nurjub ja rahvusvahelise kaitse taotluse eest

jääb vastutama Eesti, seega ei ole isiku kinnipidamine ainult ebaproportsionaalne, vaid ka

perspektiivitu.

6.3. Põgenemisohu põhjendamisel on tuginetud ebaõigetele väidetele. PPA ei ole põgenemise

tegelikke põhjusi välja selgitanud, vaid üksnes oletanud. Isik selgitas põgenemise põhjusi

17.06.2025 vestlusel, kuid PPA jättis need tähelepanuta või pidas neid ebausaldusväärseteks.

6.4. Kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada puudutatud isiku eraelu

puutumatuse riivet, mis kaasneb pidevalt valele soole viitavate sõnade ja nime kasutamisega.

Kinnipidamiskeskuse ametnikud ei oska transsooliste kinnipeetavate haavatavusega

arvestada. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses 5 kuud. Hormoonasendusravis oli 3-kuuline

paus. Ametnikud kohtlevad teda inimväärikust alandavalt ja tal puudub ligipääs vajalikele

vaimset tervist puudutavatele tervishoiuteenustele. PPA ei ole taganud isikule alati vajaliku

arstiabi kättesaadavust. Haavatavate rahvusvahelise kaitse taotlejate vaimse tervise kaitse

tagamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi nr 2013/33/

EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (direktiiv nr

2013/33), art 11 lg-st 1. Puudutatud isik pidi oma vaimse tervise seisundi tõttu ise esindajate

abiga kiirabi kutsuma, mille järel määrati talle antidepressandid. Ta pidi ise kohtumenetluses

nõudma psühhiaatri vastuvõttu transseksualismi diagnoosi saamiseks. Tuvastati nii

psühholoogi teenuse kui ka psühhiaatrilise ravi vajadus. Isik vajab korduvaid psühhiaatri

visiite, mitte ühekordset vastuvõttu. Depressiooni tõttu vajab isik lisaks ravimitele ka

teraapiat, mida psühhiaater 13.08.2025 epikriisis soovitas. Seda ei ole talle seni pakutud.

Samuti ei ole teada järgmine psühhiaatri visiidi aeg.

6.5. PPA taotlus sisaldab valeteavet. Holland tegi puudutatud isiku Venemaale tagasisaatmise

otsuse seetõttu, et ta lahkus Hollandist. Kuna otsus tehti pärast isiku lahkumist Hollandist, siis

ei lahkunud isik Hollandist selle otsuse pärast. On ilmselge, et transsoolisi isikuid ei saadeta

Venemaale tagasi, sest nad on seal tagakiusatud. See on olnud ka Eesti järjepidev praktika.

Ebaõige on ka PPA väide, et Tšehhi ei kahelnud Hollandi võimekuses puudutatud isiku

taotlust nõuetekohaselt läbi vaadata. Tšehhi kohus tühistas Hollandile väljaandmise otsuse.

Isik edastas selle kohtuotsuse PPA-le. PPA on teadlik ka sellest, et Hollandis on

rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses palju transinimesi endalt elu võtnud just

sellepärast, et ei tagata nende turvalisust. Sellekohaseid materjale on PPA-le korduvalt

esitatud. Seega kuritarvitab PPA oma menetluslikku positsiooni ja teda tuleks trahvida.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-25-1472

7. Vastustaja peab puudutatud isikut kinni määruse nr 604/2013 alusel, et teda

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavale Hollandile üle anda. Vaidluse all

ei ole järgmised asjaolud:

-

puudutatud isik viibib kinnipidamiskeskuses alates 19.05.2025;

-

PPA esitas Hollandi ametivõimudele taotluse puudutatud isiku tagasivõtmiseks

23.05.2025;

-

Hollandi ametivõimud nõustusid 02.06.2025 puudutatud isiku tagasi võtma;

-

PPA ei ole siiani teinud puudutatud isiku kohta lõplikku otsust tema üleandmise kohta

Hollandile ega lahendanud tema rahvusvahelise kaitse taotlust.

8. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et tema kinnipidamise tähtaeg on

möödunud. Kui reeglina on määruse nr 604/2013 art 29 lg 1 järgi taotleja üleandmiseks aega

6 kuud, siis kinnipeetava taotleja kohta kehtivad lühemad tähtajad. PPA on kinni pidanud

määruse nr 604/2013 art 28 lg-s 3 sätestatud 1-kuulisest tähtajast tagasivõtmispalve

esitamiseks. Samuti on Hollandi ametivõimud tagasivõtmispalvele vastates kinni pidanud

samas sättes toodud 2-nädalasest tähtajast.

9. Määruse nr 604/2013 art 28 lg 3 kolmas lõik sätestab, et kui isik on selle artikli kohaselt

kinni peetud, siis selle isiku üleandmine palve esitanud liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile

toimub esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt 6 nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik

rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik vastu või tagasi võtta, või ajast, mil

vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb.

10. Määruse nr 604/2013 art 27 lg 3 reguleerib üleandmisotsuse vaidlustamist ja taotleja

õigust jääda selleks ajaks liikmesriiki ehk üleandmisotsuse toime peatumist. Praegusel juhul

ei ole puudutatud isik üleandmisotsust vaidlustanud. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et

puudutatud isik oleks sellesisulist kaebust kohtule esitanud. Vastuväidete esitamine

vastustajale sellist peatavat toimet kaasa ei too, sest määruse nr 604/2013 art 27 lg 1 sätestab

õiguskaitsevahendina kohtus vaidlustamise õiguse. Seega ei ole üleandmise tähtaeg peatunud

ajaks, mil vastustaja menetles puudutatud isiku vastuväiteid.

11. Kuna Hollandi ametivõimud nõustusid puudutatud isiku tagasi võtma 02.06.2025, tulnuks

puudutatud isik anda üle hiljemalt 14.07.2025. Seda ei ole kuni praeguseni tehtud. Määruse nr

604/2013 art 28 lg 3 neljas lõik sätestab, et kui palve esitanud liikmesriik ei suuda pidada

kinni vastu- või tagasivõtmispalve esitamise tähtaegadest või kui üleandmine ei toimu

kolmandas lõigus osutatud kuue nädalase perioodi jooksul, vabastatakse kinnipeetu. Jätkuvalt

kohaldatakse vastavalt artikleid 21, 23, 24 ja 29. Seega tuleb puudutatud isik

kinnipidamiskeskusest vabastada sõltumata tema võimalikust põgenemisohust ja sellest, kas

tema jätkuv üleandmine Hollandile on põhjendatud ja võimalik või mitte.

12. Seetõttu jätab kohus PPA taotluse kinnipidamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata ja

kohustab PPA-d vabastama puudutatud isiku viivitamatult kinnipidamiskeskusest.

13. Kohus ei pea vajalikuks käsitleda teisi menetlusosaliste esitatud seisukohti, sest need ei

oma asja lahendamisel enam tähtsust.

14. Puudutatud isik taotles PPA trahvimist selle eest, et PPA on esitanud korduvalt kohtule

eksitavat või valeteavet. Kohus ei pea praeguses asjas trahvimist põhjendatuks, sest see ei ole

mõjutanud kohtu seisukoha kujunemist. Asjas on esitatud hulga materjale, millest on võimalik

asjakohane teave tuvastada. Samuti on puudutatud isik ise või esindajate kaudu saanud PPA

esitatud teavet korrigeerida. Kohtule ei nähtu, et PPA tegevus oleks olnud tahtlik. Pigem võib

5(6)

3-25-1472

näha, et suures asutuses ei ole kõik ametnikud menetluse erinevate detailidega põhjalikult

kursis.

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)