2-20-5854/109 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

22.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5854

Tsiviilasi

S.X kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: S.X (isikukood XXX)

Võlausaldajad:

Kohtutäitur A P (registrikood xxx)

S.Z.U (registrikood XXX)

Kohtutäitur M K

M.Y.C (registrikood XXX)

Kohtutäitur K P (registrikood XXX)

F.D.Z (registrikood XXX)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku S.X kohustustest vabastamise menetlus ja jätta S.X kohustustest

vabastamata.

2. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad

võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 11.06.2020 kohtumäärusega kuulutas kohus välja S.X (edaspidi võlgnik) pankroti.

2. 21.04.2021 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku ülesandeid oli kohustatud täitma

võlgnik ise. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest raha

saamata järgmistel võlausaldajatel: kohtutäitur A P, S.Z.U, kohtutäitur M K, M.Y.C ,

kohtutäitur K P ja S / AS R (nõue loovutatud F.D.Z, vt dtl 215 ja dtl 229 jj).

3. Kuna võlgnik jättis kohustustest vabastamise menetluse esimeste aastate aruanded

esitamata, tegi kohus 16.02.2024 võlgnikule nõude, et võlgnik esitaks kohtule aruanded koos

arvelduskontode väljavõtetega kuni 20.04.2023 (dtl 165 jj). Võlgnik palus kohtul pikendada

aruannete esitamise tähtaega kuni 26.03.2024 (dtl 172), kuid võlgnik selleks kuupäevaks

kohtule midagi ei esitanud. Võlgnik palus kohtul veelkord pikendada tähtaega kuni

10.05.2024 (dtl 176), mida kohus ka tegi (dtl 186), kuid võlgnik ei esitanud ka selleks

kuupäevaks kohtule midagi. Kohus määras seetõttu võlgniku ärakuulamise.

4. 10.06.2024 toimus võlgniku esimene ärakuulamine. Kohus selgitas ärakuulamisel

võlgnikule, milliseid aruandeid peab võlgnik kohtule esitama, sh kuidas neid aruandeid täita.

Võlgnik kinnitas ärakuulamisel oma kontaktandmed (vt eelnevaga seoses ärakuulamise

protokoll, dtl 193 jj).

5. Võlgnik esitas kohtule 16.07.2024 (vene keeles, dtl 198-206) ning 31.07.2024 (eesti

keeles, dtl 260-275) aruanded aastate 2021-2023 kohta. 17.07.2024 kohtunõudes palus kohus

(mh) võlgnikul selgitada, miks on võlgnik teinud makseid võlausaldajatele, kelle nõuded ei

ole võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud. Samuti märkis kohus, et võlgnikul tuleb kohtule

esitada ka arvelduskontode väljavõtted ning aruanne 2024. aasta kohta (dtl 221).

6. 05.08.2024 saatis kohus võlgnikule e-kirja, milles juhtis võlgniku tähelepanu sellele, et

võlgnikul on kohtule esitamata arvelduskontode väljavõtted ja arstitõend (mille võlgnik lubas

10.06.2024 ärakuulamisel kohtule saata). Kohus määras võlgnikule vastavate dokumentide

esitamiseks uue tähtaja 15.08.2024 (dtl 289). Võlgnik esitas täiendavaks tähtajaks arstitõendi

ning oma LHV Pank arvelduskonto väljavõtte (dtl 312-357). Esitatud pangakonto väljavõttest

nähtus, et võlgniku kasutuses on veel neli arvelduskontot, mille väljavõtteid võlgnik kohtule

ei esitanud. Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja kuni 30.08.2024, et esitada kohtule ka

teiste arvelduskontode väljavõtted (dtl 358), kuid võlgnik kohtunõudele ei reageerinud. Kohus

tegi seetõttu ise päringu krediidi- ja makseasutustele vastava info saamiseks (dtl 361). Kuna

võlgnik ei esitanud kohtule nõutud dokumente, määras kohus võlgniku uue ärakuulamise.

7. 03.10.2024 toimus võlgniku teine ärakuulamine. Kohus selgitas võlgnikule, et võlgnikul on

esitamata 2024. aasta aruanne ning et koos iga aasta aruandega peab võlgnik esitama kohtule

ka võlgniku aktiivses kasutuses olevate arvelduskontode väljavõtted. Kohus märkis ühtlasi, et

võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt nähtub, et võlgnik raiskab raha (võlgnik sööb palju

väljas, šoppab jms). Kohus hoiatas võlgnikku, et kui võlgnik soovib võimalust kohustustest

vabaneda, peab võlgnik oma käitumist muutma ja hakkama elama kokkuhoidlikult. Kohus

määras ärakuulamisel, et võlgnik peab puuduoleva aruande ja muud dokumendid esitama

kohtule hiljemalt 31.10.2024 (vt eelnevaga seoses ärakuulamise protokoll, dtl 560 jj).

31.10.2024 esitas võlgnik kohtule dokumendid seoses võlausaldajate nõuetega, kuid

puuduolevat aruannet võlgnik kohtule ei esitanud (vt dtl 575 jj).

8. 28.04.2025 tegi kohus võlgnikule nõude, milles märkis, et võlgnikul on (28.04.2025

seisuga) esitamata aruanded perioodi 01.01.2024-21.04.2025 kohta. Kohus määras võlgnikule

aruannete esitamiseks täiendava tähtaja 05.05.2025 (dtl 589). Kuna võlgnik tähtajaks

aruandeid ei esitanud, helistas kohtuistungi sekretär 14.05.2025 võlgnikule. Võlgnik lubas

esitada aruanded hiljemalt 21.05.2025 (dtl 591), kuid võlgnik seda ei teinud, mistõttu määras

kohus võlgniku uue ärakuulamise.

9. 10.06.2025 toimus võlgniku kolmas ärakuulamine. Kohus selgitas ärakuulamisel

võlgnikule, et võlgnikul tuleb kohtule esitada aruanded perioodi 01.01.2024 - 10.07.2025

kohta koos arvelduskontode väljavõtete ja töösuhte tõenditega. Kohus leppis võlgnikuga

kokku, et võlgnik esitab puuduolevad dokumendid 11.07.2025 (vt eelnevaga seoses

ärakuulamise protokoll, dtl 595 jj). Kuna võlgnik kohtu määratud tähtajaks midagi ei

esitanud, helistas kohtuistungi sekretär 21.08.2025 võlgnikule. Võlgnik lubas esitada

aruanded 1 kuu jooksul (dtl 601). Võlgnik ei ole tänaseni kohtule midagi täiendavat esitanud.

10. Tõenditest nähtub, et võlgnik tasus kohustustest vabastamise menetluse jooksul ära võla

ühele pankrotimenetluse lõpetamise määruses kinnitatud võlausaldajale (dtl 222), teistele

võlausaldajatele võlgnik makseid ei teinud (vt dtl 249, dtl 244, dtl 310, dtl 228, dtl 290).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele

kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2).

12. PankrS1 § 175 lg 1 sätestab, et kohus otsustab pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise. Hetkel kehtiva pankrotiseaduse rakendussätted sätestavad, et kui

kohustustest vabastamise menetlus on võlgniku suhtes algatatud enne 01.07.2022 ning

kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui

kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani

(hetkel kehtiv PankrS § 1933 lg 1). Eelnevast tuleneb, et kui võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpuni oli 01.07.2022 jäänud enam kui kolm aastat, siis lühendatakse

menetlust kolme aasta peale (arvestusega alates 01.07.2022). Võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus oleks kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse järgi pidanud lõppema

21.04.2026 ehk 01.07.2022 seisuga oli menetluse lõpuni jäänud enam kui kolm aastat.

Käesolevas asjas väheneb seega kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aeg kolme

aastani alates 01.07.2022, mistõttu peab kohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise

01.07.2025.

13. Kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlik menetlus, millega raskes majanduslikus

olukorras olevale võlgnikule antakse võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise

menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3 2 1-46-13, p 11). Võlgnik

on kohustustest vabastamise menetluses muu hulgas kohustatud olema kohtule kättesaadav,

sh andma kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Kui

kohus tuvastab, et võlgnik on teabe andmise kohustust süüliselt rikkunud ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve, keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast (PankrS §

175 lg 2 p 2).

1 Siin ja edaspidi, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon.

14. Võlgnikuga suhtlemine, sh võlgnikult vajaliku info saamine on kohustustest vabastamise

menetluse algusest peale olnud raskendatud. Kohus on omalt poolt nii kirjalikult kui ka

suuliselt korduvalt selgitanud võlgnikule, mida kohus võlgnikult ootab (sh millised

dokumendid tuleb kohtule esitada). Võlgnik on kinnitanud kohtu selgitustest arusaamist ning

andnud korduvaid lubadusi vajaliku info edastamiseks, kuid võlgnik ei ole oma lubadusi

täitnud. Võlgnik on esitanud kohtule üksnes erinevaid vabandusi, kuid oma käitumist

muutnud ei ole. Kohus on pidevalt võlgnikule vastu tulnud, soovides anda võlgnikule

võimalust käesolev menetlus edukalt läbida: kohus on pikendanud võlgniku tähtaegasid;

proovinud võlgnikuga ise ühendust saada, kui võlgnik ei ole määratud tähtajaks dokumente

esitanud; määranud mitmeid suulisi ärakuulamisi, et võlgnik saaks oma tegevusetust selgitada

ja et kohus saaks veelkord selgitada võlgnikule tema kohustusi (vt eelnevaga seoses ülal, p-d

3-9). Võlgnik on pidevalt lubanud kohtule ennast parandada ning nõutud andmed esitada.

Paraku võlgnik seda ka korduvate täiendavate tähtaegade jooksul teinud ei ole. Kohtul

puudub ülevaade võlgniku tegevusest alates 01.01.2024, sest võlgnik ei ole vastavat infot

kohtule esitanud.

15. Kohus leiab, et võlgnik on eelnevat arvestades rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 sätestatud

teabe andmise kohustust. Kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise esmaseks ja

vältimatuks eelduseks on see, et võlgnik on kohtule kättesaadav ja annab kohtule infot, mis on

kohtule vajalik selleks, et otsustada, kas võlgniku saab kohustustest vabastada. Praegusel

juhul ei saa ka tõusetuda küsimust, kas võlgnik on aru saanud, et tal siin menetluses selline

kohustus on. Kohus on seda võlgnikule korduvalt suuliselt selgitanud ning võlgnikule oli

selge, mis ta tegema peab ja mida kohus temalt ootab. Kohus märgib, et võlgniku varasemate

arvelduskontode väljavõtete pealt nähtus võlgniku poolt vara raiskamine (vt 03.10.2024

ärakuulamise protokoll). Kuna võlgnik ei ole hilisema perioodi kohta infot esitanud, puudub

kohtul ka võimalus hinnata, kas see tegevus on jätkunud ning kas esineb alus heita võlgnikule

ette muude kohustuste rikkumist. Kohus lõpetab menetluse põhjusel, et võlgnik ei ole täitnud

oma kohustust olla kohtule kättesaadav ja anda kohtule infot. Kohustustest vabastamise

menetluse mõttega ei ole kooskõlas see, et kohus peab võlgnikku taga otsima ja paluma

võlgnikku, et võlgnik esitaks kohtule (menetluse seisukohast olulist) infot. Kohus on seda

käesolevas asjas korduvalt teinud, kuid mingi hetk peab ka see lõppema. Võlgnikul on olnud

aega, et oma käitumist parandada, ning kohus on korduvalt võlgnikule vastu tulnud, kuid

võlgnik ei ole neid võimalusi kasutanud.

16. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud teabe andmise kohustust minimaalselt raske

hooletusega (VÕS § 104 lg 4), sest kohus on korduvalt suhelnud võlgnikuga nii kirjalikult kui

ka suuliselt ning selgitanud, mida kohus võlgnikult ootab. Võlgnik teadis, mis ta tegema peab,

kuid oma kohustust võlgnik ei täitnud. Selle asemel esitas võlgnik kohtule pidevalt üksnes

erinevaid vabandusi ning andis katteta lubadusi.

17. Kohtu hinnangul on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate peamine

huvi kohustustest vabastamise menetluses on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses

rahuldatud. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, v.a ühele võlausaldajale (vt

ülal, p 10). Kuna võlgnik ei ole täitnud teabe andmise kohustust kohtu ees, puudub ka

võlausaldajatel info võlgniku viimaste aastate tegevuse, sissetulekute ja vara kohta.

Võlausaldajatel on õigus saada kohustustest vabastamise menetluses infot ja ülevaadet

võlgniku majanduslikust seisust, mh põhjendusi ja tõendeid selle kohta, kui esinevad alused

võla mittetasumiseks.

18. Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata. Kohus ei pidanud vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti,

kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamata jätmine ei riku võlausaldajate õigusi. Kohus

avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

19. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud.

Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause).

Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik