3-25-855/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-855

Haldusasi

C. C., MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W,

K.Z-i, W.F-i, R.M-i, B.S, I.E, N.Q ja E.A kaebus

Keskkonnaameti 25.03.2025 registreeritud metsateatise

nr 50001120067 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2025. a ja 8. augusti

2025. a määrused

Menetlusosalised

Kaebajad –

C. C.

MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W, K.Z,

W.F, R.M, B.S, I.E, N.Q ja E.A, esindaja C. C.

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad Signe Lehtme

ja Kristiin Jääger

Kolmandad isikud –

E.R, esindajad v.adv Jüri Sirel ja adv Taavi Hein

OÜ Karo Mets, esindaja Rutt Grünberg

Menetluse alus ringkonnakohtus

C. C., MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W ,

K.Z-i , W.F-i , R.M-i , B.S , I.E , I.E ja E.A

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta C. C., MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W, K.Z-i, W.F-i, R.M-i, B.S, I.E,

N.Q ja E.A määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2025. a

määruse haldusasjas nr 3-25-855 resolutsiooni punktid 1, 5 ja 6 ning 8. augusti 2025. a

määruse haldusasjas nr 3-25-855 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 21 lg 3, § 247 lg 5, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-855

1. Keskkonnaamet (KeA) registreeris metsaseaduse (MS) § 41 lg 81 alusel 25.03.2025

metsaregistris metsateatise nr 50001120067, millega lubas teha 4,29 ha ulatuses lageraiet

Kuusalu vallas Salmistu külas Klaukse-Aasa kinnistu (registriosa nr 7226502; katastritunnus

35201:002:0049; pindala 58 932 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eraldisel nr 2.

2. C. C., MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W, K.Z, W.F, R.M, B.S, I.E, N.Q ja

E.A esitasid Tallinna Halduskohtule 03.04.2025 kaebuse KeA 25.03.2025 registreeritud

metsateatise nr 50001120067 tühistamiseks ning palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras

peatada raieloa kehtivus kuni haldusasja menetluse lõpuni.

MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 31 lg 1 tähenduses ning füüsilistest isikutest kaebajad on metsateatises määratletud

raielangiga vahetult piirnevate Klaukse tee kinnistute omanikud. Kaebuse eesmärgiks on

kaitsta loodusmaastikku ja seeläbi raieala naabrite heaolu (sh kinnisvara väärtust). Lageraie

põhjustaks alal liigniiske pinnase ning vesi valguks kaebajate kinnistutele ja põhjustaks neile

kahju. Samuti tekitab lageraie tuulekoridori ja seeläbi tuulemurru ohu. Metsateatise kehtivuse

ajal saab raiega igal hetkel alustada, kuid sel juhul muutuks tühistamiskaebus sisutuks. Kui

raiealal häiritakse kanakulle nende elupaikades või peletatakse nad minema, siis ei ole endise

olukorra taastumine kindel.

3. Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse, kaasas

Klaukse-Aasa kinnistu omaniku E.R-i menetlusse kolmanda isikuna ning peatas metsateatise

nr 50001120067 kehtivuse 30 päevaks. Tallinna Halduskohus tühistas 22.04.2025 määrusega

oma 03.04.2025 määrusega kohaldatud ajutise õiguskaitse ning jättis kaebajate esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Halduskohus määras 24.04.2025 määrusega

kaebajate taotluse ja HKMS § 252 lg 3 alusel, et 22.04.2025 määrus jõustub HKMS § 179 lg

3 esimeses lauses ettenähtud korras. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.07.2025 määrusega

halduskohtu 22.04.2025 määruse osaliselt ning rahuldas kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse ja peatas metsateatise nr 50001120067 kehtivuse kuni haldusasja menetluse lõpuni.

Ringkonnakohus leidis, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, sest lageraie tagajärjed

oleksid suures osas pöördumatud. KeA ei ole toonud esile olulist ja kaebajate huve üles

kaaluvat huvi teostada raied juba enne metsateatise õiguspärasuse sisulist hindamist.

4. E.R esitas Tallinna Halduskohtule 24.07.2025 taotluse (täiendatud 28.07.2025 ja

30.07.2025) HKMS § 253 lg 1 alusel muuta Tallinna Ringkonnakohtu 23.07.2025 määrusega

kohaldatud esialgset õiguskaitset selliselt, et metsateatise nr 50001120067 kehtivus jääb küll

haldusasja menetluse lõpuni peatatuks, kuid metsateatise alusel on selle aja jooksul lubatud

juba langetatud tüvede laasimine MS § 28 lg 1 p 2 tähenduses, tüvede järkamine MS § 28 lg 1

p 3 tähenduses ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu MS § 28 lg 1 p 4 tähenduses.

Enne ringkonnakohtu 23.07.2025 määrusest teada saamist on vaidlusalusel alal raiutud

ajavahemikul 22.07.2025–23.07.2025 puid ca 200 tm ulatuses, millest valdav osa okaspuitu

jäeti metsast välja vedamata. Kuna kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk oli peatada

puude ja põõsaste langetamine kohtuvaidluse ajaks, ei riiva juba langetatud metsamaterjali

laasimine, järkamine ega koondamine ja/või kokkuvedu esialgse õiguskaitse abinõu eesmärki.

Nimetatud tegevuste lubamine on vajalik, sest vastasel korral jääks langetatud metsamaterjal

kohtuvaidluse ajaks metsa mädanema, tekitades olulist kahju keskkonnale (värskelt langetatud

okaspuit on ideaalne sigimispaik mitmetele kahjuritle, sh kooreüraskile) ning suure varalise

kahju metsamaterjali omanikule. Langetatud puude metsa jätmine ei oleks ka kaebajate

huvides. MS § 67 lg 2 p 8 kohaselt loetakse keskkonnakahju tekitamiseks mh seda, kui

rikutakse metsast toore koorimata okaspuu väljaveo tähtaegu. Keskkonnaministri 27.12.2006

määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 21 p 2 kohaselt tuleb toores koorimata

2(9)

3-25-855

okaspuit, kui seda on rohkem kui 10 tm 1 ha kohta, metsast välja vedada 1. maist kuni 31.

augustini 1 kuu jooksul raie tegemisest arvates, s.o praegusel juhul hiljemalt 23.08.2025.

5. Kaebajad vaidlesid 25.07.2025 seisukohas (täiendatud 31.07.2025) esialgse õiguskaitse

abinõu muutmise taotlusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Lamapuit aitab samuti

metsa elukeskkonda mitmekesistada ja rikastada ning hoiab ära mitmeid keskkonnakahjusid.

6. OÜ Karo Mets esitas Tallinna Halduskohtule 30.07.2025 taotluse enda kaasamiseks

haldusasja menetlusse kolmanda isikuna. E.R võõrandas vaidlustatud metsateatisega antud

raieõiguse 03.04.2025 Croneman OÜ-le, kes on omakorda võõrandanud raieõiguse

07.07.2025 OÜ-le Karo Mets. Seega otsustatakse asjas tehtava kohtulahendiga mh OÜ Karo

Mets õiguste üle. Samuti toetas OÜ Karo Mets esialgse õiguskaitse abinõu muutmist. Metsa

seisma jäätud puit kaotab kiiresti oma väärtuse. Niiskete ja soojade ilmade puhul on toorele

puidule suureks ohuks n-ö sinetusseened (sinavusseened), mis võivad puidu välimust (sh

värvust) muuta juba päevadega. Selliselt kahjustunud puitu puidutööstus enam vastu ei võta.

Kui puitu ei saa enam kasutada palkidena või paberi tootmiseks, siis tekiks hinnanguliselt

kahju ca 10 000 eurot. Kui puit peaks jääma metsa aastaks või kauemaks, siis ei oleks seda

hiljem enam võimalik kasutada ka küttematerjalina ning sel juhul oleks kahju suurus ca 18

000 eurot.

7. Tallinna Halduskohus kaasas 02.08.2025 määrusega OÜ Karo Mets kolmanda

isikuna haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1) ning rahuldas E.R-i taotluse muuta Tallinna

Ringkonnakohtu 23.07.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu

(resolutsiooni p 5) ja peatas Keskkonnaameti 25.03.2025 metsateatise nr 50001120067

kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, lubades metsateatise alusel

selle aja jooksul: 1) langetatud tüvede laasimist MS § 28 lg 1 p 2 mõttes; 2) järkamist MS §

28 lg 1 p 3 mõttes ning 3) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu MS § 28 lg 1 p 4 mõttes

(resolutsiooni p 6). Lisaks määras halduskohus kaebajate taotluse alusel, et määruse

resolutsiooni p-d 5 ja 6 jõustuvad HKMS § 179 lg 3 esimeses lauses toodud korras

(resolutsiooni p 7).

Kuna OÜ Karo Mets on saanud vaidlustatud metsateatisega antud raieõiguse omanikuks, siis

mõjutab kaebuse lahendamine ka tema õigusi (HKMS § 20 lg 1). Isegi kui raieluba on

taotlenud kinnistu omanik E.R, järeldub MS § 37 lg-st 7, et raieloa adressaat on seoses

raieõiguse võõrandamisega sisuliselt muutunud. Raieõigus jääks OÜ-le Karo Mets ka juhul,

kui E.R peaks kinnistu võõrandama. Seega on OÜ-l Karo Mets iseseisvalt kaitstav õigus,

mille kaitseks peab tal olema võimalik osaleda raieloa tühistamiseks esitatud kaebuse

menetluses.

HKMS § 253 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtul õigus muuta või tühistada ka ringkonnakohtu

määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset. Kuivõrd kohus saab esialgse õiguskaitse abinõu

ümber vaadata ka enda algatusel, siis ei ole määrav, kes vastava taotluse esitas (s.o kinnistu

või raieõiguse omanik). Esitatud andmetest nähtuvalt on faktilised asjaolud muutunud,

võrreldes sellega, mis oli teada ringkonnakohtu määruse tegemise ajal. Kolmandad isikud on

taotlenud esialgse õiguskaitse abinõu muutmist, et hoida ära potentsiaalne varaline kahju, mis

tekiks siis, kui juba langetatud metsamaterjal jääb välja vedamata. Kolmandatele isikutele ei

saa heita ette raiete teostamist ajal, mil metsateatise kehtivus ei olnud peatatud. Kaebajad ei

ole ära näidanud, kuidas rikuks juba langetatud metsamaterjali edasine töötlemine nende

subjektiivseid õigusi. Esialgse õiguskaitse taotlus ei saa hõlmata mh eesmärki

looduskeskkonda rikastada. Esialgse õiguskaitse muutmise korral kehtib vaidlusalusel alal

jätkuvalt täiendavate puude langetamise keeld ning lubatud on üksnes tegevused, mis

3(9)

3-25-855

seonduvad juba langetatud puudega. Kohus ei saa taotlust lahendades eeldada, et raie teostaja

hakkab esialgse õiguskaitse tingimusi rikkuma ja täiendavaid puid langetama. Võimaliku

ebaseadusliku raietegevuse üle teeb vajaduse korral järelevalvet Keskkonnaamet.

8. OÜ Karo Mets esitas Tallinna Halduskohtule 05.08.2025 taotluse tühistada 02.08.2025

määruse resolutsiooni p 7 ja tunnistada määruse resolutsiooni p-d 5–6 viivitamata täidetavaks.

Teadusuuringute kohaselt tekivad metsas langetatud männipuidule juba kolme nädala jooksul

sinetusseene kahjustused. Langetatud puud on praeguseks olnud metsas kaks nädalat, mistõttu

tuleb puidu kvaliteedi säilitamiseks viia palgid metsas välja hiljemalt 12.08.2025–13.08.2025.

Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-st 7 tulenevalt jõustuks esialgse õiguskaitse

abinõu muutmine alles 20.08.2025, milliseks ajaks on oluline kahju tõenäoliselt juba

tekkinud. Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 viivitamata täidetavaks

tunnistamine ei kahjusta kuidagi kaebajate huve.

9. Kaebajad palusid 07.08.2025 seisukohas jätta OÜ Karo Mets taotlus rahuldamata või

kui see rahuldatakse, siis määrata, et halduskohtu määrus jõustub HKMS § 179 lg 3 esimeses

lauses sätestatud korras. Kolmandatele isikutele tekkida võiv varaline kahju ei ole kaalukam

kaebajate keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Sinetusseen ei ole keskkonnaohtlik ja ei tapa

elavaid puid. Samuti tuleb arvestada vajadusega jätta metsa üle 20 cm diameetriga lamapuitu

vähemalt 10 tm 1 hektari kohta.

10. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.08.2025 määrusega OÜ Karo Mets taotluse ning

tunnistas halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 viivitamata täidetavaks

(resolutsiooni p 1), samuti jättis halduskohus rahuldamata kaebajate taotluse halduskohtu

määruse jõustamiseks HKMS § 179 lg-s 3 sätestatud korras (resolutsiooni p 2). Kolmas isik

on veenvalt põhjendanud, et metsa jäetud langetatud puidu väärtus kahaneb ilmastikuoludest

ja muudest teguritest (sh seenhaigustest) tulenevalt iga päevaga, mistõttu ei saa 22.–

23.07.2025 langetatud puitu kauemaks metsa jätta. Halduskohtu 02.08.2025 määruse

resolutsiooni p-de 5 ja 6 hilisem täitmine kahjustaks märkimisväärselt OÜ Karo Mets õigusi.

Kaebajad ei ole oma 07.08.2025 seisukohas toonud välja asjaolusid, mis annaksid nende

õiguste kahjustamise osas alust jõuda 02.08.2025 määruses toodust erinevale seisukohale.

Kohus ei lahenda viivitamata täidetavaks tunnistamise taotluse raames küsimust esialgse

õiguskaitse muutmise või sisuliste tingimuste kohta, mistõttu ei ole määruse esemeks see, kas

kolmas isik peaks osa langetatud puidust jätma metsa lamapuiduks. Sellist tingimust ei ole

02.08.2025 määrusega seatud. Samuti ei ole kolmandatele isikutele 02.08.2025 määruses

kehtestatud tingimusi metsast välja viidud puidu edasise realiseerimise ja sellest saadava tulu

kasutamisele. Kohus rahuldab kolmanda isiku taotluse tunnistada 02.08.2025 määruse

resolutsiooni p-d 5 ja 6 viivitamata täidetavaks. HKMS § 247 lg 1 eesmärki arvestades ei ole

samaaegselt võimalik rahuldada kaebajate taotlust jõustada praegune määrus HKMS § 179 lg

3 esimeses lauses sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. C. C., MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W, K.Z, W.F, R.M, B.S, I.E, N.Q ja

E.A paluvad 18.08.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.08.2025

määruse resolutsiooni p-d 1, 5 ja 6 ning jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 23.07.2025

määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, samuti tühistada Tallinna Halduskohtu

08.08.2025 määruse resolutsiooni p 1.

OÜ Karo Mets kolmanda isikuna menetlusse kaasamine oli põhjendamatu, sest halduskohus

on juba 05.05.2025 määrusega jätnud rahuldamata taotluse Croneman OÜ menetlusse

4(9)

3-25-855

kaasamiseks samadel asjaoludel. See määrus on jõustunud. Seega on halduskohtu 05.05.2025

ja 02.08.2025 määrused üksteisega vastuolus. Metsatööstuse tarneahelas osaleb palju isikuid,

kellest igaühel on oma huvid ja puutumus, kuid see ei tähenda, et nad kõik tuleks menetlusse

kaasata. W.F-iks õigeks kolmandaks isikuks on raieloa taotleja ja adressaat E.R.

Esialgse õiguskaitse abinõu muutmine oli põhjendamatu. Sisuliselt peatas kohus metsateatise

kehtivuse, kuid samal ajal lubas ikkagi raiet. Samuti on metsateatise peatamist justkui

taotlenud E.R ise. Sel viisil raie lubamisega võttis halduskohus endale lubamatult pädevuse

raieloa andmiseks, järgimata ettenähtud korda. Esialgse õiguskaitse korras õigussuhete

reguleerimine ei tähenda, et halduskohus võiks ise asuda õigust looma ja kujundama. Ebaõige

on põhjendus, et kuna kohus võib esialgse õiguskaitse abinõu muuta ka enda algatusel, siis ei

ole määrav, kas taotluse esitas E.R või OÜ Karo Mets. Kui seadus kindlale isikule kaitset ei

anna, siis ei tohiks kohus tema taotlust rahuldada. Kui kohus pidas vajalikuks esialgset

õiguskaitset muuta enda algatusel, siis tulnukski seda nii teha. See on oluline mh

menetluskulude jaotuse aspektist, sest kohtu algatusel tehtud lahendiga seotud kulude

kandmise kohustust ei ole võimalik panna menetlusosalisele. Määrus tuleb tühistada, sest

halduskohus ei ole rajanud seda enda algatusele (sh ei ole keegi taotlenud küsimuse

lahendamist kohtu algatusel) ja E.R-il ei olnud õigust taotlust esitada, sest temal ei olnud

enam raieõigust.

Väidetavalt muutunud asjaolud esinesid juba ringkonnakohtu määruse tegemise ajal ning olid

kõigile asjast puudutatutele (sh ringkonnakohtule) teada. Halduskohtul ei olnud õigust muuta

kõrgema astme kohtu jõustunud lahendit, millega oli esialgse õiguskaitse küsimus otsustatud

ja mille peale ei saanud edasi kaevata. Sisuliselt on E.R esimese astme kohtus vaidlustanud

kõrgema astme kohtu tehtud edasikaebeõiguseta ja jõustunud määrust (sh adresseeris E.R

24.07.2025 taotluse ringkonnakohtule). Uute asjaolude pinnalt saab kohtumääruse uuesti läbi

vaadata üksnes teistmise korras. Menetlusosaline peab saama usaldada jõustunud lahendit. Ka

MS § 28 lg 1 p-des 2–4 nimetatud tööde tegemine toob kaasa pöördumatu tagajärje. Seadusest

ei tulene, et raie on seaduslik, sest puud on juba osaliselt või täielikult langetatud.

Halduskohus arvestas üksnes kolmandate isikute majandushuvi, soodustades sellega

röövraiet. Lubades raie jätkamist, muudeti esialgse õiguskaitse abinõu olulises osas

ebatõhusaks ning kaebus sisutuks. Praeguseks on mets aga raiutud ja puit turule müüdud, kuid

see ei piira raieloa õigusvastasuse tuvastamist. Ebaseadusliku raiega saadud puidu müük on

keelatud ja sellist tegevust võimaldav esialgse õiguskaitse määrus seadusevastane. Kui raiet

on lubatud enne, kui puudub selge lõplik kohtulahend raieloa õiguspärasuse osas, siis ei ole

kolmandatel isikutel õigust langetatud puude müügist laekuvale tulule ning see tuleb

hoiustada kohtu deposiidis, arestida vms. Halduskohus on jätnud põhjendamatult arvesse

võtmata, et keskkonnale on oluline jätta osa raiutud puudest metsa lamapuiduks (vähemalt 10

tihumeetrit üle 20 cm läbimõõduga lamapuitu hektari kohta) ning sinetusseen ei ole

keskkonnale ohtlik.

Esialgse õiguskaitse abinõu muutmisega on kaebus jäetud vähemalt teostatud raie (langetatud

puude) ulatuses rahuldamata, ilma et läbitud oleks lõpplahendi tegemiseks nõutav menetlus.

Kuna OÜ Karo Mets kolmanda isikuna kaasamise määrus ei olnud veel jõustunud ja kaebajad

on selle vaidlustanud, siis ei saanud OÜ Karo Mets taotleda sisuliste nõuete menetlemist, sh

02.08.2025 määruse viivitamata täidetavaks tunnistamist.

12. Keskkonnaamet palub 05.09.2025 vastuses jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata,

nõustudes halduskohtu määruste põhjendustega. OÜ Karo Mets menetlusse kaasamine oli

õige ja põhjendatud ning see ei kahjusta kuidagi kaebajate õigusi. HKMS ei keela kohtul

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muuta (HKMS § 253 lg 1). Esialgse õiguskaitse

5(9)

3-25-855

abinõu peab olema proportsionaalne kõigi puudutatud isikute suhtes. Kaebajad ei ole välja

toonud, millist nende kaitstavat õigust on esialgse õiguskaitse abinõu muutmisega

pöördumatult kahjustatud. KeA-le teadaolevalt on kõik 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-

ga 6 langetatud puudega seonduvalt lubatud tööd praeguseks lõpetatud.

13. E.R palub 08.09.2025 seisukohas jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata. OÜ Karo

Mets kaasati HKMS § 20 lg 1 alusel kolmanda isikuna menetlusse õiguspäraselt ning

kaebajate vastuväited on asjakohatud. Croneman OÜ kaasamata jätmisest ei saa järeldada OÜ

Karo Mets kaasamise õigusvastasust. Esialgse õiguskaitse abinõu muutmine oli HKMS § 253

lg 1 kohaselt lubatav. Halduskohus tuvastas uues asjaolud, mis ei olnud ringkonnakohtule

teada. Halduskohus ei ole asunud ise raieluba andma, vaid piirdus õigussuhte ajutise

reguleerimisega, vältimaks ebaproportsionaalseid kahjusid. Halduskohus ei muutnud

ringkonnakohtu jõustunud määrust, vaid kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning ta võis

seda muuta ka omal algatusel. Kinnistu omanikuna on E.R-il otsene puutumus esialgse

õiguskaitse abinõuga ja muutmist ei saa välistada asjaolu, et raieõigus kuulub nüüd OÜ-le

Karo Mets. Vaidlus omab otsest mõju mõlemale kolmandale isikule. Kaebuses ei ole eraldi

vaidlustatud raieprotsessi iga sammu ning kaebajate väited on demagoogilised. Halduskohtu

02.08.2025 määruse resolutsiooni p-de 5–6 viivitamata täidetavaks tunnistamine oli

põhjendatud ning väide menetlusnormi rikkumisest on üldsõnaline. Pole arusaadav, miks

pidanuks langetatud puit jääma metsa mädanema.

14. OÜ Karo Mets ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

OÜ Karo Mets kaasamine

16. Halduskohus kaasas 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 OÜ Karo Mets kolmanda

isikuna praeguse haldusasja menetlusse, sest kinnistu omanik ja metsateatise esitaja E.R

võõrandas raieõiguse 03.04.2025 Croneman OÜ-le, kes omakorda võõrandas selle 07.07.2025

OÜ-le Karo Mets. Halduskohus on õigesti järeldanud, et raieloa tühistamiseks esitatud

kaebuse lahendamisel võidakse otsustada mh raieõiguse omaja õiguste või kohustuste üle

HKMS § 20 lg 1 tähenduses. Kaebuse rahuldamise korral kaotaks OÜ Karo Mets õiguse

langetada puid E.R-ile kuuluval Klaukse-Aasa kinnistul. HKMS § 20 lg 1 alusel menetlusse

kaasamine on imperatiivne ja kaasamine ei nõua täit kindlust, et kohtuotsusega isiku õiguste

või kohustuste üle otsustatakse (nt Riigikohtu 27.09.2024 määrus nr 3-23-2818, p 10).

17. OÜ Karo Mets kaasamist kolmanda isikuna ei saa välistada mh asjaolu, et halduskohus

ei pidanud 05.05.2025 määruses vajalikuks kaasata menetlusse raieõiguse varasemat omajat

Croneman OÜ-d. Asjakohatu on ka väide, et OÜ Karo Mets kaasamise küsimus on

lahendatud juba 05.05.2025 määrusega, sest kõnealuses määruses on võetud seisukoht üksnes

Croneman OÜ 18.04.2024 taotluse suhtes. Lisaks on kolmanda isiku kaasamine HKMS § 21

lg 1 kohaselt võimalik igas menetlusstaadiumis ning kohus võib ka hiljem kaasata menetlusse

isiku, kes on jäänud ekslikult kaasamata, sõltumata sellest, kas seda on varasemalt taotletud ja

kas taotluse kohta on eelnevalt tehtud määrus või mitte.

Esialgse õiguskaitse abinõu muutmine

6(9)

3-25-855

18. Ringkonnakohus peatas 23.07.2025 määrusega kaebuses vaidlustatud raieloa kehtivuse

kuni praeguses haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Halduskohus muutis 02.08.2025

määrusega ringkonnakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu selliselt, et lubas raieloa

kehtivuse peatamise ajal juba langetatud puude osas MS § 28 lg 1 p-des 2–4 loetletud

tegevusi. Halduskohtu määruse tagajärjel on raieloa kehtivus järelikult peatatud üksnes

osaliselt. HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel saab vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise

peatada mh osaliselt. See ei tähenda, et halduskohus oleks asunud ise raieluba andma või

ümber kujundama. Esialgse õiguskaitse määrus reguleerib õigussuhteid ainult ajutiselt ehk

kohtumenetluse lõpuni (HKMS § 249 lg 4).

19. Halduskohus muutis ringkonnakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu E.R-i

24.07.2025 taotluse alusel. See nähtub üheselt 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-st 5, kuid

ei anna alust määrust tühistada. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise

taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis

tühistada või seda muuta. Halduskohus kaasas E.R-i kolmanda isikuna praeguse haldusasja

menetlusse 03.04.2025 määrusega (resolutsiooni p 4). Järelikult oli E.R-il kui

menetlusosalisel (HKMS § 15 lg 1 p 2, § 20 lg 2, § 27 lg 1 p 4) õigus mh taotleda esialgse

õiguskaitse abinõu muutmist. E.R võis taotluses tugineda mh argumendile, et raieloa

kehtivuse täielik peatamine riivab OÜ Karo Mets õigusi, sest halduskohus peab esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel arvestama kõiki ettenähtavaid tagajärgi, mitte pelgalt neid, mis

kaasnevad konkreetselt taotluse esitanud menetlusosalisele. Seetõttu ei tähenda OÜ Karo

Mets poolt eraldi taotluse esitamata jätmine, et halduskohus ei saanud ega pidanud tema

õiguste riivega arvestama. Halduskohtuga tuleb lisaks nõustuda, et kuivõrd kohus võib

esialgse õiguskaitse abinõu muuta ka enda algatusel, siis ei saa kaebajate õigusi iseenesest

rikkuda see, kelle taotluse alusel esialgset õiguskaitset muudeti. Seadusel ei põhine kaebajate

väide, et menetluskulude hilisemal jaotamisel omab tähtsust see, kelle initsiatiivil esialgse

õiguskaitse abinõu muudeti. HKMS §-st 108 ei tulene järeldust, et kui esialgse õiguskaitse

määrus on tehtud kohtu algatusel, siis jääksid sellega seotud menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda. Menetluskulude jaotus oleneb üldjuhul vaidluse lõpptulemusest (vt HKMS § 108

lg-d 1 ja 2), mitte sellest, kelle algatusel või taotlusel on mõni konkreetne menetlustoiming

tehtud.

20. Kaebajad eksivad, leides, et halduskohus ei saanud ringkonnakohtu kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu muuta. Selline võimalus on HKMS § 253 lg-s 1 selgelt ette nähtud.

Oluline on arvestada, et halduskohus ei ole 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 6 mitte

tühistanud ringkonnakohtu 23.07.2025 määruse resolutsiooni p-i 4, vaid tegi uue määruse,

millega muutis asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Ringkonnakohtu 23.07.2025

määrus jõustus selle teatavaks tegemisest ja oli lõplik. Kuna esialgse õiguskaitse eesmärk on

võimalikult paindlikult võtta kohtumenetluse ajal arvesse kõiki vastanduvaid õigusi ja huve,

et mitte muuta kaebuse eesmärgi saavutamist raskendatuks või võimatuks, kuid samas vältida

ka ebaproportsionaalset kahju avalikule huvile ja kolmandatele isikutele, siis näeb HKMS §

253 lg 1 ette võimaluse igal ajal asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistada või

seda muuta. Ehkki HKMS § 253 lg 1 tekstis on viidatud esialgse õiguskaitse määruse

tühistamisele või muutmisele, tuleb sätet süstemaatiliselt (sh arvestades paragrahvi pealkirja

ja teiste lõigete sõnastust) tõlgendada nii, et selles on mõeldud esialgse õiguskaitse määrusega

kohaldatud abinõu tühistamist või muutmist. HKMS § 253 lg 1 ei eelda tingimata uute

asjaolude ilmnemist, kuid samadel asjaoludel esitatud korduva esialgse õiguskaitse taotluse

saab kohus jätta HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Praegusel juhul on halduskohus

selgitanud, millised uued asjaolud ringkonnakohtu 23.07.2025 määruse tegemisega võrreldes

ilmnesid. Tähtsust ei oma seegi, et E.R-i 24.07.2025 taotlus oli adresseeritud

7(9)

3-25-855

ringkonnakohtule, sest esialgse õiguskaitse abinõu muutmine on põhivaidlust menetleva

kohtu pädevuses (nt Riigikohtu 13.10.2025 määrus nr 3-25-2024, p 8).

21. Ringkonnakohtu hinnangul oli 23.07.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõu muutmine ka sisuliselt põhjendatud. Kuigi kaebajad olid ringkonnakohtule 22.07.2025

edastanud teavituse, et Klaukse-Aasa kinnistu eraldisel nr 2 on raietöödega alustatud, puudus

ringkonnakohtul 23.07.2025 määruse tegemisel alus arvata, et juba langetatud puude osas

võib osutuda vajalikuks peatada raieloa kehtivus üksnes osaliselt. Kolmandad isikud on

usutavalt põhistanud, et langetatud puude metsa jätmine kahjustaks oluliselt nende

majanduslikke huve ja võiks tekitada täiendava keskkonnakahju ohu. Eesti Maaülikooli 2014.

a uuringu (E.R-i 30.07.2025 seisukoha lisa 1) p 6.2.3 kinnitab, et üraskitõrjeks on oluline

värske raiematerjal (eriti okaspuit) metsast õigeaegselt välja vedada (v.a väike kogus

püünispuid). Samast lähtub metsa majandamise eeskirja § 21, millest ei tulene seejuures

kaebajate väidetud kohustust jätta värskelt raiutud metsamaterjali lamapuiduks vähemalt 10

tihumeetrit hektari kohta. Isegi kui langetatud puude metsa jätmine võiks suurendada metsa

elurikkust, ei ole see asjakohane, sest esialgse õiguskaitse eesmärgiks saab olla üksnes

olemasoleva olukorra täiendava kahjustamise vältimine. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi

arusaadavat põhjendust, kuidas võiks MS § 28 lg 1 p-des 2–4 välja toodud tööde tegemisega

kaasneda täiendav pöördumatu tagajärg (st võrreldes sellega, mis kaasnes juba puude

langetamisega) looduskeskkonnale või ka kaebajate õigustele. Seevastu võimaldas esialgse

õiguskaitse abinõu muutmine vältida võimalike üraskikahjustuste ohtu ja kolmandatele

isikutele olulise majandusliku kahju tekkimist. Kui raietegevus toimus kehtiva raieloa alusel

ja hiljem halduskohtu 02.08.2025 määrusega lubatud piirides, on täiesti alusetu rääkida

röövraiest või selle soodustamisest. Isegi raieloa õigusvastasuse tuvastamine ei muudaks

toimunud raiet tagantjärele ebaseaduslikuks.

Viivitamata täidetavaks tunnistamine

22. HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel,

kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei

määra teisiti. Praegusel juhul nägi halduskohus 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-s 7 ette, et

esialgse õiguskaitse abinõu muutmist käsitlevad 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6

jõustuvad HKMS § 179 lg 3 esimeses lauses sätestatud korras. Määrus toimetati kaebajatele

kätte samal päeval ning viimane edasikaebamise tähtaeg oli 18.08.2025. Seega saanuks

esialgse õiguskaitse abinõu muutmine jõustuda kõige varem 19.08.2025 ja määruse

vaidlustamise korral oleks see jõustunud veelgi hiljem. OÜ Karo Mets selgitas 05.08.2025

taotluses asjakohaselt, et kuivõrd puude langetamine toimus 22.–23.07.2025, siis tuli raiutud

metsamaterjal selle kahjustumise vältimiseks vedada välja kolme nädala jooksul raiete

teostamisest (vt ka 05.08.2025 taotluse lisa 1, lk 10). Metsa majandamise eeskirja § 21 p 2

näeb samuti ette, et ajavahemikul maist kuni augustini raiutud toores koorimata okaspuidust

metsamaterjal (v.a raidmed ja püünispuud) tuleb metsast välja vedada ühe kuu jooksul raie

tegemisest arvates (s.o praegusel juhul hiljemalt 22.–23.08.2025). Olukorras, kus kohtule ei

nähtunud, et MS § 28 lg 1 p-des 2–4 loetletud töödega saaks kaasneda mingeid täiendavaid

pöördumatuid tagajärgi kaebusega kaitstavatele õigustele või huvidele, kuid samas võinuks

tekkida suur kahju kolmandatele isikutele, esines põhjendatud vajadus jõustada esialgse

õiguskaitse abinõu muutmine ilma viivituseta. Kuna halduskohus oli 02.08.2025 määrusega

kaasanud OÜ Karo Mets haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, siis ei olnud mingit

takistust tema 05.08.2025 taotlust menetleda. Kolmas isik loetakse menetlusse kaasatuks

alates tema kaasamise kohta määruse tegemisest, mitte alles selle jõustumisest.

8(9)

3-25-855

23. Halduskohus tunnistas 08.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 oma 02.08.2025

määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 OÜ Karo Mets taotluse ning HKMS § 247 lg-te 1 ja 3 alusel

viivitamata täidetavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud varem tehtud esialgse

õiguskaitse määruse viivitamata täidetavaks tunnistamine iseenesest asjakohane ja

halduskohtul tulnuks selle asemel HKMS § 253 lg 1 alusel veelkord muuta kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõu tingimusi (s.o jõustades 02.08.2025 määrusega kohaldatud abinõu

HKMS § 252 lg-s 3 sätestatud üldkorras). Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine

eeldab seda, et asjaomase kohtulahendiga on pandud kellelegi mõni täitmist vajav kohustus

või keeld (vrd HKMS § 246 lg 2 p-d 1 ja 2). Praeguses asjas ei pandud halduskohtu

02.08.2025 määruse resolutsiooni p-dega 5 ja 6 ühelegi isikule mingeid kohustusi, vaid

sellega üksnes osaliselt leevendati ringkonnakohtu 23.07.2025 määrusest tulenevat raieloa

kehtivuse täielikku peatamist. Klaukse-Aasa kinnistu eraldisel nr 2 ajavahemikul 22.–

23.07.2025 langetatud tüvede laasimist ja järkamist ning metsamaterjali koondamist ja

kokkuvedu ei saa lugeda toimunuks 02.08.2025 määruse täitmise eesmärgil, sest halduskohus

ei ole kolmandaid isikuid kõnealusteks tegevusteks kohustanud, vaid andis selleks üksnes

võimaluse.

24. Eeltoodule vaatamata ei ole 08.08.2025 määruse tühistamiseks alust, sest sisuliselt ongi

halduskohus sellega muutnud 02.08.2025 määrusest tuleneva esialgse õiguskaitse

kohaldamise tingimusi ning selliselt on 08.08.2025 määrust mõistnud kõik menetlusosalised.

Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-s 6 lubatud tegevused Klaukse-Aasa

kinnistu eraldisel nr 2 ajavahemikul 22.–23.07.2025 langetatud puude osas on praeguseks

tehtud (vt Keskkonnaameti 05.09.2025 vastus määruskaebusele, p 7). Ehkki kaebuse eesmärgi

(s.o Klaukse-Aasa kinnistu eraldisel nr 2 metsaga kaetud ala säilimine) saavutamine ei ole

osade puude raiumise tõttu enam kogu ulatuses võimalik, ei muutnud halduskohtu 02.08.2025

ja 08.08.2025 määrused kaebuse eesmärgi saavutamist ülejäänud osas kuidagi raskemaks ega

võimatuks. Määrustega ei ole ka haldusasja lahendust sisuliselt ära otsustatud, sest

vaidlustatud raieluba on jätkuvalt võimalik tühistada osas, milles seda ei ole realiseeritud.

Raieloa kehtivuse lõppemise korral on võimalik tuvastada selle õigusvastasus.

Kokkuvõte

25. Eelneva põhjal jääb C. C.e, MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W , K.Z-i , W.F-

i , R.M-i , B.S , I.E , I.E ning E.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

02.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 1, 5 ja 6 ning 08.08.2025 määruse resolutsiooni p 1

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)