2-24-133440/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOÜ ja D P vahel 29.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr. xxx tulenev põhivõlgnevus 1 18.09.2024 – 27.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivis summas 117,88 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-24-133440/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: xxx tulenev põhivõlgnevus 1 18.09.2024 – 27.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivis summas 117,88 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-133440
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi D P vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 610,62 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood: 11198910,
asukoht Ahtri tn 6, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja: D K (e-post: xxx)
Kostja: D P (isikukood: xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja D P suhtes.
2. Välja mõista kostjalt D Plt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks PLACET GROUP
OÜ ja D P vahel 29.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr. xxx tulenev põhivõlgnevus 1
167,11 eurot, intressid 167,66 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ning perioodil
18.09.2024 – 27.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivis summas 117,88 eurot.
3. Välja mõista kostjalt D Plt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivis
põhivõlgnevuse (1 167,11 eurot) tasumata osalt alates 28.12.2024 kuni
põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud kostja D P kanda.
7. Välja mõista kostjalt D Plt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud
kokku 465 eurot, s.o riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot.
8. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal D Pl tasuda hagejale PLACET
GROUP OÜ-le alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude
hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva
põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale
või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või
elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel
tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank
AS-is
EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302,
EE567700771003819792 LHV Pank.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei
välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks
on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg
2).
Hagi alus
PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 27.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse D P
(kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 25.02.2025. Hagiavalduse kohaselt
sõlmisid hageja ja kostja 29.04.2024 laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale
laenu summas 1 200 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi.
Hagi kohaselt veenduti laenulepingu nr XXX sõlmimisel kostja krediidivõimekuses, küsides
kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Enne laenulepingu
taotluse rahuldamist esitas kostja hagejale pangakonto väljavõtted. Pangakonto väljavõttelt
tuvastati kostja sissetulek ning igakuised kohustused (kulud ülalpeetavale 150 eurot).
Teostati päringud andmebaasidesse Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat
maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuste alusel tuvastas hageja, et kostjal
puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. Teostati ka päring Maksuametile ning hageja
tuvastas, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring
Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on üks ülalpeetav. Lisaks
teostati päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja
kohta puuduvad ametlikud teadaanded.
Laenu taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 800 eurot (töötasu),
finantskohustuseks 150 eurot (kulud ülalpeetavatele) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0
eurot. Hageja on selgitanud, et lisaks kostja pangakonto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud
kostja sissetulekule 672,17 eurot, finantskohustusele 150 eurot, taotleva laenu XXX
osamaksele 81,60 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud 340 eurot,
mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulu ühele
inimesele vastavalt hageja siseeeskirjadele. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja
krediidivõimelisust igakuise reserviga 100,57 eurot.
Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus põhiosas 1
167,11 eurot, intressid 167,66 eurot, 27.12.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed
viivised 117,88 eurot (põhinõudelt 1 167,11 eurot) ning 15 eurot tasumata
sissenõudmiskulud. Edaspidi palub hageja nõuda kostjalt välja viiviseid alates 28.12.2024
põhinõude 1 167,11 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 13.03.2025
Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud.
Kohtu selgitused
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja
põhjendava osata.
Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku
rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus
tsiviilasjas nr 2-21-13098). Hagi aluseks olev leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks
ning kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise
ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra.
Kohus peab siiski vajalikuks selgitada ka järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja
ja kostja vahel 29.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus. Hageja nõuab
kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hageja selgituste kohaselt veenduti
enne laenulepingu sõlmimist kostja krediidivõimekuses. Kostja sissetulekute ja kohustuste
suurust kontrolliti kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete alusel. Tuvastati kostja
keskmise stabiilse ja regulaarse sissetuleku suurus ning kostja igakuiste kohustuste suurus.
Lisaks teostati Creditinfo.ee, Taust.ee ning Ametlike Teadaannete registritesse. Tuvastati, et
kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired, samuti puudusid kostja kohta
ametlikud teadaanded. Lisaks eeltoodule tuvastas hageja, et kostjal puuduvad
maksuvõlgnevused (Makseametile teostatud päringu põhjal) ning kostjal on üks ülalpeetav
(Rahvastikuregistrisse teostatud päringu põhjal). Hageja selgituste kohaselt arvestati kostja
kuludeks ka igakuised majandamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel
kehtinud minimaalne igakuine majandamiskulu suurus ühele inimesele vastavalt hageja sise-
eeskirjadele. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on
järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja
kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta,
sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja oli
krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest
taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg
1).
TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja
lepingulise esindaja kulu 150 eurot.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.
Hageja ei ole esitanud eraldi menetluskulude nimekirja, kuid kohus arvestab hagiavalduses
sisalduvat taotlust, milles hageja palus välja mõista 150 eurot õigusabikuluna. Kohus leiab, et
arvestades tavapärast tarbijakrediidivaidlustes nõutavate dokumentide ettevalmistamise
mahtu, on 150 euro suurune õigusabikulu põhjendatud ja mõistlik.
Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise
kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiia Bergson
kohtunik