2-25-15028/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-15028

Tsiviilasi

L S maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): L S (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Usaldusisik: pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi, tel.

xxx, e-post: xxx vandeadvokaadi tunnistus nr 651)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L S maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja L S (isikukood xxx) pankrot 22. oktoobril 2025. a kell 10:00.

3. Nimetada L S pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi, tel. xxx, e-post: xxx, vandeadvokaadi

tunnistus nr 651).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18. november 2025. a kell 10:30

(videos).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada L S kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises.

7. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 01. novembriks

(esimene aruanne esitada 01.11.2026. a).

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Jätta menetluskulud L S kanda.

14. Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasu suuruseks 491,04 eurot (s.h käibemaks), anda

võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 491,04 (koos käibemaksuga) ja määrata

491,04 eurot hüvitamisele riigi vahenditest väljamaksega JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le

(arvelduskonto xxx Swedbank AS-is).

15. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

16. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

17. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele täitmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste

määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L S (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus võttis

maksejõuetusavalduse 26.09.2025. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks

kirjaliku nõusoleku alusel Hillar Villersi. Usaldusisik esitas 21.10.2025. a kohtule usaldusisiku

aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja

võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ja mõista välja usaldusisiku

tasu vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

3. Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse

läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Võlgnik on taotlenud pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS §

18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest,

kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi

lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti

väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega.

4. FIMS § 43 sätestab: füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu.

6. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu, leiab, et võlgnik on

maksejõuetu. Võlgniku kohustused on ca 30 124,29 eurot, teadolevate andmete põhjal ületavad

võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 29 125 eurot. Vara koosseisus on osalus

pärandvara ühisuses. Võlgnik töötab, keskmine netotöötasu on hinnanguliselt 1 300 eurot kuus.

Eeldatavalt tagasivõidetavaid tehinguid pole. Võlgnik ei suuda tasuda usaldusisiku ettemaksu

ega täita võlgade ümberkujundamise kava. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused

võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot.

7. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest

vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks

ei esine.

8. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda PankrS § 22 lg 5 mõistes muud asjaolu.

9. Kohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga

ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab

maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Kohus

leiab, et võlgnik on olukorras, kus tal puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste

täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine ning võlgnik on maksejõuetu.

10. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt

täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui

hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima,

kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa

muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

11. Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et

on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

12. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab

see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

13. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste

kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

14. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

15. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

16. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu

selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 01.11.2026. a (FIMS § 46 lg 3).

17. Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma

nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed.

Menetluskulud

19. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse

tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg 9 võib kohus

usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

20. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

21. Usaldusisik on teinud tööd 6 tundi tunnitasuga 150 eurot. Tasu arvutuslik suurus oleks 900

eurot, millele lisanduks käibemaks 216 eurot.

22. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

23. Ajutise halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on 177,20 eurot (1/5 kuupalga

ühekordsest alammäärast), millele lisanduks käibemaks. Arvestades, et usaldusisik taotleb tasu

hüvitamist riigi vahenditest, siis kohalduvad koosmõjus FIMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4 ja lg

51 (viitega justiitsministri 01.02.2021. a määrusega kinnitatud „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“), millistest johtuvalt on riigi

poolt hüvitatava tasu suurus 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunni kohta (ilma

käibemaksuta). Kuna menetluses ei ole ette näha laekumisi, mida saaks arvata pankrotivara

koosseisu, siis taotleb usaldusisik tasu, milline vastab ainult riigi poolt hüvitatava tasu

suurusele. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus

lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5¹).

Seega kokkuvõtvalt taotleb usaldusisik tasu määramist summas 396 eurot, millisele lisandub

käibemaks summas 95.04 eurot ja selle hüvitamist riigi poolt (6x66=396+24% käibemaks

95,04 =491,04 eurot).

21. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või

olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

24. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta. Võlgnik

ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata

tasu 491,04 eurot (koos käibemaksuga), kuulub tasumisele riigi vahenditest menetlusabina.

Usaldusisiku tasu 491,04 eurot kanda JeweLex Advokaadibüroo OÜ kontole xxx Swedbank

AS-is.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik