1-12-102/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-12-102

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-102 (11230115452) Kohtunik Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kriminaalasi

K.K süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Aleksander Tšitšerov Kaitsja Vandeadvokaat Juho-Enn Aule

Süüdistatav

K.K, isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodakondsus, emakeel eesti keel, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: Xxx, varem kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras karistatud 7-l korral, tõkend –

kahtlustatavana kinni peetud 28.10.2011.a., elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 01.11.2011.a.

RESOLUTSIOON

1. K.K süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.K eelvangistuses viibitud aeg,

s.o. 28.10.2011.a ehk 1 (üks) ööpäev, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta K.K-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et

K.K ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu.

4. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada K.K-le määratud 3 (kolme) aastase katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 25.01.2012.a.

2

5. KarS § 50 lg 1 p 1 ja liiklusseaduse § 127 alusel kohaldada K.K-le

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. K.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

7. K.K-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 54,40 eurot (viiskümmend neli eurot ja nelikümmend senti);

- KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

8. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta KrMS § 179 kohane sundraha 435 eurot (nelisada

kolmkümmend viis eurot) riigi kanda.

9. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda ühe (3) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.K, 1-12-102, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.

10. kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega

tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistus

K.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.10.2011 kella 21.05 ajal Tallinnas, Paldiski

mnt ja Ristiku tn juures mootorsõidukit KIA, reg nr xxx, olles joobeseisundis

(alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,97 mg/l, laiendmääratlusega +/-0,09mg/l (lõplik

tulem 0,88mg/l)). Seega rikkus K.K liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise,

psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis

3

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht,

trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50

milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega K.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov, süüdistatav K.K ja tema kaitsja Juho-Enn Aule sõlminud kokkuleppe selles,

et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör K.K karistamist KarS § 424 ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 (kolm) kuud, mis tuleb jätta KarS § 73 lg 1, 3 sätete alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme)

aastase katseaja kestel tahtlikult uut kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg 1 päev (28.10.2011 kell 21.05 kuni 28.10.2011 kell 22.40). KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära süüdimõistetult mootorsõiduki juhtimise õigust kaks (2) kuud.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et K.K kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus

sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Tulenevalt asjaolust, et K.K on kokkuleppe sõlmimise järgsel ajaperioodil kaotanud töö, taotles prokurör menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Kaitsja

toetas taotlust. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Menetluskulusid

määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus asub seisukohale, et süüdimõistetu töö kaotus on asjaolu, milline annab aluse menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks.

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

4

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 54, 40 eurot (viiskümmend neli eurot ja

nelikümmend senti);

- KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust

koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti).

KrMS § 179 kohane sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot) jätta riigi kanda.

Ingrid Kullerkann Kohtunik