3-24-3307/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3307

Haldusasi

Q.R kaebus Eesti Töötukassa tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.R

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.R menetlusabi taotlused

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.R 07.10.2025 taotlus rahuldamata.

2. Jätta Q.R 18.10.2025 taotlus läbi vaatamata.

3. Avaldatavas määruses asendada Q.R nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2025 otsusega rahuldamata Q.R kaebuse Eesti

Töötukassa tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes.

2. Q.R esitas Tallinna Ringkonnakohtule 07.10.2025 riigi õigusabi ja muu menetlusabi

taotluse haldusasjas nr 3-24-3307. Taotlust on põhjendatud asjaoluga, et „Siin

korrumpeerunud tiigis ei ole õigust ja asi ilmselt liigub EIK kohtusse“. Taotluse kohaselt on

asjast tulenev võimalik kasu 6,45 miljonit tervisekahjustuste eest ja viivised. Q.R soovib riigi

õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks, kuna Eesti kohus on meedia

vahendusel tulnud info kohaselt korrumpeerunud. Ta taotleb menetlusabi riigilõivu

tasumiseks, muude kohtukulude katmiseks, menetluskulude või kohtulahendi tõlkimise

kulude katmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks ja

kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Riigi õigusabi taotletakse

esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses ning isiku muu õigusnõustamise ja muu esindamise tarvis.

3-24-3307

3. Kuna apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg haldusasjas nr 3-24-3307 ei olnud

menetlusabi taotluse esitamise ajal möödunud, palus ringkonnakohus Q.Rl täpsustada, kas

tema sooviks on taotleda riigi õigusabi apellatsioonkaebuse esitamiseks.

4. Q.R vastas 18.10.2025, et soovib menetlusabi EIK-i poole pöördumiseks ning esitas uue

menetlusabi taotluse haldusasjas nr 3-24-3307.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

07.10.2025 riigi õigusabi taotlus

5. Q.R esitas 07.10.2025 riigi õigusabi taotluse haldusasjas nr 3-24-3307, milles palub

määrata talle riigi õigusabi korras esindajaks advokaat Meelis Masso. Q.R täpsustas

18.10.2025, et soovib riigi õigusabi EIK-i poole pöördumiseks.

6. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus

isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud

advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p

3). Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse HKMS-i 12.

peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole sätestatud teisiti (HKMS § 110 lg 2).

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui kohtule on esitatud riigi õigusabi taotlus

kaebusega EIK-i pöördumiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema kindlaks, kas

esitatav kaebus oleks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 35

kohaselt vastuvõetav (RÕS § 37 lg-d 1 ja 3).

7. Q.R menetlusabi taotluse ning sellele lisatud majandusliku seisundi teatise põhjal ei ole

kahtlust, et Q.R puhul on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused. Q.R on

töötu ja enda sõnul ka kodutu ning tema sissetulekud koosnevad erinevatest toetustest (dtl

370), millest peab mh tasuma elatist pojale ning kohustusi krediidiasutuste ees.

8. Eelnevast hoolimata jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest

esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 lg 1 kohaselt praegu ilmselt vastuvõetav. EIÕK art 35 lg

1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist,

kuid Q.R viidatud kohtuasjas (s.o haldusasjas nr 3-24-3307) ei ole veel jõustunud lahendit.

Tallinna Halduskohtu 07.10.2025 otsuse peale, millega jäeti Q.R kaebus rahuldamata, võib

esitada apellatsioonkaebuse kuni 06.11.2025 (k.a). Seega ei oleks EIK-le esitatav kaebus

ilmselt vastuvõetav ning sellise kaebusega EIK-sse pöördumiseks ei ole RÕS § 37 lg 3

kohaselt alust anda riigi õigusabi.

9. Eelneva põhjal jääb Q.R taotlus anda riigi õigusabi EIK-i poole pöördumiseks seoses

haldusasjaga nr 3-24-3307 rahuldamata. Riigi õigusabi andmata jätmine ei takista Q.Rl EIK-i

pöördumist omal käel.

10. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et Tallinna Halduskohtu 07.10.2025 otsuse peale on

HKMS § 181 lg-st 1 tulenevalt võimalik esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ei pikendaks ka praeguse määruse peale Riigikohtule

määruskaebuse esitamine. Seetõttu tuleb Q.Rl arvestada, et kui ta soovib halduskohtu otsust

vaidlustada, tuleb tal kaebetähtaja järgimiseks esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule

hiljemalt 06.11.2025. Apellatsioonkaebusele esitatavad nõuded on sätestatud HKMS §-s 182.

18.10.2025 riigi õigusabi taotlus

2(3)

3-24-3307

11. Q.R esitas 18.10.2025 uue riigi õigusabi taotluse, märkides, et soovib õigusteenust saada

advokaat Olavi-Jüri Luigelt.

12. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on 07.10.2025 taotlusega samadel asjaoludel ja samal

alusel esitatud, s.o korduva taotlusega. Võrreldes varasema taotlusega on lisatud 18.10.2025

taotluse probleemi kirjeldusse lause, et Q.R on lähtunud vaidluses õiguses sätestatud alustest,

need ei tööta ja enam ei saa rääkida demokraatiast, vaid ideoloogilisest punavõimust.

Taotluses ei ole välja toodud mingeid uusi asjaolusid peale teise advokaadi nime.

Ringkonnakohus selgitas eespool, miks siinse haldusasjaga seoses ei ole riigi õigusabi

andmine EIK-i pöördumiseks praegu võimalik.

13. Kuna 18.10.2025 taotluse aluseks olevad asjaolud ei ole varasema taotlusega võrreldes

muutunud, tuleb korduv riigi õigusabi taotlus jätta HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.

Muu menetlusabi

14. Q.R on 07.10.2025 taotluses märkinud, et taotleb menetlusabi riigilõivu tasumiseks,

muude kohtukulude katmiseks, menetluskulude või kohtulahendi tõlkimise kulude katmiseks

ja kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks.

15. Kuigi taotluses pole täpsustatud, milliste menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise

kulude katteks menetlusabi taotletakse, tõlgendab ringkonnakohus taotlust selliselt, et Q.R

soovib menetlusabi võimalike tõlkekulude katteks EIK-i pöördumisega seoses. Taotlus

tõlkekulude katmiseks jääb rahuldamata. EIK-i pöördumise kriteerium (riigisiseste

õiguskaitsevahendite ammendumine) pole siinses haldusasjas täidetud, nagu eespool

selgitatud. Soovi korral võib kaebuse EIK-le esitada ka eesti keeles. Seega pole tõlkeabi

andmine riigi kulul põhjendatud. Muus osas ei ole menetlusabi vajadus seoses EIK-i poole

pöördumisega ringkonnakohtule praeguses menetlusstaadiumis äratuntav.

16. Ringkonnakohus jätab HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata 18.10.2025 esitatud

menetlusabi taotluse, sest tegemist samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud, s.o korduva

taotlusega. 18.10.2025 taotlus ei sisalda uusi asjaolusid ja menetluslik olukord ei ole vahepeal

muutunud.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)