2-23-13381/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-13381

Tsiviilasi

J. L. S.i hagi L. S.i vastu elatise nõudes

asenduskohustusena

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. L. S. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: K. K. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg

Kostja: L. S. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus

Kohtuistungi toimumise aeg

XXX, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista L. S.ilt J. L. S. kasuks asenduskohustusena elatis hagiavalduse

esitamisest kuni 28.02.2025 eest 1485,58 eurot.

3. Välja mõista L. S.ilt J. L. S. kasuks asenduskohustusena elatis 100 eurot kuus alates

01.03.2025 kuni J. L. S. täisealiseks saamiseni (s.o XXX).

4. Igakuine elatis tuleb tasuda J. L. S. arveldusarvele nr XXX iga kuu esimeseks

kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

2-23-13381

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse

esitamisest, s.o 21.09.2023, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX, 260,33 eurot kuus,

mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema K. K. ja hageja isa Kristjan J. L. S.-i vahelisest

kooselust sündinud 17.04.2018 hageja. Hageja on XXX laps ja on täielikult hageja ema ja

tema vanemate ülalpidamisel. Hageja isa materiaalselt hagejat ei toeta. Hagejal praktiliselt

puudub kontakt oma isaga. Hageja pöördus elatise nõudega oma isa vastu Pärnu Maakohtusse

2019. aastal ning Pärnu Maakohus kinnitas 07.11.2019 hageja ja hageja isa vahelise

kompromissi järgnevatel tingimustel:

-

Hageja isa kohustub tasuma alates 01.11.2019 hagejale elatiseks igakuiselt 350 eurot.

Tasumine toimub hiljemalt iga jooksva kuu 10. kuupäevaks;

-

Hageja isa kohustub hageja elatise võlgnevuse summas 1500 eurot hüvitama 10

kalendrikuu jooksul, tasudes alates 01.11.2019 elatise võlgnevuse katteks mitte vähem

kui 150 eurot;

-

Hageja isa kohustub alates 2020. aastast tasuma elatist hagejale mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, milline summa korrutatakse

igal järgneval aastal koefitsiendiga 1,3;

-

Hageja isa kohustub tasuma 50 % hageja vajalike ja arstide poolt ettenähtud

abivahendite ostuks kulunud rahasummast kooskõlas hageja ema poolt hageja isale

esitatud ja hagejale vajalike abivahendite ostudokumentidega;

-

Hageja isa teeb kõik eelpoolloetletud maksed hageja pangakontole;

-

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Hageja isa ei ole elatise tasumise kohustust täitnud pika aja jooksul enne tsiviilasjas 2-19-

12144 sõlmitud kompromissi jõustumist, samuti ei ole hageja isa täitnud elatise tasumise

kohustust vastavalt kohtumääruse resolutsioonis kohtu poolt kinnitatud kompromissi

tingimustel. Hageja isa ei ole hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud mingilgi viisil.

Hageja elab koos emaga ning hageja ema ja hageja ema perekond (hageja ema vanemad)

tagavad lapse vajaduste rahuldamise vahetult. Hageja ema on lapsega olnud kodune, kuna

lapse sügav puue ei ole võimaldanud tööl käia. Septembrist 2023 on hagejal lasteaia koht.

Hageja on diagnoositud XXX. Digiloo haigusjuhtum nr XXX kohaselt esineb lapsel XXX.

Hageja ema esitas 03.03.2023 Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale taotluse oma XXX

lapsele tugiisikuteenuse saamiseks. Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond otsustas XXX

otsusega suunata hageja tugiisikuteenusele perioodil 23.03-30.09.2023 XXX.

Hageja ema esitas elatise sissenõudmise avalduse kohtutäiturile, kes algatas elatise

sissenõudmiseks 12.04.2021 täiteasja nr XXX elatisraha võlgnevuse sissenõudmiseks 2400

euro suuruses summas perioodil 07.11.2019-10.03.2021. 03.08.2023 väljastas kohtutäitur

hageja emale teate täitemenetluse kohta ja informeeris hageja ema täitemenetluses tehtud

toimingutest. Täitemenetluse algatamise hetkest kuni täitemenetluse teate esitamiseni on

kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning kohtutäiturile teadaolevatel andmetel

puudub võlgnikul ametlik töökoht ning registrijärgne vallas- ja kinnisvara. Võlgnikule

kuuluvad pangakontod on arestitud alates 28.04.2021. Hageja ja hagejal emal ei ole hageja

2-23-13381

isaga pikka aega kontakti ja hageja isa ei tunne huvi lapse arengu ja igapäevaelu vastu. Hageja

leiab, et tema igapäeva vajaduste rahuldamiseks on vajalik ülalpidamise saamine, hageja on

XXX ning vajab seetõttu erihooldust. Hageja igakuised kulud on: XXX. Kokku 1144,54

eurot. Arvestades, et hageja isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil lapsele välja mõistetud

ülalpidamist vajalikus ulatuses saada, sest hageja isal ei ole vara, mille arvelt saaks

kohtuotsust täita, on kostjal tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda lapselapsele lapse

isa asemel ülalpidamist. Kostja on hageja isapoolne vanaema.

4. Kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna

lapsevanemal puudub sissetulek ja vara, mille arvel kohustust täita. Ainuüksi

kriminaalmenetluse algatamiseks avalduse esitamata jätmine ei saa olla põhjuseks kostja

asenduskohustuse täitmise vabastamiseks. Lapse isa suhtes kriminaalaja algatamine ja/või

kriminaalasjas süüdimõistmine ei taga hagejale ülalpidamist kuna kriminaalasjas

süüdimõistmine ei taga lapse isale töökohta ega ka vara. Lapse isa varaline seisund ei sõltu

sellest kas lapse isa on kriminaalkorras süüdi mõistetud või mitte. Hageja leiab, et ta on teinud

piisavalt jõupingutusi, et isalt elatist saada ja temalt ei saa asjaolusid arvestades enamat

nõuda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja varaline seisund ei

võimaldaks hagejale ülalpidamist anda. Hageja hinnangul ei anna kostja poolt hagiavalduse

vastuses väljatoodud asjaolud alust järelduseks, et kostjal ei ole võimalik hagejale

ülalpidamist anda. Kostja ei ole esitanud tõendeid mis võimaldaksid kostja varalist seisundit

hinnata. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul võimaldab kostja varaline seisund elatist

hageja kasuks välja mõista.

5. Hageja on algatanud lapse isa vastu kriminaalasja elatise maksmise kohustusest

kõrvalehoidmise tõttu 01.05.2022. Kriminaalmenetlus nr XXX algatati XXX KarS § 169

tunnustel, selles et alates 01.05.2022 hoiab lapse isa vanemana teadvalt kõrvale oma

erivajadustega lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest. Hageja

haiguslugu on XXX. Hageja on viimastel aastatel vajanud XXX, mis võimaldaksid tema

hooldajal (lapse ema) hagejat hooldada. Hageja vajab igapäeva hooldamisel erinevaid

abivahendeid, hetkel on kodus XXX. Hageja ülalpidamises on oluline roll hageja ema

vanematel, kellega koos hageja ja tema ema elavad ühises majapidamises. Üksnes

lapsetoetusest ja lapsehooldusrahadest ei ole võimalik lapse kõiki vajadusi kanda (hooldus

150, elatisabi, XXXtoetus 234). Hageja on saanud elatisalbi alates 06.10.2023. Hageja taotleb

alates hagiavalduse esitamises 06.10.2023 kuni 28.02.2025 elatisabi ja PKS § 101 sätestatud

elatise vahe väljamõistmist. Elatisabi ja PKS § 101 sätestatud elatise vahe on 1726,90 eurot.

Hageja taotleb alates 01.03.2025 kostjale igakuise elatise väljamõistmist PKS § 101 sätestatud

suuruses.

Kostja vastuväited

6. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud nõude ja väidetega ning leiab, et tema vastu

esitatud nõue on põhjendamatu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et lapse isa vastu ei

ole võimalik nõuet esitada või temalt elatise väljamõistmist oleks üleliia raske saavutada.

Kostja ei ole võimeline täitma hageja suhtes elatise tasumise asenduskohustust põhjusel, et

kostjal puudub piisav sissetulek elatise tasumiseks hageja poolt nõutud summas. Kostja

sissetulek on keskmiselt 1170,83 eurot kuus, kuid kostjal on ka endal kohustused

(renoveerimislaen laenumaksega 600 eurot kuus) ning kostja peab ka ennast ja oma

koduloomi üleval pidama. Kostja kulud enda ülalpidamiseks on keskmiselt 918,65 eurot kuus,

sh kulud toidule 360 eurot, koduloomadele 80 eurot, küttele 60 eurot, transpordile (tööle ja

tagasi) 220 eurot. Samuti vajab kostja riideid, jalanõusid ja ravimeid ning peab tasuma

sidekulude, elektri ja prügi eest. Kostja leiab, et käesoleval juhul puuduvad igasugused

põhjendused, miks ei oleks pidanud hageja kuriteoteate alusel isa vastu alustatama

kriminaalmenetlust. Isa saab survestada hagejale elatist tasuma läbi kriminaalmenetluse.

Hageja ei ole kuriteoteadet esitanud. Samuti saab ka läbi täitemenetluses tehtavate taotluste ja

selle tagajärjel isal õiguste ja lubade kehtivuse peatamise survestada isa hagejale elatist

2-23-13381

tasuma Hageja ei ole sellekohast taotlust aga teinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja

seisukohal, et hageja ei ole teinud mõistlikke pingutusi, et isalt elatist saada. Järelikult on

täitmata PKS § 106 lg-s 2 toodud tingimused. Kuna hageja on õigustatud saama elatisabi, siis

tuleb elatisabi elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Arvestades eeltoodut on kostja

seisukohal, et hageja on ennatlikult pöördunud kostja vastu kohtumenetlusse ega ole

kasutanud kõiki viise oma vanemalt elatise saamiseks. Seega on kostja seisukohal, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja asja menetluskulud tuleb jätta hageja seadusliku

esindaja kanda.

7. Hageja ei ole tõendanud hageja ema majanduslikku seisundit. Hageja poolt esitatud

pangakonto väljavõttes kajastub üksnes Sotsiaalameti poolt tasutud toetus, kuid hageja

seaduslik esindaja on erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel kogunud toetusi ning saab

igakuist rahalist toetust ka kohalikult omavalitsuselt. Kostjal kulub keskmiselt enda toidule,

kütusele, küttepuudele ja elektrile kuus 484,80 eurot. Lisaks on kostjal kohustus tasuda

pangalaenu TF Bank AB-ga sõlmitud laenulepingute alusel kokku 319,72 eurot kuus ning

eraisikuga sõlmitud laenulepingu alusel 280 eurot kuus. Kostja neto sissetulek on keskmiselt 1

170,83 eurot kuus, millest kostja peab tasuma laenumakseid, kommunaale, toidu, prügi

telefoni ja interneti ning kütuse eest, samuti kaasnevad kulud koduloomade ülalpidamisega

(ca 80 eurot kuus). Lisaks on ka kostjal vaja ravimeid (15 eurot kuus), riideid ja jalanõusid.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, kuulanud ära

pooled kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

PKS § 96 lg 2 järgi teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma

alaealiste alanejate sugulaste suhtes. Kohus tuvastab sünnitõendilt (dtl 9), et hageja isa on

Kristjan J. L. S., kes nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja poeg.

11. PKS § 106 lg 1 kohaselt kui isik on PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud,

annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, PKS § 106 lg 2 kohaselt

ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske

saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on

selgitanud, et vanavanemal on PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema

viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude

rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja

temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud

soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (3-2-1-75-11, p

18).

12. Kohus tuvastab, et hageja vanemad on 07.11.2019 Pärnu Maakohtu poolt kinnitatu

kompromissiga tsiviilasjas 2-19-12144 leppinud kokku, et hageja isa kohustub hagejale

tasuma alates 01.11.2019 elatist igakuiselt 350 eurot. Alates 2020 aastast kohustub hageja isa

tasuma hagejale elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, milline summa korrutatakse ka igal järgneval aastal koefitsiendiga 1,3. Samuti

2-23-13381

kohustub hageja isa tasuma 50% hagejale vajalike ja arstide poolt ettenähtud abivahendite

ostuks kulunud rahasummast kooskõlas hageja ema poolt hageja isale esitatud ja hagejale

vajalike abivahendite ostudokumentidega (dtl 10-12). Kohtule on esitatud kohtutäituri

03.08.2023 tõend (dtl 13), mille kohaselt on eelnimetatud kohtulahendi sundtäitmiseks

algatatud täitemenetlus nr XXX. Täiteasjas on sundtäitmisele pööratud nõude jääk tõendi

väljastamise hetkel kokku 2269,41 eurot. Hageja isa suhtes on algatatud kriminaalasi nr XXX,

kuivõrd hageja isa hoiab vanemana teadvalt kõrvale oma erivajadustega lapsele kohtu poolt

välja mõistetud igakuise elatisraha maksmisest (dtl 82). Kohtutäitur on kontrollinud hageja isa

vara olemasolu ning kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht

ning registrijärgne vallas- ja kinnisvara. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud alates

28.04.2021.

13. Kohus leiab, et kuivõrd hageja isalt on küll elatis välja mõistetud, kuid vastavat

kohtulahendit ei ole õnnestunud juba mitme aasta jooksul täita, on vanavanema

asenduskohustuse tekkimise eeldused täidetud. Kostja väide, et hageja isa on kostjale väitnud,

et on valmis elatist tasuma, ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuivõrd kui hageja isa oleks

reaalselt valmis asuma elatist tasuma, siis ta seda ka teeks ning hageja ei oleks pidanud

pöörduma kohtu poole vanavanemalt asenduskohustuse väljamõistmiseks. Kohus asub

seisukohale, et hageja isalt on ülalpidamiskohustuse saamist ülemäära raske saavutada,

mistõttu on hagejal tekkinud PKS § 106 lg 2 alusel nõudeõigus isapoolsete vanavanemate

vastu.

14. Vastavalt 07.11.2019 tsiviilasjas nr 2-19-12144 sõlmitud kompromissile kohustus hageja

isa tasuma hagejale elatist 2019. aastal 350 eurot, 2021. aastal 379,60 eurot, 2022. aastal

425,10 eurot, 2023. aastal 471,25 eurot, 2024. aastal 533 eurot ning 2025. aastal 575,90 eurot.

Hageja on välja toonud ning tõendanud, et hageja näol on tegemist XXX lapsega, kellel

tulenevalt oma erivajadustest on suuremad igakuised väljaminekud.

15. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud

isiku vahelisi suhteid. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on hageja isal kaks elusolevat vanemat.

Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude üksnes hageja isapoolse vanaema vastu.

16. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja väitel on tema igakuised

sissetulekud keskmiselt 1170,83 eurot kuus. Väljaminekutena on kostja nimetanud

renoveerimislaenu tagasimakseid 600 eurot kuus. Kostja kulud enda ülalpidamiseks on

keskmiselt 918,65 eurot kuus, sh kulutused toidule 360 eurot, koduloomadele 80 eurot, küttele

60 eurot, transpordile 220 eurot. Samuti vajab kostja riideid, jalanõusid ja ravimeid ning peab

tasuma sidekulude, elektri ja prügi eest.

17. Kostja esitas oma konto väljavõtte (dtl 156-218), millest nähtuvalt on tema sissetulekuteks

töötasu kostja poolt kostja vastuses märgitud suuruses. Kostja selgitustest ning pangakonto

väljavõttest nähtuvalt toetab kostjat ka tema elukaaslane. Kinnistusraamatu andmete kohaselt

kuulub kostjale üks kinnisasi (elamumaa aadressil :).

18. Kohus leiab käesoleval juhul, et kostja on võimeline andma oma lapselapsele ülalpidamist

asenduskohustusena, kuid seda ilmselt mitte hageja nõutud suuruses. Kostja on põhistanud, et

tema kulud on seotud eelkõige tema enese ning koduloomade ülalpidamisega ning võetud

laenude tagasimaksmisega. Kohtu hinnangul on kostja välja toodud kulud mõistlikud.

Arvestades kostja sissetulekute suurust (keskmiselt 1170 eurot kuus) ning kostja poolt

märgitud kulusid enda ülalpidamiseks (918,65 eurot kuus) ja võetud laenukohtusi ning

asjaolu, et osasid kulutusi aitab katta kostja elukaaslane, on kostja kohtu hinnangul võimeline

andma asenduskohustusena hagejale elatist 100 eurot kuus. Kohus möönab, et arvestades

2-23-13381

kostja sissetulekuid ja igakuised kulutusi, on tegemist arvestatava summaga kostja

kuueelarvest, kuid märgib, et kostjal on võimalik elatise asenduskohustusena tasumisest

vabaneda, kui kostja poeg hakkab oma lapsele elatist tasuma nagu ta on kostjale lubanud.

19. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks asenduskohustusena

elatise perioodi alates hagiavalduse esitamisest kuni 28.02.2025 eest summas 1485,58 eurot

ning 100 eurot kuus alates märtsist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Kohus

märgib, et perioodi alates hagiavalduse esitamisest kuni 28.02.2025 elatise summa

arvestamisel on kohus võtnud aluseks hageja 17.02.2025 menetlusdokumendis toodud

arvutuskäigu, arvestusega, et kostjalt väljamõistetava elatise tasu ei ületa 100 eurot kuus – st

oktoober 2023 – jaanuar 2024 elatis 100 eurot kuus, veebruar – märts 2024 elatis 60,33 eurot

kuus ning aprill 2024 – veebruar 2025 elatis 87,72 eurot kuus.

20. Kohus selgitab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohus

määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täimise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb

tasuda hageja arvelduskontole iga kuu esimeseks kuupäevaks.

21. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

23. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2026 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Keelduda J. L. S.i apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõendite

vastuvõtmisest.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 21.10.2025 otsus L. S.ilt elatise väljamõistmise osas

J. L. S.i kasuks. Teha uus otsus, millega jätta J. L. S.i hagi L. S. vastu elatise nõudes

rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

3. Rahuldada L. S.i apellatsioonkaebus.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1. Jätta rahuldamata J. L. S.i hagi L. S.ilt asenduskohustusena elatise

väljamõistmiseks.

2. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.