4-25-3049/8 · 4-25-3049/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3049 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3049 Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi Enriko Tšernovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. juuli 2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2610,25,003451 Menetlusalune isik Enriko Tšernov (isikukood: 38612035732; elukoht: XXX; e-post: XXX; telefon: XXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond) RESOLUTSIOON 1. Jätta Enriko Tšernovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. juuli 2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2610,25,003451 rahuldamata. 2. Saata kohtuotsus Enriko Tšernovile ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. juuli 2025 otsusega väärteoasjas nr 2610,25,003451 määrati Enriko Tšernovile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahv 584 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Enriko Tšernov 24. juulil 2025 kell 19.09 Elva vallas, Tartu maakonnas, Jõhvi - Tartu - Valga, 180. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 +/- 8 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Sellega ületas Enriko Tšernov lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. 2. Enriko Tšernov esitas 4. augustil 2025 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. juuli 2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2610,25,003451 ja ka 25. juuli 2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220192878059. Kaebuse esitaja palub mõlemad otsused tühistada ja lõpetada väärteoasja menetlus. Menetlusalune isik leiab, et otsuste tegemisel on oluliselt eiratud menetlusõiguse norme. Väärteoasjas nr 10220192878059 tehtud kiirmenetluse otsuse kohaselt pani Enriko Tšernov LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime 25. juulil 2025 kell 19.09. Menetlusalune isik märgib 1

kaebuses, et tegelikult ta sel päeval väärtegu toime ei pannud, ta ei liigelnud 25. juulil Jõhvi – Tartu – Valga maanteel ning tema juhitava sõiduki kiirust ei kontrollitud. Nimetatud väidet kinnitab kiirusemõõturi kasutamise protokoll, aga ka kohtuvälise menetleja hilisem tegevus – uue kiirmenetluse otsuse koostamine. Menetlusaluse isiku arvates parandas politseiametnik kiirmenetluse otsuses tehtud vea lubamatul viisil. Kuivõrd seadus ei anna kohtuvälisele menetlejale õigust oma otsust muuta või tühistada, otsustas ametnik koostada uue kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2610,25,003451, millega karistas Enriko Tšernovi uuesti sama väärteo eest. Samas puudub otsusel menetleja allkiri ning seda ei ole menetlusalusele isikule tutvustatud. KarS § 2 lg 3 sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Enriko Tšernov leiab, et kohtuväline menetleja on teda sama teo eest kaks korda karistanud. Menetlusalune isik teatas, et peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjaliku menetluses. 3. Kohtuväline menetleja vaidleb 5. septembri 2025 seisukohas kaebusele vastu. Kohtuväline menetleja märgib, et patrullpolitseinik Raili Põder koostas 24. juulil 2025 kiirusmõõturi kasutamise protokolli, mille kohaselt fikseeriti 24. juulil 2025 kell 19.09 Tartumaa Elva vallas Jõhvi – Tartu – Valga mnt 180. km suunaga Tartu poole Enriko Tšernovi juhitud mootorsõiduki BMW 530D reg. märk XXX kiiruseks 128 +/- 8 km/h. Lõplik mõõtetulemus 120 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Protokolli allkirjastasid patrullpolitseinik Raili Põder ja Enriko Tšernov. Lisaks koostas grupijuht Hannes Hendrikson 24. juulil 2025 (kiirmenetlusotsusel algne kuupäev 25. juulil 2025) menetlusalusele isikule Enriko Tšernovile kiirmenetlusotsuse nr 10220192878059, selle kohta, et 24. juulil 2025 (kiirmenetlusotsusel algne kuupäev 25. juuli 2025) kell 19.09 Tartu maakonnas Elva vallas mnt nr 3 180. km, Valga – Tartu vahel, suunaga Tartu poole juhtis menetlusalune isik Enriko Tšernov mootorsõidukit BMW 530D reg. märk XXX asulavälisel teel kiirusega 128 +/- 8 km/ h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 90km/h. Sellega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt määrati isikule karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 73 trahviühikut, mis on 584 eurot. Kiirmenetluse otsuse allkirjastas Hannes Hendrikson. Menetlusalune isik Enriko Tšernov kinnitas oma ütlustes kiiruseületamist 24. juulil 2025 ja allkirjastas samal päeval kiirmenetluse otsuse blanketi. Kohtuvälise menetleja ametnik grupijuht Hannes Hendrikson kirjutas ekslikult kiirmenetluse otsusele nr 10220192878059 vale koostamise kuupäeva ja rikkumise kuupäeva. Kui ta märkas eksimust, võttis ta järgmisel päeval ehk 25. juulil 2025 telefoni teel ühendust menetlusaluse isiku Enriko Tšernoviga ja selgitas oma eksimust. Ametnik teavitas, et teeb kiirmenetluse otsuse blanketil kuupäevade osas parandused. Ametnik tegi parandused ja kinnitas need oma allkirjaga. Seejärel sisestati kiirmenetluse otsus nr 10220192878059 politsei menetlusinfosüsteemi juba parandatud andmetega ja asja registreerimisel genereeriti materjalile ka väärteoasja nr 2610,25,003451. Pärast seda ilmus kiirmenetluse otsus nähtavale ka e-toimiku vahendusel. Kohtuväline menetleja ei ole koostanud kahte otsust. Kohtuväline menetleja koostas menetlusalusele isikule kiirmenetlusotsuse blanketil nr 10220192878059. Kiirmenetlusotsuse sisestamisel politsei infosüsteemi tekkis sellele materjalile väärteoasja number 2610,25,003451. Kiirmenetluse otsusel olev blanketi number on ka hilisemalt rahatrahvi tasumisel aluseks olev viitenumber. Kohtuväline menetleja leiab, et ei ole kiirmenetluse otsust muutnud ega tühistanud. Kiirmenetlusotsusele tehti kuupäevade osas parandus ja sellest teavitati ka menetlusalust isikut telefoni teel. Isik selles osas vastuväiteid ametnikule ei esitanud. Paranduse teinud ametnik on parandused blanketil nõuetekohaselt märkinud ja need oma allkirjaga kinnitanud. Otsusel ei ole muudetud rikkumise muid asjaolusid ega kvalifikatsiooni. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht 2

4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, märgib alljärgnevat. 8. Kohtuväline menetleja on 24. juulil 2025 teinud kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt rikkus Enriko Tšernov liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Talle heidetakse ette, et ta juhtis 24. juulil 2025 kell 19.09 mootorsõidukit kiirusega 128 +/- 8 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Järelikult ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. 9. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku § 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. 10. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja järginud kiirmenetluse otsuse tegemisel kõiki nõudeid. Enriko Tšernovile on teatatud tema õigused ja kohustused ja selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Menetlusalune isik on kinnitanud oma allkirjaga 24. juulil 2025, et ta on kiirmenetlusega nõus ja tal on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ja ta on tutvunud väärteo kirjeldusega. 11. Kohus on seisukohal, et Enriko Tšernovile ei ole sama rikkumise eest kahte otsust koostatud. Arusaamatus on tekkinud sellest, et kohtuväline menetleja on esmalt vormistanud kiirmenetluse otsuse blanketil, mis kannab numbrit 10220192878059 ja hiljem sisestanud selle oma andmebaasi, kus väärteoasi sai numbriks 2610,25,003451. Kohtuväline menetleja eksis kiirmenetluse otsuse blanketile nr 10220192878059 andmete märkimisel. Nii märkis ametnik otsuse koostamise kuupäevaks 25. juuli 2025 ja sellest tulenevalt ka väärteo toimepanemise kuupäevaks 25. juuli 2025. Kohtuväline menetleja selgitas vastuses menetlusaluse isiku kaebusele, et valed kuupäevad kirjutas ta ekslikult ja kohe järgmisel päeval kui kohtuvälise menetleja ametnik seda märkas ehk 25. juulil 2025, võttis ta telefoni teel ühendust menetlusaluse isiku Enriko Tšernoviga ja selgitas oma eksimust otsuse koostamisel. Ametnik tegi kiirmenetluse otsuse blanketil nr 10220192878059 parandusmärked ja kinnitas need oma allkirjaga. Kiirmenetluse otsuse esimesel lehel, kus on otsuse koostamise kuupäeva lahter, on ametnik tõmmanud maha kuupäeva „25“ ja selle peale kirjutatud kuupäeva „24“ . Blanketi vasakus ääres kirje „Parandus õige, koostamise aeg“ ja allkiri. Kiirmenetluse otsuse blanketi teisel lehel on väärteo kirjelduse lahtris tõmmatud maha kuupäev „25“ ja asemel on kirjutatud kuupäev „24“. Blanketi vasakus ääres kirje „Parandus õige, rikkumise aeg. Isik teavitatud 25.07 telefoni teel.“ ja allkiri. Kiirmenetluse otsus nr 10220192878059 sisestati politsei menetlusinfosüsteemi juba parandatud andmetega ja sellele materjalile genereeriti väärteoasja nr 2610,25,003451. Andmebaasi sisestamise järel ilmus otsus menetlusalusele isikule nähtavale ka e-toimiku vahendusel. Seega ei ole kohtuväline 3

menetleja koostanud Enriko Tšernovile kahte otsust. Kohtuväline menetleja selgitas vastuses kaebusele, et kiirmenetluse otsusel nr 2610,25,003451 on näha rahatrahvi tasumisel kasutatavat viitenumbrit 10220192878059, mis on ka politseiametnik Hannes Hendriksoni koostatud kiirmenetluse otsuse blanketi number. Seegi kinnitab, et tegemist on sama otsusega, kuna kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt on kiirmenetluse otsuse blanketil olev number rahatrahvi tasumisel kasutatav viitenumber. Nii on see märgitud ka kiirmenetluse otsuse blanketi osas, kus asuvad makserekvisiidid. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kahte otsust sama rikkumise kohta tehtud ei ole. Samuti ei ole kohtuväline menetleja asunud tehtud otsust muutma. Kohtuväline menetleja on parandanud otsuse andmeid. 12. Kohtu arvates on tõendatud, et väärtegu, milles Enriko Tšernovi süüdistatakse, on aset leidnud ja selle on pannud toime Enriko Tšernov. 13. Kaebuses märgib Enriko Tšernov, et ta ei liigelnud 25. juulil 2025 Jõhvi – Tartu – Valga maanteel ja tema sõiduki kiirust sellel kuupäeval ei kontrollitud. Seega ei saanud ta väärtegu toime panna ja otsus tuleb tühistada. Kohus sellega ei nõustu. Eelpool on leidnud tõendamist, et kohtuväline menetleja eksis kiirmenetluse otsuse blanketile nr 10220192878059 andmete kandmisega. Kui ametnik oma viga märkas, siis tegi ta parandused ja teavitas sellest ka menetlusalust isikut, kellel vastuväiteid ei olnud. Vaidlust ei ole selles, et kiirmenetluse otsuse blanketile on märgitud otsuse koostamise kuupäevaks ja väärteo toimepanemise kuupäevaks 25. juuli 2025. Hilisemalt on kuupäeva parandatud ja loetud õigeks otsuse tegelikuks koostamise kuupäevaks ja väärteo toimepanemise kuupäevaks 24. juuli 2025. Kohtul ei ole alust kahelda, et väärtegu on pandud toime 24. juulil 2025. Seda kinnitavad ka teised väärteotoimikus olevad tõendid. Mis puudutab rikkumise toimepanemise aega, siis ei heidagi keegi ette väärteo toimepanemist 25. juulil 2025, vaid 24. juulil 2025. 14. Kirjalikest tõenditest on väärteoasja materjalide juures kiirusemõõturi kasutamise protokoll, mille järgi teostas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Raili Põder 24. juulil 2025 riikliku järelevalve korras Enriko Tšernovi juhitud mootorsõiduki BMW 530D reg. märgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist väärteootsuses kohas ja tuvastas kiiruseületamise. Metrosert taatlustunnistusest TTRS-25/00108 nähtub, et mõõtevahend taadeldi 3. juulil 2025 ning see vastab esitatud nõuetele. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Eelnevast on näha, et mõõtevahend oli taadeldud, ei ole kahtlust, et sõidukiirust mõõtis pädev ametnik ja mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. 15. Rikkumise kirjeldus on nii parandatud andmetega kiirmenetluse otsuse blanketil nr 10220192878059 kui kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2610,25,003451 on sama. Enriko Tšernov juhtis 24. juulil 2025 kell 19.09 Elva vallas, Tartu maakonnas, Jõhvi - Tartu – Valga maantee, 180. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 +/- 8 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Sellega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Kiirmenetluse otsuse blanketil, mis oli aluseks hilisemale otsuse sisestamisele andmebaasi, on Enriko Tšernov märkinud, et ta ületas natukene kiirust 24. juulil 2025. Ka otsuse lõpus on Enriko Tšernov oma allkirjaga ja kuupäevaga 24. juuli 2025 kinnitanud, et ta on saanud anda väärteo kohta ütlusi ja otsuse ärakirja on ta 24. juulil 2025 kätte saanud. Juhul kui kohtuväline menetleja oleks teinud otsuse 25. juulil 2025, siis ei oleks saanud Enriko Tšernov oma allkirjaga otsuse kättesaamist 24. juulil 2025 kinnitada. Lisaks on veel teised eelpool märgitud tõendid, mille põhjal saab kogumis kohus lugeda tõendatuks, et Enriko Tšernov on pannud väärteo toime just 24. juulil 2025 ja täitnud LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. 16. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. VTMS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 4

17. Kohtu hinnangul pani Enriko Tšernov süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Enriko Tšernov ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 30 km/h võrra, mis on sedavõrd suur kiiruseületamine, et see ei saanud talle märkamatuks jääda, see pidi talle olema tajutav. Järelikult pidi ta saama aru, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda vähemalt möönma. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 18. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Karistus 19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 20. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 21. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017 otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9). Kohtuväline menetleja karistas Enriko Tšernovi rahatrahviga 73 trahviühiku ulatuses, mis on 584 eurot. 22. Kohtu arvates vastab Enriko Tšernovile määratud rahatrahv tema süü suurusele. Menetlusalune isik liikus õhtusel ajal maanteel, mis on tavapäraselt tiheda liiklusega. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü vähemalt keskmine. Kiiruseületamine ei jäänud seadusesättes toodud vahemiku (21-40 km/h) alumise piiri juurde, vaid selle keskele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistus peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju menetlusaluse isiku seaduskuulekusele. Karistuse muutmiseks kohtu arvates põhjust ei ole. 23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Enriko Tšernovi kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik 5