Legislator Case Law & Legislation
2-25-9011/10 AI generated

2-25-9011/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-25-9011/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-25-9011/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-9011

Tsiviilasi

K.S. hagi K.S. vastu elatise väljamõistmiseks

Hagihind

2 715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.S. (isikukood XXX; aadress XXX,)

Hageja seaduslik esindaja K.S. (isikukood XXX; aadress

XXX; e-post XXX)

Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (Hugo OÜ;

e-post XXX)

Kostja K.S.

(isikukood XXX; viimane kehtinud

registrijärgne aadress, XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt K.S.-ilt (K.S.) hageja K.S.-i (K.S.) kasuks alates 21.10.2025 kuni K.S.-i

täisealiseks saamiseni, so kuni XX.XX.XXXX elatis igakuiselt 301 eurot 74 senti (282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista kostjalt K.S.-ilt hageja K.S.-i kasuks elatis ühekordse summana perioodi

9.06.2025 – 20.10.2025 (so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest

kokku summas 1321,17 eurot.

4. Määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tuleb tasuda K.S.-i (K.S.)

arveldusarvele nr XXX, selgitusega „elatis“ näidates makse selgituses ära ka kuu ja

aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Jaotada menetluskulud ning jätta need menetlusosalise enda kanda.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas 9.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.S.-i vastu elatise väljamõistmiseks

seadusega sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt elab laps koos

Xga.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.06.2025 määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid

koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja on dokumendid kätte saanud e-kirja teel 10.09.2025.

2. Kostja saatis kohtule 22.09.2029 e-kirja, milles selgitas, et esitatud nõudega nõus ei ole, summa

liiga suur.

2(3)

3. Kohus korraldas 21.10.2025 kohtuistungi asja arutamiseks. Kohus on kohtukutse saatnud kostjale

e-kirja teel 2.10.2025 ning uuesti 7.10.2025. Viimase kirja alusel luges kohus tulenevalt TsMS §

3141 lg 2 kohtukutse kostjale kättetoimetatuks hiljemalt 13.10.2025. Kostja kohtuistungile ei

ilmunud. Kohtukutsega oli kostjat ka hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile,

teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab

asja arutamise edasi (tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410).

4. Hageja taotles istungil TsMS § 410 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

5. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus

asja arutamise edasi.

6. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi

kanda.

9. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)