2-25-1792/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1792

Kohtuasi

L.C avaldus M.D vastu laste T.L-i ja K.L-i suhtes

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.C määruskaebus ning T.L-ile ja K.L-ile määratud

esindaja määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja (ema) L.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Marko Tammann

Puudutatud isik I (laps) T.L (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (laps) K.L (isikukood XXX)

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

Puudutatud isik III (isa) M.D (isikukood XXX)

Eestkosteasutus Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 17.04.2025 määrus muutmata.

2. Jätta L.C määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta T.L-ile ja K.L-ile määratud esindaja määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta L.C määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud L.C

kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi

kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

5. Jätta T.L-ile ja K.L-ile määratud esindaja määruskaebuse menetlemisega

seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.C (avaldaja, laste ema) esitas 03.02.2025 Pärnu Maakohtule M.D (puudutatud isik, laste

isa) vastu avalduse lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lastega välisriiki reisimise osas

ning anda laste emale õigus lastega välisriiki reisimiseks laste isa nõusolekuta. Koos

avaldusega esitas ema ka esialgse õiguskaitse taotluse.

Avalduse kohaselt andis laste ema 25.11.2024 e-kirjaga laste isale teada, et plaanib lastega

veebruaris Egiptusesse reisida ning selleks on vaja isa nõusolekut. Kuna laste isa e-kirjale

mõistliku aja jooksul ei vastanud, kirjutas laste ema talle uuesti 10.12.2024, 29.12.2024 ning

06.01.2025. Isa vastas alles viimasele kirjale ning arutles selles lastega seotud teemadel, kuid

nõusolekut reisimiseks ei andnud. 16.01.2025 teatas isa, et ei anna lastele emaga reisimiseks

nõusolekut. Vanemate vahel esinevad erimeelsused laste välisriiki reisimise osas ning on alust

eeldada, et laste isa ei anna nõusolekut ka tulevikus. Laste ema palus perekonnaseaduse (PKS)

§ 137 alusel lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste välisriiki reisimise osas ning anda

selles osas hooldusõigus emale.

2. Maakohus rahuldas 11.02.2025 laste ema esialgse õiguskaitse taotluse ja andis emale

ainuotsustusõiguse lastega Egiptusesse reisimiseks.

3. Lastele määratud esindaja ja eestkosteasutus toetasid ema avaldust ning leidsid, et mõistlik

oleks sõlmida notariaalne kokkulepe.

4. Laste isa märkis, et laste ema ei ole võimaldanud tal lastega suhelda ning ta on laste ema

käitumises pettunud. Samal ajal on isa lastele alati elatist tasunud. Vähemalt sama oluline, kui

reisimine, on lastele ka isaga suhtlemine. Laste ema ostis piletid ära enne, kui isaga seda

küsimust arutanud oli. Reisimise küsimus, nagu ka kõik muud ühist hooldusõigust

puudutavad küsimused, vajavad eelnevat läbirääkimist ja kõikide asjaoludega arvestamist.

5. Laste isa esitas 10.04.2025 kohtule teate, et andis laste emale lastega reisimiseks

notariaalselt kinnitatud nõusoleku. Laste ema kinnitas 14.04.2025, et on vastava nõusoleku

saanud.

6. Maakohus tegi 14.04.2025 määruse, millega jättis avalduse rahuldamata seoses sellega, et

vanemate vahelised erimeelsused reisimise küsimuses on lahendatud.

7. Laste ema esitas 15.04.2025 taotluse avaldusest loobumiseks. Avaldaja palub menetluse

lõpetada ning jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja § 477 lg 1 alusel laste isa kanda.

Avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et laste isa on sisuliselt nõude rahuldanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus võttis avaldusest loobumise vastu, lõpetas menetluse ning tühistas 14.04.2025

määruse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning alaealistele lastele

määratud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.

8.1. Maakohus leidis, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada

(TsMS § 429 lg 1, § 428 lg 1 p 3, § 477 lg 6). TsMS § 477 lg 6 esimese lause kohaselt kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt

hagiga hagimenetluses. Hooldusõiguse lõpetamisega (sh osalise lõpetamisega) seotud

menetluse saab algatada PKS § 137 lg 1 kohaselt kummagi vanema avalduse alusel. Kuna

laste ema esitas avalduse, saab ta sellest ka loobuda.

8.2. Seoses avaldusest loobumise vastuvõtmisega kuulub 14.04.2025 määrus tühistamisele

(TsMS § 431 lg 2).

8.3. Maakohus leidis, et TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel tuleb jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Kuigi laste isa andis pärast avalduse esitamist notariaalse

nõusoleku reisimiseks, oli laste ema poolne nõusoleku küsimine ja kommunikatsioon

ebaõnnestunud. Ei saa väita, et kohtumenetluse tingis üksnes laste isa tegevus või tegevusetus.

Probleemi põhjuseks on vanemate omavaheline halb kommunikatsioon ja konfliktsus. Lisaks

on oluline, et probleem tekkis ainult ühe reisi pinnalt ning varasemalt vanemate vahel

erimeelsusi laste reisimise küsimuses olnud ei ole. Seega on õiglane jätta vanemate kulud

nende endi kanda.

Kuna kohus andis alaealistele lastele riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada tasu ja kulud,

tuleb nimetatud kulud jätta riigi kanda.

Avaldaja määruskaebus

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada menetluskulude jaotuse

osas ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud laste isa kanda.

Menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, sest laste isa on pärast

avalduse esitamist nõude rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 ei

võimalda TsMS § 172 praegusel juhul kohaldada, kuna avaldusest loobumise korral

kohalduvad erisätted, sh TsMS § 168 lg 5. Avaldaja ei pöörunud kohtusse põhjendamatult,

vaid ta oli enne seda saatnud isale korduvaid e-kirju, millele isa ei vastanud. 16.01.2025 teatas

laste isa, et ta nõusolekut reisimiseks ei anna.

Lastele määratud esindaja määruskaebus

10. Lastele määratud esindaja esitas laste nimel määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tervikuna tühistada.

Seadusest tulenevalt saab hagita menetluses üksnes avalduse tagasi võtta ja sõlmida

kompromissi. Avaldusest loobuda ei saa. Loobumise tulemusena ei saaks avaldaja tulenevalt

TsMS §-st 432 enam laste parimates huvides sama nõudega kohtusse pöörduda nt juhul, kui

laste isa otsustab notariaalse volituse tagasi võtta. Samuti tuleks kohtul hinnata, kas avaldaja

saab ikka avaldusest loobuda pärast maakohtu lahendi tegemist ilma seda vaidlustamata.

Menetluse edasine käik

11. Lastele määratud esindaja leidis avaldaja määruskaebuse osas, et võib esineda alus

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Laste isa ja eestkosteasutus palusid jätta avaldaja

määruskaebuse rahuldamata.

12. Maakohus jättis 06.05.2025 avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

13. Maakohus jättis 10.10.2025 laste määruskaebusese rahuldamata ning edastas selle TsMS §

663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

14. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada laste esindaja määruskaebuse

osas seisukohad hiljemalt 16.10.2025. Keegi menetlusosalistest seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS §

659 alusel muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Määruskaebuste väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

16. Õige ei ole laste esindaja seisukoht, mille kohaselt ei saa hagita menetluses avaldusest

loobuda. Kuigi TsMS § 477 lg 6 näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse

alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta, on hagita menetluses avaldajal võimalik TsMS §

429 alusel koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 ka avaldusest loobuda (vt ka TsMS III komm

(2018), § 477, p 3.3.1). See, et TsMS § 432 kohaselt ei saa avaldusest loobumise korral

pöörduda uuesti kohtusse sama isiku vastu samal alusel sama vaidluseseme üle, ei tähenda, et

avaldaja ei saaks asjaolude muutumise korral PKS § 137 lg 1 alusel uuesti laste isa vastu

kohtusse pöörduda. Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust on võimalik

tühistada või muuta ka juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on

oluliselt muutunud (TsMS § 480 lg 1 teine lause). Seega ei eksinud maakohus, kui võttis

avaldaja avaldusest loobumise vastu ning lõpetas sel alusel menetluse. Samuti sai avaldaja

TsMS § 429 lg-st 1 tulenevalt esitada loobumise avalduse kuni 14.04.2025 määruse

jõustumiseni ning ta ei pidanud viidatud määruse tühistamiseks esitama määruskaebust.

Eeltoodud põhjendustel jääb lastele määratud esindaja määruskaebus rahuldamata.

17. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi,

võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne

menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada

vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12).

Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni

piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine. Kuigi TsMS § 168 lg-st 5

tuleneva põhimõttega saab arvestada ka hagita menetluse kulude jaotamisel, tuleb praegusel

juhul silmas pidada, et tegemist on perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige laste

huvidest lähtudes. Nii näeb ka nt TsMS § 164 ette menetluskulude jaotamise põhimõtted

hagilistes perekonnaasjades. Viidatud sätte lg-s 1 sisalduva üldreegli kohaselt jäävad sellistes

asjades olenemata menetluse tulemusest menetluskulud poolte endi kanda. Seejuures on

TsMS § 164 erinormiks TsMS § 168 suhtes. Eeltooduga tuleb arvestada ka menetluskulude

jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel hagita perekonnaasjas.

Maakohus leidis põhjendatult, et kuna tegemist on perekonnasjaga ning kohtumenetlus ei

olnud tingitud üksnes isa tegevusest või tegevusetusest, vaid poolte konfliktsetest suhetest, on

õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda.

Seega jääb maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas muutmata.

18. Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda, välja arvatud

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg

3). Menetlusosalistel ei ole avaldaja määruskaebusega seonduvalt menetluskulusid tekkinud,

mistõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata.

Lastele määratud esindaja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS §

172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)