2-25-14322/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-14322

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-14322

Tsiviilasi

T.M-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: T.M (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx; e-post: XXX)

Usaldusisik: C.O (Soola 3, Tartu 51013; 504 6694,

7407 662; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja T.M-i (isikukood: XXX)

pankrot 21.10.2024 kell 11.00 ning algatada T.M-i kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Nimetada T.M-i (isikukood: XXX) pankrotihalduriks C.O (Soola 3, Tartu

51013; 504 6694, 7407 662; XXX).

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 11.11.2025 algusega kell 10.30

pankrotihalduri büroos (Soola 3, Tartu 51013). Üldkoosolekul saab osaleda

virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb pankrotihaldurile teada anda vähemalt 2 päeva

enne üldkoosoleku algust.

Kohtunik osaleb koosolekul videokonverentsi vahendusel Jõgeva kohtumajast.

4. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile (Soola 3,

Tartu 51013; 504 6694, 7407 662; XXX) kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

kirjalik avaldus

ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

5. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankroti väljakuulutamise

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Teates tuleb märkida

järgmised asjaolud: pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise

kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, võlausaldajate esimese

PankrS § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele (pandiõigust või muud

tagatisõigust omav isik) oma nõuete esitamiseks; nõuete esitamise tähtaeg; selgitus,

et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil

esitamise õiguse ning, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril ja/või usaldusisikul esitada kord aastas kohtule aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 01.08.2026.

7. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Täitemenetlused lõpevad võlgniku pankroti välja kuulutamisega. PankrS § 31 lg-st 7

tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

2. Määrata T.M-i maksejõuetusmenetluses osalenud usaldusisiku tasu suuruseks

1084,38 eurot (km-ga).

3. Anda menetlusabi ja tasuda p-s 2 märgitud usaldusisiku tasu 1084,38 eurot

riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu maksta OÜ Civilex arvelduskontole nr

EE312200221055387366.

4. Määrus saata p-s 3 märgitud usaldusisiku tasu välja maksmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate

avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste

määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

Asjaolud ja menetluse käik

T.M esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline.

Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik ei tööta ja tal puudub sissetulek. Võlgnikul puudub

vara. Võlgniku igakuised kulud on 1900 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 38 227,19

eurot. Võlgnik selgitas, et võttis esimese laenu 2017.a ning kuna tööd polnud, siis võttis

laenu juurde. Ta elas koos elukaaslasega, kes oli samuti töötu. Nad elasid üle oma võimete.

Nad proovisid tööd leida välismaalt, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Laene võtsid nad

aina juurde. Võlgnikul on viimased neli aastat olnud terviseprobleemid ning ta on läbi teinud

mitmeid operatsioone. Praegu on ta töötuna arvele võetud ja hakkab saama 50 eurot

tööealise töötutoetust. Samuti määrati talle raske puue, mille eest makstava raha summat ta

veel ei tea. Võlgnik elab ema juures, kes aitab teda igapäevatoimingutes.

Kohus algatas 08.09.2025 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning

omapoolse hinnangu.

Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuteks 1459,02 eurot. Usaldusisikul puuduvad

andmed sissetulekute liigi kohta. Usaldusisiku märkis, et toetused laekuvad võlgniku ema

kontole. Alates 05.09.-06.10 Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Võlgnik pole enam

töötuna arvel alates oktoobrist ning töötu abiraha ei saa. Septembrikuu summa on ilmselt

suurem, sest makstud välja tagasiulatuvalt alates otsuse tegemisest. Muu vara puudub.

Võlgniku igakuised kulud on 1900 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 68

671,23 eurot.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine.

Võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Usaldusisiku sõnul pole võlgnikule määratavad toetused veel selgunud (võlgnik

on esitanud avalduse raske puude määramiseks). Võlgnik viibis kuni augusti lõpuni xxxxx.

Viimased rahalised laekumised on nähatavad xxxxx pangakontolt. Eestis laekuvad tulud

võlgniku ema kontole. Viimane laekumine oli xxxxx Maksuametilt 2362 eurot ja sellest

summast kandis võlgnik 2300 eurot ema kontole. Järjest halveneva nägemise tõttu oli

võlgnik sunnitud töösuhte xxxxx lõpetama. Võlgniku andmed oma kohustuste kohta ja

võlausaldajate poolt esitatud nõuded on suures osas erinevad. Kuna tegemist on 3-4 aastat

tagasi väljamõistetud summadega, siis on lisandunud suures ulatuses viiviseid. Usaldusisik

ei nõustunud võlgniku märgitud jooksvate kuludega. Arvestades esitatut võib eeldada, et

sellised kulud olid xxxxx elades, kuid käesoleval ajal ei ole tõenäoline, et võlgnik vajab ema

juures elades toidule 800 eurot kuus. Nimetatud summa on ebamõistlikult suur ka xxxxx

elavale üksikule isikule. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks pigem asjaolu,

et võlgnik oma töisest tulust ei asunud tasuma eelnevalt tekkinud kohustusi. Usaldusisik

selgitas välja, et kuivõrd võlgniku vastu olevad nõuded on kohtu poolt välja mõistetud

2021–2022.a, siis ilmselt pärast xxxxx töö saamist võlgnik ei tasunud oma kohustusi.

Pangakontolt on nähtav, et võlgnikule makstakse töötasu, kuid selle kulutab ta ära suhteliselt

lühikese aja jooksul ja ühtegi võlausaldaja nõuet ei täideta. Võlgniku panagakontode

väljavõtte kohaselt on võlgnikul olnud pidevad probleemid oma finantside haldamisega.

Pärast raha saamist on teostatud pidevalt sisseoste (sh ka alkohol). Raha on kulutatud

hämmastava kiirusega ning säästmist ei ole toimunud. Kuigi võlgniku sissetulek oli pidevalt

üle 1000 euro ning isegi 2000 eurot, siis pole ta asunud oma eelnevaid kohustusi täitma.

Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta sai otsuse selle kohta, et tal on 100% töövõimepuudus.

Avalduses olevad igakuised kulud on vist xxxxx kohta. Toidule kulub võlgnikul Eestis 200

eurot ja natuke peale, kütusele 150 eurot. Võlgnik saab praegu hüvitisi kokku 680 eurot

kuus. Võlgnikul hetkel enda pangakontot ja -kaarti pole, hüvitised laekuvad ema

pangakontole. Võlgnikul ei ole pangakaarti ja internetipanka ta ei näe kasutada. Võlgnik

selgitas, et hakkas laene võtma 2017.a ja ta ikka maksis neid tagasi ka. 1/3 kindlasti on

tagasi maksnud. Need kohustused on võetud enne kui ta xxxxx läks. Ta ikka xxxxx olles tegi

ka refinantseerimist ja maksis sinna ka. Siis ütles, et ta jah ei maksnud xxxxx töötades

midagi tagasi, sest jäi järsku töötuks ja hakkas xxxx poole vaatama, see oli 2021.a lõpus.

Võlgnik ei andnud täituritele teada, et ta on xxxxx. Seal oli tal registreeritud elukoht.

Võlgnikul ei jäänud 2000 eurosest palgast midagi alles.

Ärakuulamisel osalenud usaldusisiku sõnul esitas võlgnik talle Eesti kulude osas nimekirja

alles pärast aruande esitamist. Usaldusisik esitas lühidalt nimekirja ning võlgniku igakuised

kulud on kokku 500 eurot kuus. Usaldusisik märkis, et xxxxx sai võlgnik palka kaks korda

kuus ja need ei olnud väiksed summad. Võlgnik lõi raha hästi kiiresti laiaks,

finantskäitumine puudus.

Kohtu põhjendused

Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast

avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli

võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on

esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud

menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine

võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega.

FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu.

Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku

ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku

ainsaks varaks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, kõik kokku alla 700 euro. Võlgnikul on

täielik töövõimekaotus ning ta ei suuda eeldatavalt töötada. Võlgniku kohustused on kokku

üle 68 000 euro. Võlgnikul puudub muu vara. Tagasivõidetavad tehingud puuduvad. Kohtu

hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja

tuleb kuulutada tema pankrot.

Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest

vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest

keeldumiseks ei esine.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg

1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud

käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus

kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud

täitemenetlused lõppevad.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 11.11.2025 algusega kell

10.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes

soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2

päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks C.O, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud

nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti

välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi:

-

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb

üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni

haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja

lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1);

-

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2);

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1);

-

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1);

-

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise

tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42);

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48).

-

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2).

-

Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises (FIMS § 46).

-

Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande (FIMS § 46 lg 3).

-

Võlgniku kohustused

: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile

abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud

kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti (PankrS § 89).

-

Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise

menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta

(FIMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9).

-

Võlausaldajad

samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab

vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab

sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja

ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud

FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1084,38 eurot (sh km).

Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu

alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka

usaldusisikule.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 13h 15min

(26,5 pooltundi). Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 33 €/pooltund.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja

keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt

arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja

mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäärasid. Kohus

määrab usaldusisiku tasuks 874,50 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1084,38 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks

määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel.

Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui

võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas,

kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse

riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest,

s.o 1084,38 eurot (sh km).

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja

maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt

kohaldada ka usaldusisikule.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik