2-25-4949/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-4949

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-25-4949

Hagi ese

Swedbank AS hagi X vastu võla ja viiviste saamiseks

Tsiviilasja hind

11230,03 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Liis Võsa

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Swedbank AS kasuks laenulepingust nr 23-016507-VV tulenev põhivõlg

6869,62 eurot ja intressivõlg 254,59 eurot.

3. Välja mõista Xlt Swedbank AS kasuks edasiulatuv viivis 17.90% aastas alates 01.04.2025

kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 6869,62 eurot.

4. Jätta menetluskulud 72,35% ulatuses X kanda ja 27,65% ulatuses Swedbank AS kanda.

5. Määrata Swedbank AS menetluskulude suuruseks 770 eurot ja X menetluskulude

suuruseks 0 eurot.

6. Välja mõista Xlt Swedbank AS kasuks menetluskulude hüvitis riigilõiv 557,10 eurot.

7. Välja mõista Xlt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).

9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2)

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus

tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

2-25-4949

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on esitanud

kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus asjas

tagseljaotsuse.

2. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt

on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi

võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).

3. Kuigi kohus ei esita tulenevalt TsMS § 444 lg.3 tagaseljaotsuses kirjeldavat ja põhjendavat

osa, selgitab kohus järgmist.

4. Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad liidu

õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13

tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega

lepingutingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku

huvi olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi

2-25-4949

tõhusat kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline

kontroll on toimunud. Asjaomane kaitse on tagatud üksnes juhul, kui pädev kohus on

vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu tingimused pole ebaõiglased, ja et selle

kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste

tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud sellest, et kui ta ei esita

apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja jooksul, aegub tema õigus tugineda

hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile (EKo, 07.11.2024, C 178/23, p d 36–

39 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus on selgitanud, et need samad

põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate

õiguste puhul.

5. Riigikohus on rõhutanud, et kiirlaenusaajate vähese õigusteadlikkusese tõttu ei pruugi nad

TsÜS § 86 alusel ette nähtud kaitset saada. Seetõttu soovitas Riigikohus astuda samme,

tagamaks kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete

sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui võlgnik ise menetluses ei osale, sh

tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25).

Ringkonnakohus on olnud seisukohal, et kohtutel tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn

jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja täitemenetluses (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p

7.1).

6. Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevalt kirjeldatud kontrolli tegema

samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises

korras (st muul kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud

vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi

lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks

oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p

7.3).

7. Eelmises punktis viidatud kohtupraktika ja mõlema direktiiviga ei ole kooskõlas PankrS §

100³ lg 4 p 1 tõlgendus, mille kohaselt selle sätte alusel saab kohus ilma täiendava kontrollita

lugeda kaitsmiseta tunnustatuks varasema jõustunud kohtulahendiga rahuldatud tarbijakrediidi

lepingu tunnustele vastaval õigussuhtel rajaneva nõude, kui varasemast kohtulahendist ei

nähtu, et kohus oleks kontrollinud nõude aluseks oleva tehingu tühisuse aluste puudumist.

Koostoimes PankrS § 100³ lg ga 1 tähendab see, et kohus kontrollib nii omal algatusel kui ka

teiste menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi tunnustega nõude kohta

esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid põhjendusi. Kui neid

põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal algatusel või teiste

menetlusosaliste väidete alusel kontrollida lepingu kehtivust. Kui halduri esitatud andmetest ja

dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada

võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata

jätmise korral võib jääda vastav nõue võlausaldajate nimekirja kandmata (TlnRnKm

28.03.2025, 2-24-1214, p 7.4).

8. Eeltoodust tulenevalt ja vältimaks tagaseljaotsusega lahendatud tsiviilasja sisulist

uuestimenetlemist võimalikus hilisemas maksejõuetusmenetluses osundab kohus järgmisele.

9. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista laenulepingust nr 23-016507-VV

tulenev võlgnevus kokku 9 846,09 eurot, millest põhiosa 7 731,49 eurot, intress 460,07 eurot

ja viivis 1 654,53 eurot ning viivis põhioas nõudelt 17.900% aastas alates 01.04.2025 kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 770 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas menetluse käigus

kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista kokku 7124,21 eurot,

millest 254,59 eurot on arvestatud VÕS § 94 lg.1 järgne intress ja ülejäänud summa 6869,62

eurot põhivõlg.

10. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud.

2-25-4949

11. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest

tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses.

12. Hagiavalduse õiguslikku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida ka

lepingu kehtivust. Seega on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel

olenemata vastaspoole vastuväidetest ning sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja

toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust. Riigikohtu

seisukoha kohaselt tuleb tüüptingimusi käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul

ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud

(RKTKo 3-2-1-113-11, p 62, RKTKm 3-2-1-21-17, p 23.4). Täiendavalt on Riigikohus

korduvalt märkinud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus

imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata

tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt nt RKTKo 3 2

1-83-13, p 12; RKTKo 3 2 1-111-08, p 23; RKTKo 3-2-1-137-09, p 12).

13. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab

füüsilisele isikule laenu või krediiti (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Antud juhul ei

saa vaidlust olla selle üle, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt Riigikohtu

selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul omaalgatuslikult kontrollida,

kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduv intressikokkulepe (VÕS § 4034

lg 7) võib olla tühine.

14. Kohus on käesolevas menetluses nimetatud asjaolusid kontrollinud ning leidnud, et hageja on

järginud lepingu sõlmimisel krediidikulukuse piirmäära, millest tulenevalt on leping kehtiv.

Kohtu hinnangul on aga hageja rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, millest tulenevalt on tühine lepingus sätestatud intressikokkulepe.

15. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda

tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga.

Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema

eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause

tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja

nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda

tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098 p. 24). Vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020,

nr 2-18-12417, p 11).

16. Eeltoodust tulenevalt on hagi õiguslikult põhjendaud osaliselt ning tuleb rahuldada hageja

poolt esitatud ümberarvestuse ulatuses. Hagi on rahuldatud osas õiguslikult põhjendatud VÕS

§ 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1,6, lg.2 ja § 113 lg.1 alusel. Hageja edasiulatuv

viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla

summaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega

viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga

(Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole.

17. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt

2-25-4949

(TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning

jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-

145432/8, p 23).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

19. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

osalise rahuldamise korral kannavad korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg.1). Hageja hagiavalduses esitatud

nõue oli 9846,09 eurot. Kohus pidas sellest õiguslikult põhjendatuks 7124,21 eurot. Seega

rahuldas kohus hagi 72,35% ulatuses.

20. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 72,35% hageja menetluskuludest ja

hagejalt kostja kasuks välja mõista 27,65% kostja menetluskuludest.

21. TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

22. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja kohtule menetluskulude

nimekirja ei esitanud, seega tuleb lugeda, et kostjal puuduvad hagejalt väljamõistetavad

menetluskulud. Hageja on esitanud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu

770 eurot.

23. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 72,35% ulatuses, tuleb kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, §

146 lg.1 p.3. ja § 163 lg.1 kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 557,10 eurot

(770x0,7235).

24. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik