2-25-4680/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-4680

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-25-4680

Hagi ese

B2 Impact OÜ hagi O Gi vastu võla ja viiviste saamiseks

Tsiviilasja hind

4000 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), esindaja M T

Kostja: O G (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

4. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg.1 kohaselt ja koostatud kooskõlas

TsMS § 405 lg.1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb

esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

1

2-25-4680

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. xxx ja kostja sõlmisid 01.03.2023 panga iseteeninduskeskkonnas tähtajatu

tarbijakrediidilepingu, millega pank andis kostja kasutusse laenulimiidi 3000 eurot. Lepinguga

määrati kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib

igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Kostja on lepingu alusel kasutanud kokku krediiti

3320 euro ulatuses ja teinud tagasimakseid 1502,99 euro ulatuses.

2. Lepingu eritingimuste punkti G. kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3623,97 eurot,

mis teeb krediidi kulukuse määraks 45,93% aastas.

3. Hageja hinnangul täitis krediidiandja kostja krediidivõime hindamisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud

andmete põhjal ning lähtus kostja krediidivõime hindamisel kostja taotlusest, maksehäire

registri tõendist ja kostja pangakonto väljavõttest.

4. Kostja jättis tagastamata kokkuleppelised osamaksed märts 2024, aprill 2024, mai 2024 ja

juuni 2024 eest. Esialgne krediidiandja ütles kostjaga sellest tuleneva olulise lepingurikkumise

töötu lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Esialgse krediidiandja ja kostja vaheline

tarbijakrediidileping lõppes 30.06.2024 ning kogu nõue muutus sissenõutavaks.

5. Hageja edastas kostjale 02.07.2024 nõudekirja, 24.07.2024 pretensiooni ja 15.08.2024

hagihoiatuse. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 on selgitatud, et

pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot

ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2998,64 eurot, intressid alates 12.03.2024 kuni

30.06.2024 määras 38,4% aastas

tasumata põhivõla summalt kokku 349,22 eurot, viivise alates laenulepingu lõppemise päevale

järgnevast päevast (01.07.2024) kuni hagiavalduse esitamiseni (23.05.2025) määras 38,4% aastas

tasumata põhivõla summalt kokku 617,14 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 455 eurot.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas ka taotluse hagi tagaseljaotsusega

rahuldamiseks juhul kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta.

Kostja seisukoht

7. Kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud.

Menetluse käik

2

2-25-4680

8. Kohus selgitas menetlusosalistele, et lahendab asja lihtmenetluses ning teeb asjas lihtsustatud

kirjeldava ja põhjendava osaga otsuse, millele ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitas

pooltele nende õigust olla menetluses ärakuulatud. Kumbki pool selle õiguse kasutamise

soovist kohtule teada ei andnud. Lisaks selgitas kohus tõendamiskoormise jaotumist ning

andis pooltele tähtaja soovi korral enda väidete tõendamiseks täiendavate tõendite esitamiseks.

9. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse, milles palus juhul kui kohus asub seisukohale, et

esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjalt välja mõista

põhivõlg 1817,01 eurot, viivis VÕS § 113 sätestatud määras alates lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast ning sissenõudekulud. Hageja esitas kohtule ka nõude loovutamist

tõendava dokumendi. Hageja ei lisanud hagiavaldusele ega ka esitanud ka kohtu poolt

määratud täiendava tähtaja jooksul dokumenti, millest nähtuks VÕS § 416 lg.1 nimetatud

lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättetoimetamine kostjale.

Kohtu põhjendused

10. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse tegemine

on TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Kohtul lasub

tarbijakrediidivaidluses ex officio kohustus kontrollida Võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud

tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmist. Sellest tulenevalt ei saa kohus lugeda hageja

esitatud faktilisi väited kostja poolt omaksvõetuks, mis on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg.1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemise eelduseks.

11. Kooskõlas TsMS § 405 lg.1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Tulenevalt TsMS § 444 lg.2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

12. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist üksnes juhul, kui vastaspool

võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine

kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse

(TsMS § 231 lg.2). Oludes, kus menetlusosaline ei ole kohtule adresseeritud tahteavalduses

mõne teise poole poolt avaldatud faktiväitega tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustunud, tuleb

lugeda, et selle faktilise asjaolu osas on vaidlus ning pooled peavad sellise asjaolu esinemist

TsMS § 230 lg.1 kohaselt tõendama. Seda mh ka seetõttu, et kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 43g lg.2).

13. Antud juhul ei ole kostja esitanud kohtule adresseeritud tahteavalduses omaksvõttu mitte

ühegi hageja poolt esitatud faktiväite suhtes ning sellist asjaolu ei saa ka seadusest tulenevalt

eeldada. Seega peab antud juhul lugema, et kostja vaidleb hagile täies vastu ulatuses. Seega

peab kohus kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid eraldi hindama ja saab seda antud juhul teha

üksnes hageja poolt esitatud tõenditest lähtuvalt.

14. Kohus loeb tõendatuks, et xxx ja kostja vahel on sõlmitud leping (hagiavalduse lisad 1, 2 ja 3),

milline vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg.1 mõttes. Leping sõlmiti

sidevahendi ehk interneti vahendusel VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 mõttes ning VÕS § 410 lg 1

kohaselt võib sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul olla VÕS § 404 lg 2 ja §

405 lg 1 sätestatud andmed edastatud tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

TsÜS § 79 tähenduses, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

15. Lepinguga kokkulepitud krediidikulukuse määr on 45,93% aastas, mis vastab Eesti Panga

3

2-25-4680

poolt lepingu sõlmimise eelselt viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude

kulukuse määra kolme kordsele kordajale. Seega on leping VÕS § 4062 lg 1 kohaselt kehtiv.

16. Kohus loeb tõendatuks, et kostjale on nimetatud lepingu alusel tehtud väljamakseid summas

3320 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 1502,99 euro ulatuses (hagiavalduse lisad 4 ja 5).

Kostjal oli lepingu p. 10.2 kohaselt kohus teha igakuiselt tagasimakseid vähemalt 5%

kasutusse võetud krediidilimiidist aga mitte vähem kui 20 eurot. Kostjale on esitatud

tagasimaksete arved märts 2024, aprill 2024, mai 2024 ja juuni 2024 eest (hagiavalduse lisad

6, 7, 8 ja 9). Kostja nimetatud arveid ei tasunud ega lepingus kokkulepitud minimaalset

tagasimakset ei teinud. Kostja poolne viimane makse on tehtud 11.03.2024 (hagiavalduse lisa

5). Seega tekkis esialgsele krediidiandjale õigus leping erakorraliselt üles öelda.

17. Tuvastades küll lepingu kehtivuse ja selle rikkumise, peab kohus esitatud tõendite pinnalt

lugema mittetõendatuks lepingu kehtiva ülesütlemise. VÕS § 416 lg.1 kohaselt võib

krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse

tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lisaks kirjalikku taasesitamist

võimaldavale vormile peab ülesütelmisavaldus olema ka tarbijale kättetoimetatud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kindlale isikule

suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS §

69 lg 3 kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale,

kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud

tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg-st 3

tulenevalt ei piisa tahteavalduse kättesaamise tõendamiseks üksnes sellest, et saajale on teade

saadetud tema elukoha aadressile, saatja peab tõendama ka selle, et teade jõudis saaja

mõjusfääri. Praegusel juhul on tahteavalduse jõudmine kostja mõjusfääri täielikult

tõendamata. Kuna on tõendamata, et esialgse krediidiandja saadetud teated jõudsid kostja

elukohta ja tal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda, siis ei saa lugeda, et kostja on teate kätte

saanud.

18. Jaatades esialgse krediidiandja õigust kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks ei ole hageja antud juhul kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale

oleks ülesütlemisavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kättetoimetatud. Hageja

on küll hagiavalduse punktis 1.16 viidanud, et lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et

lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse

saata talle elektrooniliselt läbi konto ning eelpool mainitud teate, sh arved edastas

krediidiandja iseteeninduskeskkonnas, kuid kui nimetatud keskkonna kaudu edastatud arved

edastas hageja kostjale, siis lepingu ülesütlemise avalduse kostjale kättetoimetamist tõendavat

dokumenti hageja kohtule ei esitanud. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja oleks esitanud

tõendi, millest nähtuks, et esialgne krediidiandja on enda hallatavasse portaali sisestanud

kostjale adresseeritud lepingu ülesütlemise avalduse, ei saaks seda lugeda kostjale kehtivalt

kättetoimetatuks, sest see ei pruugi kaasa tuua tahteavalduse kostja mõjusfääri jõudmist.

Kohus on seisukohal, et tüüptingimus millega sätestatakse, et kõik asjakohased teated loetakse

tarbijale kättetoimetatuks pelgalt xxx hallatavasse elektroonilisse portaali sisestamisega,

irduvad olulisel määral seaduses sätestatust teadete kättesaamise kättetoimetamise viisist

tarbija kahjuks ning asetaks kogu kättetoimetamise riski põhjendamatult tarbija õlule. Kohus

on seisukohal, et tüüptingimused, mis panevad seaduses sätestatust erinevalt teadete

kättesaamise riski saajale, on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja VÕS § 42 lg 1 järgi

tühised. Kirjeldatud tüüptingimus paneb igasuguse panga saadetava teate kättesaamise riski

saajale olenemata sellest, mis on teate sisu (lepingu rikkumine, lepingu ülesütlemine vms).

4

2-25-4680

TsÜS § 69 lg-s 3 ja §-s 70 on aga riski jaotus sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse

sisust. Sellisena ei ole nimetatud tüüptingimus kooskõlas seadusega (VÕS § 42 lg 1) ning

sisust lähtuvalt ei saa seda pidada ka osaliselt kehtivaks VÕS § 39 lg 2 alusel. Samale

seisukohale on asunud ka lahendis nr 2-15-17677 ka Riigikohus, selgitades, et kohus on

õigesti leidnud, et tüüptingimus on tühine ning selle alusel ei saa lugeda teateid

kättetoimetatuteks. Samas lahendis selgitas Riigikohus ka seda, et kui ülesütlemisavaldust ei

ole kätte toimetatud, ei ole ka asjakohane kontrollida VÕS § 416 lg 1 nõuete täidetust.

19. Viidatu turvil loeb kohus xxx ja kostja tarbijakrediidilepingu tüüptingimuse p. 12.1 tühiseks

ning sellest tulenevalt ka lepingu väidetava ülesütlemise tühiseks. Kuivõrd lepingu

eritingimuste punkti C kohaselt on leping sõlmitud määramata ajaks ja seda ei ole kehtivalt

üles öeldud, tuleb lugeda leping endiselt kehtivaks. Riigikohus on lahendis nr 2-19-13673

selgitanud, et kui VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgne tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on

tühine, peab krediidiandja määrama täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

21. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata puudub ka vajadus hinnata vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist ja nõude loovutamise kehtivust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus menetluskulud hageja kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka

kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

25. Kooskõlas TsMS § 442 lg.10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud

otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige

juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha

saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

26. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).

27. Tulenevalt TsMS § 637 lg.21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/digitaalselt allkirjastatud/

5

2-25-4680

Priit Palmiste

Kohtunik

6