1-25-2417/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAllan Annask süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) KarS § 65 lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi eest liita mõistetavale karistusele, s.o 3 (kolm)
Legislator headnote
AI generated1-25-2417/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Allan Annask süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) KarS § 65 lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi eest liita mõistetavale karistusele, s.o 3 (kolm)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. oktoobril 2025 Jõhvis
Kriminaalasja number
1-25-2417 (25244050267)
Kohtunik
Inna Kirsipuu, rahvakohtunikud Siiri Eero ja Ene Allikas
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Tõlk
Riina Palmi
Kriminaalasi
Allan Annaski ja Evelina Annaski süüdistuses KarS §
184 lg 2 p 1 järgi, üldmenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul
Pikma
Süüdistatav
Allan Annask, isikukood 50010282223, xxx
kodakondsusega, xxx, elukoht xxx, viibimiskoht Viru
Vangla (Ülesõidu 1, Jõhvi), xxx, varem kriminaalkorras
karistatud, viimati:
-
Viru Maakohtu 15.08.2024 otsusega KarS § 199
lg 2 p 4, 5 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, mis
jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele
pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.
Katseaja algus 15.08.2024.
Tõkend – vahistamine - alates 14.03.2025
Kaitsja
vandeadvokaat Andres Veski (määratud korras)
Süüdistatav
Evelina Annask, isikukood 60208082210, xxx
kodakondsusega, xxx, elukoht xxx, xxx, varem
kriminaalkorras karistamata
e-posti aadress xxx
tõkendit ei kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Ahto Sirendi (määratud korras)
Kohtuistungi toimumise aeg
23.05.2025 (eelistung), 01.09.2025
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311, § 312, § 315,
§ 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus
1 / 15
O T S U S T A S:
Allan Annask süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm)
aastat 4 (neli) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi eest liita mõistetavale karistusele, s.o 3 (kolm)
aastat 4 (neli) kuud vangistust, Viru Maakohtu 15.08.2024 otsusega mõistetud karistuse
ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuud vangistust, ning mõista Allan Annaskile
liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda
karistuse kandmise alguseks 14.03.2025.
Tõkend – vahistamine Allan Annaski suhtes - jätta muutmata kuni kohtuotsuse
jõustumiseni.
Evelina Annask süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm)
aastat vangistust.
KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud ärakandmata karistus, s.o 3 (kolm) aastat vangistust,
Evelina Annaski suhtes täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui
Evelina Annask ei pane kohtu määratud katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.
KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 21.10.2025.
Asitõendid:
14.03.2025 Allan Annaski kinnipidamisel ja xxx, läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha
kogusummas 2235 eurot, mis on 10.04.2025 uurija määrusega kantud
Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EExxx Swedbank AS-is selgitusega „Ida P,
kriminaalasi 25244050267, Allan Annask, Evelina Annask“, - konfiskeerida KarS § 831 lg
1 alusel.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised
ained amfetamiin, MDMA, metonitaseen, protonitaseen, mis on jäetud NPALS alusel
EKEI keemiaosakonda - jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel kohtuotsuse
jõustumisel.
Käesoleva kriminaalmenetlusega seonduvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas
hoiul asuvad digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud fotod – hävitada ehk
kustutada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
Ida prefektuuris 09.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH34357 alusel
hoiul olev plastmassist purk - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4
alusel.
2 / 15
Ida prefektuuris 09.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH34357 alusel
hoiul olevad kott kirjaga Guess, noad 2 tk, nuga vahetatavate teradega, mobiiltelefon
Samsung ja mängukonsool Playstation – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Allan
Annaskile.
Ida prefektuuris 09.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH34357 alusel
hoiul olevad kasteet, visketäht, kumminui, ja teleskoopnui jätta kohtuotsuse jõustumisel
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri valdusesse.
Rahuldada vandeadvokaadi abi Andres Veski 01.09.2025 kaitsjatasu taotlus ja määrata
tema poolt Allan Annaskile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses
osalemise eest 690,18 eurot (s.h käibemaks 133,58 eurot).
Välja mõista Allan Annaskilt menetluskulud:
905,63 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest;
1041,54 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest;
402 eurot ekspertiisikulu (narkootilise aine ekspertiis);
882 eurot ekspertiisikulu (DNA-ekspertiis);
500 eurot sundraha.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusumma 3731,17 eurot (kolm tuhat
seitsesada kolmkümmend üks eurot ja 17 senti) tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates
kohtuotsuse jõustumisest.
Allan Annaskil tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole:
SEB Pank – EE351010052031000004
Swedbank – EE522200221013264447
Luminor Bank – EE401700017002872300
LHV Pank – EE957700771001523585
Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700030084 ning selgitus „Allan Annask 1-
25-2417 kriminaalmenetluse kulud“.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded
täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Rahuldada vandeadvokaat Ahto Sirendi 01.09.2025 kaitsjatasu taotlus ja määrata tema
poolt Evelina Annaskile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise
eest 807,24 eurot (s.h käibemaks 156,24 eurot).
Välja mõista Evelina Annaskilt menetluskulud:
197,64 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest;
1114,68 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest;
268 eurot ekspertiisikulu (narkootilise aine ekspertiis);
378 eurot ekspertiisikulu (DNA-ekspertiis);
500 eurot sundraha.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusumma 2458,32 eurot (kaks tuhat
nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 32 senti) tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates
kohtuotsuse jõustumisest.
Evelina Annaskil tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole:
3 / 15
SEB Pank – EE351010052031000004
Swedbank – EE522200221013264447
Luminor Bank – EE401700017002872300
LHV Pank – EE957700771001523585
Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700030097 ning selgitus „Evelina Annask
1-25-2417 kriminaalmenetluse kulud“.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded
täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.
Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates
kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.10.2025.
Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 21.10.2025.
Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti
kättesaadavusest ehk 21.11.2025, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud
apellatsiooni kohtuotsuse peale.
Süüdistus
Allan Annaskit (Annask) süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
tahtlikus toimepanemises.
Allan Annask õe Evelina Annaski teadmisel märtsist 2024 kuni 14.03.2025 omandas
tuvastamata kohast tuvastamata isikult narkootilist ainet kanepit suures koguses
edasimüümise eesmärgil, mis tõi elukohta xxx, kus koos Evelina Annaskiga hoidsid,
kaalusid ja pakendasid kanepi doosideks ning müüsid tuvastamata inimestele märtsist 2024
kuni 14.03.2025. Allan Annask müüs kanepit ise Kohtla-Järvel tuvastamata isikutele või
andis telefonitsi edasi Evelina Annaskile juhendid, kui mitu doosi müüa elukohast,
mispeale Evelina Annaks kanepi maha müüs tuvastamata isikutele. Samuti Allan Annask
märtsi algusest 2025 kuni 14.03.2025 edasimüümiseks osa kanepist hoidis 38-ks doosiks
jaotatuna oma teises elukohas xxx.
14.03.2025 Annaskite elukohas xxx läbiotsimisel leiti kolm vaakumpakendit rohelise
taimse puruga ja kaks avatud vaakumpakendit rohelise taimse puruga. Narkootilise aine
ekspertiisi akti 25E-AN00384-01 kohaselt 293,7 g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus
18%, ning 58,72 g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus 19%.
14.03.2025 Allan Annaski teises elukohas xxx läbiotsimisel leiti karp, milles 38
fooliumpalli (35 väiksemat ja 3 suuremat), milles roheline taimne puru. Narkootilise aine
ekspertiisi akti 25E-AN00384-01 kohaselt 10,93 g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus
21%, ning 2,82 g peenestatud kanepit, mille THC sisaldus 18%.
14.03.2025 kahtlustatavana kinnipidamisel Allan Annaskil kotis oli 14 fooliumpalli, milles
roheline taimne puru. Narkootilise aine ekspertiisi akti 25E-AN00384-01 kohaselt 4,31 g
kanepiõisikuid, mille THC sisaldus 20%.
4 / 15
Kokku äravõetud narkootilist ainet kanepit 370,48 g, mille keskmine väärtus müümisel
7409.60 eurot (1 gramm maksab keskmiselt 20 eurot).
Kanepi (marihuaana) suur kogus, keskmine kogus kümnele inimesele, on 7,5 grammi.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS)
§ 2 p 3, § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. Kanep
(v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille
tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana),
kuulub NPALS § 3-1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai
2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel
ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja
kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete I nimekirja.
NPALS § 3-1 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab
narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.
Seega Allan Annask pani toime narkootilise- ja psühhotroopse aine suures koguses
käitlemise, toime pandud grupi poolt s.o kuriteo KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
Evelina Annaskit (Annask) süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo tahtlikus toimepanemises.
Evelina Annaski teadmisel Allan Annask märtsist 2024 kuni 14.03.2025 omandas
tuvastamata kohast tuvastamata isikult narkootilist ainet kanepit suures koguses
edasimüümise eesmärgil, mis tõi elukohta xxx. Evelina Annask ja Allan Annask koos
hoidsid, kaalusid ja pakendasid kanepi doosideks ning müüsid tuvastamata inimestele
märtsist 2024 kuni 14.03.2025. Allan Annask müüs kanepit ise Kohtla-Järvel tuvastamata
isikutele või andis telefonitsi edasi Evelina Annaskile juhendid, kui mitu doosi müüa
elukohast, mispeale Evelina Annaks kanepi maha müüs tuvastamata isikutele. Samuti
Allan Annask märtsi algusest 2025 kuni 14.03.2025 edasimüümiseks osa kanepist hoidis
38-ks doosiks jaotatuna oma teises elukohas xxx.
14.03.2025 Annaskite elukohas xxx läbiotsimisel leiti kolm vaakumpakendit rohelise
taimse puruga ja kaks avatud vaakumpakendit rohelise taimse puruga. Narkootilise aine
ekspertiisi akti 25E-AN00384-01 kohaselt 293,7 g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus
18%, ning 58,72 g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus 19%.
14.03.2025 Allan Annaski teises elukohas xxx läbiotsimisel leiti karp, milles 38
fooliumpalli (35 väiksemat ja 3 suuremat), milles roheline taimne puru. Narkootilise aine
ekspertiisi akti 25E-AN00384-01 kohaselt 10,93 g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus
21%, ning 2,82 g peenestatud kanepit, mille THC sisaldus 18%.
14.03.2025 kahtlustatavana kinnipidamisel Allan Annaskil kotis oli 14 fooliumpalli, milles
roheline taimne puru. Narkootilise aine ekspertiisi akti 25E-AN00384-01 kohaselt 4,31 g
kanepiõisikuid, mille THC sisaldus 20%.
Kokku äravõetud narkootilist ainet kanepit 370,48 g, mille keskmine väärtus müümisel
7409.60 eurot (1 gramm maksab keskmiselt 20 eurot).
Kanepi (marihuaana) suur kogus, keskmine kogus kümnele inimesele, on 7,5 grammi.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS)
§ 2 p 3, § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. Kanep
(v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille
tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana),
kuulub NPALS § 31- lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai
5 / 15
2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel
ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja
kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete I nimekirja.
NPALS § 3-1 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab
narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.
Seega Evelina Annask pani toime narkootilise- ja psühhotroopse aine suures koguses
käitlemise, toime pandud grupi poolt s.o kuriteo KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
Kui võtta esitatud süüdistust kokkuvõtlikult, siis A. Annaskile ja E. Annaskile
etteheidetud ühine ja kooskõlastatud ehk grupiline tegu seisnes selles, et märtsist 2024
kuni 14.03.2025 elukohas xxx koos käitlesid narkootilist ainet kanepit suures koguses,
nimelt hoidsid, kaalusid ja pakendasid kanepi doosideks ning müüsid tuvastamata
isikutele. Süüdistatavad hoidsid 14.03.2025 elukohas kokku 352,42 g kanepit, mis on suur
kogus ja mille THS sisaldus 18 % ja 19 %.
Allan Annask märtsist 2024 kuni 14.03.2025 omandas tuvastamata kohast tuvastamata
isikult narkootilist ainet kanepit suures koguses, samuti andis telefonitsi edasi Evelina
Annaskile juhendid, kui mitu doosi müüa elukohast
Samuti Allan Annask märtsis 2025 kuni 14.03.2025 hoidis 38-ks doosiks jaotatuna 10,93 g
kanepit, mille THC sisaldus 21%, ning 2,82 g kanepit, mille THC sisaldus 18%, oma teises
elukohas xxx, kokku 13,75 g kanepit.
Samuti Allan Annmaks hoidis enda juures 14.03.2025 4,31 g kanepit, mille THC sisaldus
20%.
Süüdistatav Evelina Annaks tunnistas end süüdi osaliselt. Ta kasutas õigus ütlusi mitte
anda, tlk 25 pöördel, selgitades samas, et kohtueelsel uurimisel oli talle ette heidetud, et ta
müüs narkoaineid aasta kestel, seda ajavahemikku ta ei tunnista, mistõttu ta ütleski
kohtus, et tunnistab osaliselt. Muus osas ta ei vaidle süüdistusele.
KrMS § 294 lg 1 alusel olid tõendina uuritud E. Annaski kohtueelsel uurimisel 17.03.2025
antud ütlused, kriminaalasja materjalid lk 164-167, mille kohaselt tema vend Allan
Annask tarvitab ise kanepit, suitsetab. Nende juures elukohas käivad ka teised tuttavad,
kes ka suitsetavad kanepit, vahepeal suitsetavad kõik koos. Ütlustes eitas A. Annask
narkoainete edastamist teistele isikutele, selle müümist, kaalumist ja pakendamist.
Kohtumenetluses ei ole E. Annaks vaielnud esitatud süüdistusele.
Kohtuistungil ülekuulatud Allan Annaks tunnistas end täielikult süüdi ja selgitas tlk 23-25,
et süüdistuses esitatud kanepi käitlemise ajavahemik märtsis 2024 kuni 14.03.2025 on
õige. Ta ostis ainet ja müüs edasi teistele isikutele. Evelina Annaski panus seisnes selles,
et kui teda ennast ei olnud kohal, siis tema palvel võis Evelina Annaks anda aine edasi
teistele isikutele. See oli korduvalt, kui ta palus õelt anda kanepit teistele isikutele. Kanep
oli fooliumisse pakendatud, eelnevalt Evelina kaalus ainet. Raha maksti kas arvele või
sulas, õele maksti kord ka sularahas.
Esitatud süüdistuses faktilistes asjaoludes seega puudub vaidlus. Süüdistused ja süüdistatav
A. Annaski ütlused on kinnitatud muude tõenditega:
Läbiotsimisprotokoll lk 5-19, millest nähtub, et 14.03.2025 viidi läbi läbiotsimine
aadressil xxx. A. Annaks osutas vabatahtlikult suitsetamisseadmetele, kanepipurustajale,
digikaalule, samuti rahale summale 825 eurot. Lisaks on avastatud:
6 / 15
Magamistoast 3 vaakumpakendit rohelise taimse puruga, kaal koos pakenditega kokku
324 g; 2 avatud vaakumpakendit rohelise taimse puruga, kaal koos pakenditega 75 g;
sularaha summas 400 eurot ja 950 eurot.
Läbiotsimisprotokoll lk 24-33, millest nähtub, et 14.03.2025 viidi läbi läbiotsimine
aadressil xxx. Allan Annaks andis välja 38 fooliumist pakendit, mille sees on rehelist
värvi taimne puru .
Asitõendi vaatlusprotokolliga lk 34-35 on vaadeldud musta värvi kott Guess, mis oli
Allan Annaskilt ära võetud tema kinnipidamisel. Koti sees on 14 tk fooliumist pallikest.
Fotod tehtud.
Narkootilise aine ekspertiisiaktist lk 36- 38, nähtub, et:
14 tk fooliumpakendites ( A. Annaski kinnipidamisel äravõetud aine) on 4,31. g kanepit,
THS sisaldusega 20%;
kolmes kilepakendis on kanep kaaluga 293,7 g , mille THS on 18%;
kahes kilepakendis on kanep kaaluga 58,72 g, mille THS on 19%;
35 fooliumpakendites on kanep kaaluga 10,93 g, mille THS on 21%;
Kolmes fooliumpakendites on kanep kaaluga 22,82 g, mille THS on 18%.
Lk 39-45 DNA ekspertiisist nähtub, et seitsmest proovist kuue puhul on avastatud DNA
segaprofiil, mis võib sisaldada Allan Annaski bioloogilist materjali, positiivne vastus on
nii vaakumpakenditelt, milles oli taimne puru, kui ka fooliumipakenditel seestpoolt.
Kolmes proovis on avastatud segaprofiil, mis võib sisaldada Evelina Annaski bioloogilist
materjali, positiivne vastus on vaakumpakendite, milles on taimne puru.
Lk 49-57 asitõendi vaatlusprotokoll, mis sisaldab Allan Annaski ja Evelina Annaski
vahelist suhtlust SMS kaudu ajavahemikus 12.03.2023 kuni 14.03.2025. Nimelt:
18.03.2024 Allan Annaski teatab õele, et kohe tuleb üks isik ja talle on kolm väikest.
Evelina küsib üle, kas vaja „trava“ ja kui palju. Allan Annaski küsib , kas veel üks isik
juba käinud ja Evelina kinnitab, et jah ja andis „konfettki“. Jäi ainult üks suur.
10.08.2024 Allan Annaski annab Evelinale juhise, et tee 0,95 ja viska aknast alla, see on
suures klaasis.
21.08.2024 annab Allan Annaski Evelinale juhise, et R.le tuleb teha 1,95. Õde selgitab, et
ta veel kodus ei ole ja küsib üle, kas R.le teha kogu kogus ühte.
20.09.2024 annab Allan Annaski Evelinale juhise, et R.le tuleb teha 3 väikest ja viia alla,
ta on seal. Allan Annask küsib üle, kas see isik andis raha, Evelina kinnitab, et jah kümme.
30.01.2025 annab Allan Annaski õele juhise, et kohe tuleb Artur ja talle 2 väikest, Allan
palub pakendada, Evelina küsib, kas alla visata, vastus jah.
10.02.2025 Evelina küsib Allan Annaskilt, kas 1 fooliumi jätkub , vastus Allan Annask ei.
Evelina küsib üle kas 2, vastus jah. Allan soovitab teha koos 0,64-0,65. Allan Annaski
kinnitab õele, et keegi tuli.
Sarnased kõned olid süüdistatavate vahel neljal korral märtsis 2025.
SMS kõnede sisust nähtub suure tõenäosusega, et Evelina Annak alustas koos Allan
Annaskiga narkoaine käitlemist juba märtsis 2024 ( fikseeritud üks kõne),. 2024. a ei olnud
Evelina Annask tegevuses väga aktiivne - kolm kõnet augustis ja septembris kokku.
Evelina Annaski jätkas narkoaine käitlemist jaanuaris ja veebruaris – kokku 2 kõnet. Ja
märtsis 2025 kuu alguses oli ta piisavalt aktiivne – 03.03.2025 kõne ja kaks kõnet
07.03.2025. 08.03.2025 kõne sisu näitab, et Evelina Annaski ja Allan Annask tegutsesid
ühiselt ja kooskõlastatult ja narkokäitlemine – kanepi hoidmine ja edasiandmine oli
hõivatud mõlema süüdistatava tahtlusega. Mõlemad valitsesid tegu vastavalt oma rollile ja
panusele. Selles grupilises teos on juhtiv roll Allan Annaskil, kes pidi tarnima ainet,
toimetama koju. Elukohas xxx hoidsid mõlemad süüdistatavad kanepit. Ülalnäidatud
kõned näitavad, et nii Evelina Annask kui ka Allan Annask teadsid mõlemad, kas kodus
on narkoainet, kus see on. Kinnitust leidnud Allan Annaski ütlused, et tema äraolekul
7 / 15
andis Evelina Annaski pakendatud aine edasi. Kõned näitavad, et Evelina pidi ainet
eelkõige kaaluma doosidesse ja pakendama, edasiandmine toimus sel juhul elukohas -
Evelina Annask viskas pakendi aknast isikule.
Kohtuistungil tlk 24 süüdistatav Allan Annaski kinnitas, et ta ostis kanepit ja müüs selle
edasi, kõige suurem partii oligi kuskil 400 g, pool sellest ta tarvitas ise, ühe g hind oli 25
eurot müügis. Müük toimus umbes aasta kestel. Allan Annaski suuremat rolli
narkokäitlemises näitab fakt, et ta kandis ka kaasas narkoaine kogust, mis oli ettenähtud
müügiks teistele- 14.03.2025 tema juurest on avastatud 14 fooliumipakendit kanepiga.
Samuti hoidis ta kanepit pakendites ka teises elukohas x tn korteris.
Narkokäitlemise ulatust ja Evelina Annaski rolli selles näitab asitõendi vaatlusprotokolli
sisu lk 66-70. Evelina Annaski arvelduskontole on erinevad isikud korduvalt üle kandnud
erinevaid summasid 2024.-2025.a. Summade laekumise sagedus ( korduvalt samal päeval,
igal päeval, üle päeva, mõnikord pikemate ajavahemikega) ja summad ise ( 10 eurot, 15
eurot, 20 eurot, 25 eurot) osutavad piisava tõenäosusega just narkomüügile.
Lk 72-83 asitõendi vaatlusprotokoll, Allan Annaski SEB panga arveldusarve väljavõte,
millest nähtub, et alates märtsist 2024 kandsid erinevad isikud Allan Annaski arvele üle
väiksemaid summasid - 5, 10.20, 25, 30eurot. Allan Annaski puhul on selliseid isikuid
tunduvalt rohkem kui Evelina Annaski arve puhul ja laekumised on toimunud sagedamini.
See kinnitab Allan Annaski ütlusi, et ta tegeles narkokäitlemisega alates märtsist 2024.
Raha laekumise sagedus näitab, et Allan Annaski roll grupilises teos oli aktiivsem
võrreldes Evelina Annaski teopanusega.
Kanepi keskmine kogus 10 isikule on vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
andmetele 7,5 g, ühekordse annuse piir on 1 g, seega 10 g on piir 10 isikule joobe
tekitamiseks. Igal juhul käitlesid Allan Annask ja Evelina Annask grupis kanepit oluliselt
suuremal määral kui 10 g, elukohas hoidsid nad kanepit 352,42 g, miss oli avastatud
14.03.2025 . Suure koguse definitsioon, joobe tekitamine vähemalt 10 isikule, tuleneb
NPALS § 3-1 lg 3 sättest.
NPALS § 2 p 3, § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine
keelatud. Seega selle käitlemine on ebaseaduslik.
Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille
tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana),
kuulub NPALS § 3-1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai
2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel
ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja
kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete I nimekirja.
Kohus märgib, et võistlevas kohtuprotsessis ei tekkinud tegelikult ühtegi vaidlust esitatud
süüdistuste faktilistes ega õiguslikes asjaoludes.
Kohus leiab tuvastatuks, et Allan Annask märtsist 2024 kuni 14.03.2025 elukohas xxx
tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Evelina Annaskiga, käitles narkootilist ainet kanepit
suures koguses ebaseaduslikult, nimelt koos hoidsid, kaalusid ja pakendasid kanepi
doosideks ning müüsid teistele isikutele. Süüdistatavad hoidsid 14.03.2025 elukohas
kokku 352,42 g kanepit, mis on suur kogus ja mille THS sisaldus 18 % ja 19 %.
Allan Annask märtsist 2024 kuni 14.03.2025 omandas tuvastamata kohast tuvastamata
isikult narkootilist ainet kanepit suures koguses, samuti andis telefonitsi edasi Evelina
Annaskile juhendid, kuidas ja mitu doosi müüa elukohast.
8 / 15
Samuti Allan Annask märtsis 2025 kuni 14.03.2025 hoidis 38-ks doosiks jaotatuna 10,93 g
kanepit, mille THC sisaldus 21%, ning 2,82 g kanepit, mille THC sisaldus 18%, oma teises
elukohas xxx, kokku 13,75 g kanepit.
Samuti hoidis Allan Annmaks enda juures 14.03.2025 4,31 g kanepit, mille THC sisaldus
20%.
Kohus leiab tuvastatuks, et Evelina Annask märtsist 2024 kuni 14.03.2025 elukohas xxx
tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Allan Annaskiga, käitles narkootilist ainet kanepit
suures koguses ebaseaduslikult, nimelt koos hoidsid, kaalusid ja pakendasid kanepi
doosideks ning müüsid teistele isikutele. Süüdistatavad hoidsid 14.03.2025 elukohas
kokku 352,42 g kanepit, mis on suur kogus ja mille THS sisaldus 18 % ja 19 %. Evelina
Annask sai Allan Annaskilt juhendid ja vastavalt sellele oma elukohas kaalus, pakendas
ja müüs teistele isikutele kanepit.
Allan Annask tegutses narkokäitlemises kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis
eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, nimelt ta omandas narkoainet
suures koguses korraga kuni 400 g, eesmärgiga seda hoida ja osaliselt anda teistele
isikutele ehk müüa. Ta teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt
pidas ta seada võimalikuks - süüdistatav korraldas narkokäitlemist sellisena, et tal kujunes
välja teatud klientuur, kes võisid tema poole pöörduda narkoaine saamiseks, raha pidi
laekuma kas sularahas või Allan Annaski või tema õe kontole. Seega. Allan Annaski poolt
oli tehtud kõik, et narkokäitlemine oleks toimunud sujuvalt ja tooks talle ka kuritegeliku
tulu.
Evelina Annaks tegutses narkokäitlemises otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta
teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Nimelt, ta
teadis, et ta kaalub, pakendab ja annab teistele isikutele narkoainet, samuti hoidis koos
Allan Annaskiga oma elukohas narkootilist ainet. Ta tegutses kuni tema ja Allan Annaski
tegevus oli katkestatud politsei poolt. Seega soostus Evelina Annaski narkoaine
käitlemisega, tegutsedes Allan Annaski juhtimisel.
Allan Annaski tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 – narkootilise aine
ebaseaduslik käitlemine suures koguses grupis.
Evelina Annaski tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
Allan Annaski puhul ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid
asjaolusid.
Sama on Evelina Annaski puhul.
KARISTUS
KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu
poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja
raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui
karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva
seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid
karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra
valimisel.
9 / 15
Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta
lähtepunktiks karistusseadustiku erinormi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel
tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,
mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks
isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja
üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev.
Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel
võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel
tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning
raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad
iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii
võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus,
aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p 71; 11. juuni 2018. a
otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8; 12. oktoobri
2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1;
16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“
Allan Annaski karistus
Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57
lg 1 p 3 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
Kohus leiab, et Allan Annaski süü toimepandu kuriteos on kindlalt alla keskmise.
Narkokäitlemise ajavahemik on üks aasta. Kindlasti ei saaks pidada süüd üldse
minimaalseks. Ta tegutses grupis, kaasates tegevusse oma õe. Tegevus ei olnud
episoodiline vaid ajas jätkuv ja püsiv. Samas ei ole Allan Annask narkokäitlemises
oluline figuur, vaid tavaline tänavadiiler, kes ostab ainet ja müüd lõpptarbijale.
Narkokäitlemise ahelas on selline isik kõige madalama tähtsusega lüli. Selles mõttes
kohtu arvates, et saa selliste narkodiilerite vastutus olla võrdne narkokäitlemise
juhtfiguuride vastutusega. Narkokäitlemisega kahjustatakse just rahvatervist, ehk suurema
klientuuri puhul on kahju teiste isikutele tervisele ulatuslikum. Samas kanepi käitlemise
puhul on tegemist kergema aine käitlemisega, millest tulenev lahju tervisele on kordades
väiksem kuis seda oleks nt fentanüülide puhul.
Kohus arvestab süüdistatava isikut.
Ta on varasemalt korduvalt karistatud isik, 2024. a, 2019. a, 2018. a, 201., a varavastaste
kuritegude toimepanemise eest, esines ka i teise astme isikuvastane kuritegu. Narkokuriteo
eest ei olnud isik karistatud. 2023. a oli ta karistatud väärteokorras narkoaine tarvitamise
eest ilma arsti ettekirjutuseta, korduvalt väärteokorras karistatud varavastaste tegude
toimepanemise eest. Käesoleva narkokuritegu on alanus märtsis 2024 ja jätkus ka pärast
augusti 2024, kui isik oli süüdi tunnistatud varavastases kuriteos ja talle oli mõistetud
vangistus, mis jäeti kohaldamata tingimisi ja isik allutatu kriminaalhooldusele. Kohus
leiab, et isikul on kalduvus sooritada süütegusid.
Kohus leiab, et Allan Annaskile tuleb mõista vangistus 3 aastat 4 kuud, arvestades
kergendavat asjaolu kahetsust, süü suurust alla keskmise ja süüdistatava isikut, arvesse
10 / 15
võtab kohus karistuse eesmärke, et isik ei paneks toime edaspidi süütegusid, samuti
õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et vangistus selles määras annab võimaluse
vähemalt suunata isik seadusekuulekale elule.
Allan Annaskile tuleb mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, ses käesolev kuritegu
on toime pandud katseaja kestel.
KarS § 65 lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et
süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse
liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi
täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.
Allan Annaskit karistati Viru Maakohtu 15.08.2024 otsusega KarS § 74 lg 1,3 alusel
tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Kuivõrd karistus on kandmata,
tuleb see liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele. Seega tuleb Allan Annaskile
mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates Allan Annaski
vahistamisest 14.03.2025 karistusaja hulka ja lugeda ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o
4 aastat vangistust, kandmise alguseks 14.03.2025.
Evelina Annaski karistus
Süüdistatav on väljendanud vähemalt sõnalist kahetsust ja tunnistanud oma süüd viimases
sõnas. Ta selgitas, et ei osanud mõelda, millised on selle tegevuse tagajärjed. Isiku
karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.
Kohus leiab, et isiku süü suurus on toimepandud kuritegudes tunduvalt alla keskmise
määra. Tema teopanus kuriteosse on vähem võrreldes Allan Annaski rolliga. Kuigi
käitlemise ajavahemikuks on tuvastatud üks aasta, nähtub tõenditest, et Evelina Annask
oli tegevusse kaasatud vajaduspõhiselt, et tema teopanus ei olnud niivõrd ajas püsiv kui
Allan Annaskil. Ainet hoidsid süüdistatavad koos oma elukohas, Evelina Annask kaalus,
pakendas ja müüs edasi Allan Annaski palvel ja juhendamisel, kui Annaks oli näiteks
elukohast ära.
Kohus arvestab süüdistatava isikut. Ta on varasemalt karistamata isik. Tal on üks kustunud
karistus väärteoeest, trahv on tasutud. Oluline kohtu arvates, et süüdistatav on omale teole
taunitavat suhtumist väljendanud. Isikul puudub töökoht, seega sissetulekud
Võttes arvesse süü suurust, kergendavat asjaolu, süüdistatava isikut ja karistuse eesmärke
on põhjendatud karistada vangistusega 3 aastat.
Kohus leiab, et Evelina Annaski puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähene. Ei ole
andmeid, et isikul oleks kalduvus süütegude toimepanemiseks. Ta ei ole kordagi karistatud
narkosüütegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine ei
ole käesoleval ajal Evelina Annaski suhtes vajalik karistuse eesmärkide saavuutamiseks.
Isikul puudub töökoht sellega sissetulekud, mis omakorda suurendab süütegude
toimepanemise riski. Süüdistatavale võib kohaldada karistusest vabastamine tingimisi
katseaja määramisega, katseaja pikkusega 3 aastat. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse
kohaldamine ei ole vajalik. Kohus ei näe asjaolusid, millest tuleneks, et süüdistatav vajaks
allutamist kriminaalhooldusele. Kohtu arvates näitab isiku eelmine elu, et ta siiski võib
hoida oma käitumist kontrolli all. Käesoleva menetlusega on isikule antud selge signaal
11 / 15
riskidest, mis kaasnevad kuritegude toimepanemisele. Katseaeg on piisavalt pikk isikult
distsiplineeritava mõju avaldamiseks.
ASITÕENDID
Kriminaalasja juures on CD ja DVD plaadid, kokku 4 tk, mis on kriminaalasja materjalide
osa ja jääb materjalidesse ning ei vaja eraldi seisukoha võtmist.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised
ained (kanepiõisikud ja peenestatud kanep), mis on jäetud NPALS alusel EKEI
keemiaosakonda tuleb jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel.
Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas hoiul asuvad digitaalsete andmekandjate
koopiafailid ja jäädvustatud fotod tuleb hävitada ehk kustutada kohtuotsuse jõustumisel
KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Tegemist on kopeeritud failide ja fotodega, millel puudub
väärtus ega mille säilitamine oleks õigustatud muu legitiimse eesmärgiga.
14.03.2025 Allan Annaski kinnipidamisel ja Põhja allee 13-25, Kohtla-Järve, läbiotsimisel
leitud ja ära võetud sularaha summas 2235 eurot, mis on 10.04.2025 uurija määrusega
kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EExxx Swedbank AS-is selgitusega „Ida
P, kriminaalasi 25244050267, Allan Annask, Evelina Annask“, tuleb konfiskeerida KarS §
831 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et aadressil xxx, laual, kus oli
karbi sees sularaha 825 eurot ja selle kõrval vaakumpakendid narkootilise ainega ja
digitaalne kaal, on pärit arutatava asja esemeks olevast kuriteost. Veel leiti sellest korterist
rahakummiga kinni pandud sularaha 950 eurot ning 400 eurot.
Kriminaalasja uurimisel on usaldusväärselt leidnud tõendamist, et sellel aadressil
pakendasid süüdistatavad narkootilist ainet doosideks ning müüsid seda edasi ka sularaha
eest (vt Allan Annaski kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung koopiafailidest leitud
SMS vestlused Allan Annaski ja Evelina Annaski vahel). 60 eurot leiti Allan Annaski
kinnipidamisel tema juurest. Arvestades, et tema juurest leiti ka 14 vaakumpakendit
doosideks jagatud narkootilise ainega, peab kohus tõendatuks ka selle sularaha pärinemist
arutatava asja esemeks olevast kuriteost.
Ida prefektuuris on 09.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH34357
alusel hoiul järgmised esemed: plastmassist purk, kott kirjaga Guess, kasteet, visketäht,
noad 2 tk, nuga vahetatavate teradega, kumminui, teleskoopnui, mobiiltelefon Samsung ja
mängukonsool Playstation.
Plastmassist purk kui väärtusetu ese kuulub kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele KrMS §
126 lg 3 p 4 alusel. Kott kirjaga Guess, noad 2 tk, nuga vahetatavate teradega,
mobiiltelefon Samsung ja mängukonsool Playstation kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel
tagastamisele Allan Annaskile.
Ida prefektuuris hoiul olevad kasteet, visketäht ( kui torkerelv), kumminui ja teleskoopnui
on relvaseaduse § 15 alusel külmrelvad. Kuna külmrelvad võivad olla tsiviilkäibes piiratud
ja nende omamine võib täita väärteokoosseisu, tuleb nad jätta vastavate asjaolude
selgitamiseks Ida prefektuuri võimaliku väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
MENETLUSKULUD
12 / 15
Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS §
180 lg 1 alusel.
KrMS § 180 lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates
süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude
hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.
KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel on menetluskuludeks määratud ekspertiisikulu, määratud
kaitsja tasu ja sundraha.
Süüdistatav Allan Annaskile mõistetakse 4 aastane vanglakaristus. Vanglas tööle
määramise korral on tal mõningane sissetulek, mis tähendab, et ta on võimeline kandma
mõistlikke menetluskulusid.
Kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest on Allan Annaskil tekkinud menetluskulu
905,63 eurot ning kohtumenetluses 1041,54 eurot (eelistung ja põhiistung). Esimese astme
puhul sundraha on 2,5 kuupalga alammääras, 2215 eurot, mida kohus peab põhjendatuks
KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada kuni 500 euroni, arvestades süüdistatava seisundit, kuna
menetluskulu terves ulatuses tasumine käib süüdistatavale üle jõu.
Kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest on Evelina Annaskil tekkinud menetluskulu
197,64 eurot ning kohtumenetluses 1114,68 eurot (eelistung ja põhiistung). Ka Evelina
Annaski puhul peab kohus põhjendatuks menetluskulude vähendamist KrMS § 180 lg 3
alusel, määrates väljamõistetava sundraha summaks 500 eurot, kuna isikul ei ole töökohta
hetkel, seega püsivat sissetulekut.
Lisaks sellele on kriminaalasjas viidud läbi narkootilise aine- ja DNA-ekspertiis.
Ekspertiisikulude lahendamisel on väljakujunenud kohtupraktika (vt Riigikohtu lahend nr
3-1-1-121-13 p 6), mille kohaselt saab süüdistatavale saab panna selle hüvitamise
kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud
uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-
1-120-12).
Teiseks, ekspertiisi tasude hüvitamise otsustamisel tuleb lähtuda uuritud objektide arvust
(objektide arv see on varasemalt võetud proovide arv, mitte reaktsioonide arv), suhestada
seotud süüdistatavatega, Riigikohtu lahend 1-22-1425/82 p 36-39.
Narkootilise aine ekspertiisiks (31.03.2025 ekspertiisiakt nr 25E-AN00384-01) saadeti
Allan Annaski elukohast aadressil xxx sinist värvi plastmasspurgist leitud 38-st
fooliumpallist leitud rohelist värvi taime puru (peenestatud kanep kogumassiga 2,82
grammi, THC sisaldusega 18%), Allan Annaski ja Evelina Annaski ühisest elukohast
leitud rohelised taimeosad kokku viies kilepakendis (kanepiõisikud kogumassiga 293,7 g
THC sisaldusega 18%, kanepiõisikud kogumassiga 58,72 g THC sisaldusega 19% ja
kanepiõisikud kogumassiga 10,93 THC sisaldusega 21%) ning Allan Annaski
kinnipidamisel tema juures 14-st fooliumpallist leitud kanepiõisikud kogumassiga 4,31 g
THC sisaldusega 20%. Seega kõikide objektide puhul, mis ekspertiisi saadeti, tuvastati
THC sisaldus vähemalt 18% ja üle selle. Arvestades süüdistatavate teopanust leiab kohus,
et narkootilise aine ekspertiisi kulud tuleb jagada nende vahel proportsionaalselt. Suurem
osa narkootilist ainet, kokku 363,35 grammi (370,48-st) leiti Allan Annaski ja Evelina
Annaski ühisest elukohast, kus mõlemad süüdistatavad hoidsid, kaalusid ja pakendasid
ainet doosideks ning müüsid seda teistele isikutele. Osa leitud ainest (2,82 grammi) hoidis
13 / 15
Allan Annask doosidega jagatuna oma teises elukohas (xxx) ning osa kandis endaga kaasas
kinnipidamise hetkel (4,31 g). Kohtu hinnangul on proportsionaalne jagada narkootilise
aine ekspertiisiga seotud menetluskulu, s.o 670 eurot, selliselt, et 60% sellest kannab Allan
Annask. Seega kuulub temalt välja mõistmisele 402 eurot.
DNA ekspertiis (02.04.2025 ekspertiisiakt nr 25E-GE00290-01) määrati selleks, et
tuvastada kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud fooliumpakendist ja läbiotsimisel
leitud vaakumpakenditest ja fooliumpallikestest DNA esinemine ja määratleda selle DNA
profiil.
Kahtlustatavana kinnipidamisel leitud fooliumpallikese seest tuvastati DNA sega-profiil,
mis võib sisaldada Allan Annaski bioloogilist materjali; kahtlustatavate ühisest elukohast
leitud avatud vaakumpakendist tuvastati DNA sega-profiil, mis võib sisaldada Allan
Annaski (esimene proov ja teine proov) ja Evelina Annaski (esimene ja teine proov)
bioloogilist materjali; kahtlustatavate ühisest elukohast leitud vaakumpakendilt tuvastati
DNA sega-profiil, mis võib sisaldada Allan Annaski (esimene proov ja teine proov) ja
Evelina Annaski (teine proov) bioloogilist materjali ja ühe fooliumpallikese seest tuvastati
DNA- segaprofiil, võib sisaldada Allan Annaski bioloogilist materjali ja mille osas ei
saanud teha usaldusväärseid järeldusi Evelina Annaski bioloogilise materjali
sisaldumise/mittesisaldumise kohta. Üks võetud proov tulemust ei andnud (ei olnud
kasutatav ekspertiisiülesande teostamiseks).
Seega, 7 proovist, mille maksumus oli 1470 eurot, andsid tulemuse 6 proovi, ühe proovi
hind on 210, seega väljamõistmisele kuulub summa 1260 eurot.
Arvestades ekspertiisi tulemust (Allan Annaski bioloogilist materjali leiti kuues proovis ja
Evelina Annaski bioloogilist materjali kolmes proovis) ja süüdistatavate teopanust, leiab
kohus, et DNA-ekspertiisi tegemisega seotud menetluskulu, s.o 1260 eurot, on süüdistavate
vahel proportsionaalne jagada selliselt, et 70% sellest (882 eurot) kannab Allan Annask.
210 eurot (ühe proovi osas, mis ei andnud tõendustulemust) jätab kohus menetluskulu riigi
kanda.
Kokku kuulub Allan Annaskilt menetluskuludena väljamõistmisele 3731,17 eurot, mis
kuulub KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ühe aasta jooksul.
Evelina Annaskilt kuulub menetluskuludena väljamõistmisele 2458,32 eurot, mis kuulub
KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ühe aasta jooksul.
Tõkend
Vahistamine Allan Annaski suhtes tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.
Käesoleval ajal ei ole vahistamise alused ära langenud. Kuna tegemist on katseajal
toimepandud kuriteoga, on kohtul alust arvata, et isik võib jätkata uute narkokuritegude
toimepanemisega.
Kohtuliku arutamise tulemina on tuvastatud, et isik tarvitab narkootilisi aineid ise ning
endale narkoaine saamiseks pidi narkoainete müüma teistele. Süüdistatav viibi vahi all
alates 14.03.2025 ehk veidi üle 7 kuu, mis ei ole ebaproportsionaalselt pikk.
Inna Kirsipuu
kohtunik
14 / 15
/allkirjastatud digitaalselt/
Siiri Eero
rahvakohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Ene Allikas
Rahvakohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
15 / 15