2-25-9983/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.10.2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9983

Tsiviilasi

A. F. ja L. F. hagi D. F. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõude hind 2 715,66 eurot

Hageja II nõude hind 2 715,66 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I: A. F. (isikukood: XXX; elukoht: XXX);

Hageja II: L. F. (isikukood: XXX; elukoht: XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: E. F. (isikukood: XXX;

elukoht: XXX; telefon: +372 XXXe-post: XXX);

Hagejate lepinguline esindaja: I. M.-V. (e-post:

info.imvconsult@gmail.com);

Kostja: D. F. (isikukood: XXX; aadress: XXX);

Kostja lepinguline esindaja: A. N. (e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista D. F.lt välja A. F. kasuks elatis 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) +

59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest) alates 25.06.2025 kuni A. F. täisealiseks saamiseni.

3. Mõista D. F.lt välja L. F. kasuks elatis 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) +

59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest) alates 25.06.2025 kuni L. F. täisealiseks saamiseni.

4. Jätta rahuldamata A. F. ja L. F. tagasiulatuv elatisnõue D. F. vastu.

5. Punktis 2 ja 3 nimetatud elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

6. Määrata, et D. F. kohustub tasuma punktides 2-3 nimetatud elatise järgneva

kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks E. F. arvelduskontole nr

EEXXX, näidates makse selgituses ära ka lapse ning kalendrikuu nimetuse ja

aastaarvu, mille/kelle eest elatist makstakse.

2-25-9983

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad on kostja ja hagejate seadusliku esindaja alaealised lapsed. Hagejate seadusliku

esindaja ja kostja kooselu lõppes 2024. aasta septembris, kuid kuni 2024. aasta

novembrini elasid pooled ühes korteris. Kostja kolis 2024. aasta novembris korterist välja,

kuid ei andnud lastele ülalpidamist ei enne ega pärast kolimist. Kostja ei tasunud lastele

elatist kuni 2025. aasta märtsini. Alates 2025. aasta märtsist tasus kostja hagejate

ülalpidamiseks igakuiselt 300 eurot.

Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole elatise nõudega, kuid

kostja ei ole sellele reageerinud ning on tasunud elatist alates 2025. aasta märtsist üksnes

vastavalt oma äranägemisele.

Kostja panus on minimaalne ning asjaolu, et lapsed söövad kohvikutes ei tähenda, et

lapsed ei vaja ülalpidamist ajal, mil hagejad elavad emaga.

2. Kohtumenetluses on suhtluskorra kindlaksmääramise avaldus, milles kostja taotleb

suhtluskorra määramist selliselt, et lapsed viibiksid isa juures 4 ööpäeva kuus. Seetõttu ei

ole suhtluskorra määramise menetlus käesolevas asjas ajakohane.

3. Hagejad elavad koos emaga, kes hoolitseb laste eest ning kelle elukohas on loodud kõik

tingimused laste heaoluks.

4. Hageja I igakuised keskmised vajadused ja nendega seotud kulud on 1194 eurot kuus ning

hageja II igakuised vajadused alates 01.09.2025 on 894 eurot kuus.

Hageja I igakuised keskmised vajadused ning sellega seonduvad kulud ühe kuu kohta on

järgmised:



Eluasemekulud 94,00



Kommunaalid 90,00



Internet + TV 5,00

2(9)

2-25-9983



Toidukulu 220,00



Majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 5,00



Hügieen (pesemisvahendid - šampoonid, dušigeelid, seebid jne) 8,00



Riided ja jalatsid 40,00



Tervishoid (vitamiinid, ravimid laste haigestumisel – nina tilgad, palaviku

alandavad siirupid, köha siirupid, nina puhastavad aerosoolid, arstide visiiditasud

jne) 7,00



Hageja sünnipäeva pidamine ja sünnipäeva kingitus 20,00



Meelelahutus, sõprade sünnipäevad 40,00



Koolikohustus (koolikott, spordi riided, spordi tossud, tööõpetuse materjalid,

kunsti tarbed, muuseumid, üritused, vihikud, pastakad, pliiatsid, üritused koolis

jne) 20,00



Matemaatika eraõpetaja 80,00



Kitarriõppe 110,00



Ratsutamine 360,00



Tantsuring ning sellega seotud kulud (kostüümid, võistlused jne) 50,00



Käsitöö ring 30,00



Muud kulud (nt juuksur, tehnika, mööbel) 15,00

Kokku 1194,00 eurot.

Hageja II igakuised keskmised vajadused ning sellega seonduvad kulud ühe kuu kohta on

järgmised:



Elaesemekulud 94,00



Kommunaalid 90,00



Internet + TV 5,00



Toidukulu 220,00



Majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 5,00



Hügieen (pesemisvahendid - šampoonid, dušigeelid, seebid jne) 8,00



Riided ja jalatsid 40,00



Tervishoid (vitamiinid, ravimid laste haigestumisel – nina tilgad, palaviku

alandavad siirupid, köha siirupid, nina puhastavad aerosoolid, arstide visiiditasud

jne) 7,00



Hageja sünnipäeva pidamine ja sünnipäeva kingitus 20,00



Meelelahutus, sõprade sünnipäevad 40,00



Lasteaiatasu 120,00



Ujumine ja sellega seotud kulud (riided, võistlused jne) 75,00



Robotitehnika ring 40,00



Loodusõpetuse ring 40,00



Prillid (2 korda aastas) 25,00



Muud kulud (nt juuksur, mööbel, tehnika) 15,00



Muusikakool alates 01.09.2025.a. 50,00

Kokku 844,00 eurot, alates 01.09.2025. a 894,00 eurot

5. Hagejad paluvad mõista kostjalt D. F. (isikukood XXX):



hageja I A. F. (isikukood XXX) kasuks alates 25.06.2025 kuni A. F. täisealiseks

saamiseni (XXX.a.) välja igakuine elatis 301 eurot 74 senti (282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

3(9)

2-25-9983

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.



hageja II L. F. (isikukood XXX) kasuks alates 25.06.2025 kuni L. F. täisealiseks

saamiseni (XXX.a.) välja igakuine elatis 301 eurot 74 senti (282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.



hageja I A. F. (isikukood XXX) kasuks välja elatist tagasiulatuvalt alates

01.09.2024 kuni 24.06.2025 summas kokku 2258,91 eurot.



hageja II L. F. (isikukood XXX) kasuks välja elatist tagasiulatuvalt alates

01.09.2024 kuni 24.06.2025 summas kokku 2258,91 eurot.

6. Hagejad paluvad kohustada kostjat D. F. tasuma A. F. ja L. F. elatis E. F. kontole nr

EEXXX iga kuu viiendaks kuupäevaks.

7. Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Kostja on esitanud tõendi selle

kohta, et kostja oli töötu, kuid on arusaamatu, miks kostja ei tegelenud töö otsimisega.

Kostjal puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Puudub vaidlus

selles, et hagejad elasid emaga E. F. viidatud perioodil. Seega ajal, mil hagejad elasid

emaga, pidas lapsi ülal hagejate seaduslik esindaja. Kostja rikkus sel ajal hagejate suhtes

ülalpidamiskohustust.

Kostja vastuväited põhinevad sellel, et hagejate seaduslik esindaja on mõned kuud

kostjale vastu tulnud. Kostja ei ole tõendanud, et perioodil 01.09.2024 kuni 24.06.2025 on

ta hagejate suhtes ülalpidamiskohustust korrapäraselt täitnud. Ka ei ole kostja esile toonud

asjaolusid ega tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt oleks

ebamõistlikult koormav.

Kostja ei ole oma seisukohas ühtegi PKS §-s 102 märgitud asjaolu (so mõjuvaid põhjuseid

elatise vähendamiseks) ette toonud. kostja ei ole enne hagi esitamist elatist

miinimummääras tasunud, elatist summas 600 eurot hakkas kostja tasuma peale hagi

esitamist.

Kostja poolt esitatud tšekkide alusel ei saa järelda, et kostja täidab ülalpidamiskohustust.

Kostja pole selgitanud kulude vajadust ning ka seda, kas on ta antud kulud laste emaga

kooskõlastanud. On ebaselge, kas on need kulud lastele vajalikud või laste isa on

nimetatud kulud kandnud oma äranägemisel. Kostja poolt esitatud kulusid augustikuu eest

ei saa elatisena käsitleda. Kostja on ise otsustanud, et kannab nimetatud kulud.

Lastele aeg ajalt kulutuste tegemist, ei saa pidada korrakohaseks ülalpidamise andmiseks.

PKS § 100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatisena).

KOSTJA VASTUS

4(9)

2-25-9983

8. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva

elatise osas ning määrata elatis kogusummas 300 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni

laste täisealiseks saamiseni. Kostja leiab, et olukorras, kus lapsed elavad vahelduvalt ka

isa juures, ei ole põhjendatud elatise määramine täies ulatuses.

9. Kostja selgitas, et oli sunnitud lahkuma pere ühisest elukohast, kuna hagejate emal tekkis

uus kooselu. Kostja kolis seetõttu pooleliolevasse ja elamiskõlbmatusse suvilasse, mille

soetamise eesmärgiks oli tagada lastele looduslähedane elukeskkond.

10. Pooled osalesid perelepituse protsessis, kuid see osutus ebaõnnestunuks. Perelepituse

käigus saavutati siiski ajutine kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja juunis 300 eurot ja

alates juulist 600 eurot kuus. Selline kokkulepe kinnitab kostja hinnangul, et tagasiulatuv

elatis on hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja täitis kokkulepet heas usus ning seda on

kinnitanud ka hagejad ise. Lisaks tasub kostja laste ülalpidamiskulusid otse ning kohtub

lastega regulaarselt, ehkki kohtumiste toimumine sõltub suuresti laste ema meeleolust.

11. Kostja rõhutas, et ta oli alates 01.01.2025 töötuna arvel ning tema ainsaks sissetulekuks

oli Töötukassa makstav hüvitis. Sellest asjaolust oli teadlik ka hagejate ema ning seetõttu

lepiti kokku, et kostja panustab laste ülalpidamisse vastavalt oma võimalustele. Seetõttu

leiab kostja, et tagasiulatuva elatise määramine ei ole põhjendatud ning ta tuleks vastavast

kohustusest täielikult vabastada. Kostja rõhutas, et ta täidab ülalpidamiskohustust

vahetult, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta.

12. Lapsed viibivad isa juures keskmiselt neli ööpäeva kuus ning kostja on valmis seda aega

pikendama, mis on ka laste endi soov. Suveperioodil on võimalik, et lapsed viibivad isa ja

vanaema juures Saksamaal järjest kuni kaks nädalat. Kostja on esitanud kohtule ka eraldi

avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mis on tema hinnangul oluline arvestada ka

elatise suuruse otsustamisel.

13. Kostja seab kahtluse alla hagiavalduses märgitud laste igakuised kulud, mis on tema

hinnangul üle paisutatud. Näiteks on eluasemekuludena arvestatud 184 eurot iga lapse

kohta, mis ei ole usutav, arvestades, et samas korteris elavad veel laste ema ja tema uus

partner. Samuti puuduvad kulud juuksuri teenustele, kuna laste juukseid lõikab reeglina

hagejate ema õde. Mööbli ja kodutehnika kulusid ei saa pidada põhjendatuks, kuna vajalik

sisustus soetati juba novembris 2024. Lisaks puudub kostjal teave poja väidetavate

huviringide kohta ning ta rõhutas, et laste ema ei saa teha selliseid otsuseid ainuisikuliselt,

arvestamata ühise hooldusõiguse põhimõtteid.

14. Kostja hinnangul ei ole hageja esitatud kulutuste arvestus usaldusväärne ning vajab

tõendamist. Samuti leiab ta, et laste ema sissetulek, mis on ligikaudu 1600 eurot kuus,

võimaldab katta olulise osa laste vajadustest, mistõttu ei saa esitatud kulunõudeid pidada

realistlikeks.

15. Laste vanemad on pidanud kirjavahetust ning laste emal oli täpselt teada, kui raskes

majanduslikus olukorras kostja on. Sõnumites kinnitab E. F., et ta mõistab kostja olukorda

ega kavatse elatist nõuda, seda enam tagasiulatuvalt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

5(9)

2-25-9983

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;



hagejad elavad koos emaga;



hagejate eest tasutakse lapsetoetust laste emale.

18. Hagejad palusid mõista kostjalt elatise välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel

arvutatavas määras alates 25.06.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

19. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval

määral (tasudes elatist ja mõningaid kulusid); (ii) hagejad viibivad kostja juures olulise

osa ajast, mille võrra tuleks elatist vähendada; (iii) hagejate kulud on osaliselt

ülemäärased; (iv) perelepituse käigus saavutati ajutine kokkulepe, mille kohaselt tasub

kostja hagejatele elatist 2025. a juunis 300 eurot ja alates juulist 600 eurot kuus; (v) kostja

oli alates 01.01.2025 töötuna arvel ning tema ainsaks sissetulekuks oli Töötukassa

makstav hüvitis.

20. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib

olla iga lapse puhul erinev:



Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates

01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot.



Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2025 on Eesti Vabariigi

keskmine brutokuupalk 1981 eurot.

6(9)

2-25-9983



Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates 01.02.2023

kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse

suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hagejate eest saab nimetatud

lapsetoetust hagejate seaduslik esindaja. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.

Võttes aluseks tsiviilasjas esitatud asjaolud ning praegu kehtivad elatise arvutamise

alused, kujuneb kummagi hageja seadusjärgseks miinimumelatiseks (vt siit:

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) alates 01.04.2025 summa 301,74 eurot kuus.

21. Kostja leiab, et hagejate igakuised ülalpidamiskulud on ülepaisutatud või ei vasta

tegelikkusele. Kohus on 08.09.2025 määruses selgitanud, et kostjal on kohustus oma

vastuväidet tõendada. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu on vastuväide alusetu.

Laste igakuine eluasemekulu ei ole ebamõistlikult suur ning on eluliselt usutav.

Juukselõikusega ja mööbliga seotud kulu osas esitatud vastuväitele ei ole hagejad vastu

vaielnud, kuid isegi, kui arvestada viidatud kulu hagejate igakuistest kuludest maha, ei

anna see alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. On ilmne, et laste arengu

seisukohalt on vajalik tegeleda meeldiva huvitegevusega ning sellega kaasnevad ka kulud.

Küsimus, kas huvitegevusega seotud valikud on põhjendatud, ei puutu elatise vaidluses

lahendamisele, vaid tegemist hooldusõiguse teostamise raames vastu võetud otsustega,

mille vaidlustamiseks on ette nähtud muud menetlused.

22. Kostja on märkinud, et tasub elatist piisavalt. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu.

Kostja poolt tasutav elatis ei ole laste kulude suurust arvestades piisav. Liiati ei ole kostja

tasunud elatist regulaarselt ning seaduses sätestatud ulatuses – selliselt ei ole võimalik

lugeda elatise kohustust kohaselt täidetuks.

Hagejad on õigesti märkinud, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole võimalik

kvalifitseerida kostja poolt vahetult tehtud kulutusi lastele, kuivõrd lahuselav vanem

täidab ülalpidamiskohustust raha maksmise teel vanemale, kes elab lastega koos. Vaid

sellisel juhul on võimalik lastega kooselaval vanemal efektiivselt planeerida igakuiste

kulutuste tegemist.

Kostja on märkinud, et hagejad on kostja juures viibinud olulise osa ajast, mistõttu tuleks

vähendada temale väljamõistetavat elatist proportsionaalselt. Kohus on kostjale

selgitanud, et kostjal tuleb vastuväidet tõendada, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja

enda sõnul viibivad lapsed viibivad isa juures keskmiselt neli ööpäeva kuus. Kohus leiab

seega, et PKS § 101 lg 6 ei saa käesoleval juhul elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta

ainuüksi juba kostja enda väidete tõttu.

Kostja on viidanud, et suveperioodil on võimalik, et lapsed viibivad isa ja vanaema juures

Saksamaal järjest kuni kaks nädalat. Kohus leiab, et eeltoodu on spekulatiivne väide, mille

osas ei ole teada, kas see realiseerub või mitte. Kohus seda elatise suuruse puhul arvesse

võtta ei saa.

Kostja esitatud avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei oma käesolevas vaidluses

tähtsust, kuivõrd taotletav suhtluskord ei ole mahu poolest piisav PKS § 101 lg 6

kohaldamiseks.

23. Kostja on viidanud, et ta ei saa majandusliku seisukorra tõttu elatist tasuda. Kohus on

kohustanud kostjat esitama väidet kinnitavad tõendid, kuid kostja ei ole kohtunõuet

täitnud. Seega jätab kohus vastava vastuväite edasiulatuva elatise kontekstis arvestamata.

7(9)

2-25-9983

24. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt elatise välja perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 alusel arvutatavas määras alates 25.06.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

25. Hagejad paluvad mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise

perioodi 01.09.2024 kuni 24.06.2025 eest seadusjärgses määras ja summas 2258,91 eurot.

Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12

märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib

ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine

asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult

koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi

enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada

tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et

vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse

ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt

ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal

hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab

viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

Hagejad nõuavad tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus kummagi lapse ees

on 01.09.2024 kuni 31.03.2025 eest 287,72 eurot kuus ja 01.04.2025 kuni 24.06.2025 eest

301,74 eurot kuus. Kohus on ülal leidnud, et viidatud suuruses elatise tasumise kohustus

on kostjal iseenesest olemas. Nõudeperiood on ca 10 kuud ning ülalpidamist saama

õigustatud laste arv on kaks. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes 2024.

aasta septembris, kuid kuni 2024. aasta novembrini elasid pooled ühises majapidamises.

Asja materjalidest nähtub, et kostja koondati 31.12.2024 seisuga ning võeti töötuna arvele

01.01.2025 (dtl 45-47). Töötamise registrist nähtub, et kostja on 02.06.2025 asunud tööle

X OÜ-s automaatikainsenerina, kus töötab tänaseni.

Hagejad on märkinud, et alates 2025. aasta märtsist tasus kostja hagejate ülalpidamiseks

igakuiselt 300 eurot. Samuti nähtub, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt ka

2025. a juunikuus tasub kostja 300 eurot (dtl 24).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata.

Tagasiulatuv nõue on kostjale üllatuslik, kuivõrd hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks

järjepidavalt nõudeperioodi kestel nõudnud kostjalt seadusjärgses määras elatise tasumist.

Vastupidi, hagejate esindaja on ise kinnitanud, et ta on kostja majanduslikust seisukorrast

teadlik ning ei tõstata elatise tasumise küsimust (dtl 103). Lisaks on hagejad ise esile

toonud, et 2024. a september kuni november elas pere ühises majapidamises, kus

eeldatakse, et mõlemad vanemad panustavad laste ülalpidamisse vahetult. Nõudeperiood

8(9)

2-25-9983

on ca 10 kuud, mistõttu saab eeldada ka selle rasket majanduslikku mõju kostjale, eriti

olukorras, kus kostja oli valdava osa nõudeperioodist töötu. Kostja on nõudeperioodi

vältel elatise katteks makseid teinud ning kohus loeb need asjaolusid arvestades piisavaks.

26. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.

27. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu

lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.

28. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

31. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

9(9)