Legislator Case Law & Legislation
3-25-2111/26 AI generated

3-25-2111/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-2111/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla kinnipeetav H.H (kaebaja) esitas 27.06.2025 Tallinna Halduskohtule hüvitamiseks. Kaebaja esitas kohtule 27.06.2025–04.09.2025 mitmeid avaldusi ja taotlusi, mh

Legislator headnote

AI generated

3-25-2111/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja esitas kohtule 27.06.2025–04.09.2025 mitmeid avaldusi ja taotlusi, mh

Keywords

AI generated
medical care requirements severe health impairment unfit notwithstanding health condition whiplash injury shoulder injury substantial change in health
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

20.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2111

Haldusasi

H.H kaebus Tallinna Vanglalt ja AS-ilt Lääne-Tallinna

Keskhaigla

mittevaralise

kahju

hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – H.H

Vastustaja I – Tallinna Vangla

Vastustaja II – AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse H.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.10.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-2111 resolutsiooni punkti 3 peale.

2. Jätta H.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.10.2025 määruse

haldusasjas nr 3-25-2111 resolutsiooni punkt 3 muutmata.

3. Määruse arvutuvõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav H.H (kaebaja) esitas 27.06.2025 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Tallinna Vangla ja AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks. Kaebaja esitas kohtule 27.06.2025–04.09.2025 mitmeid avaldusi ja taotlusi, mh

taotles ta 27.06.2025 menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 29.09.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja avalduse

kolmanda isiku kaasamiseks ja / või menetlusdokumentide nähtavaks tegemiseks advokaat

Harri Tammistele rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja taotluse menetluse

3-25-2111

kiirendamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3), tagastas kaebuse kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi muutmiseks ja eksperdi taandamiseks, kontaktisiku vahetamiseks, kahju

hüvitamiseks seonduvalt kaebaja filmimisega, videosalvestiste ja terviseandmete

kustutamiseks kohustamiseks ning Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks seonduvalt 27.˗28.06.2025 aset leidnud sündmustega (resolutsiooni p 4),

jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 5) ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse

aluseks olevate asjaolude, kahju hüvitamise nõude ja hüvitise suuruse täpsustamiseks

(resolutsiooni p 6).

3. Kaebaja esitas halduskohtu 29.09.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale

määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.10.2025 määrusega halduskohtu

29.09.2025 määruse muutmata. Kaebaja esitas 10.10.2025 Riigikohtule määruskaebuse

ringkonnakohtu määruse peale. Määruskaebus on Riigikohtu menetluses.

4. Kaebaja esitas 15.10.2025 halduskohtule tõendina pealkirjastatud avalduse, mis sisaldas

esialgse õiguskaitse taotlust (dtl 248–259). Kaebaja selgitas, et esialgse õiguskaitse eesmärk

on vangla tähelepanu pööramine sellele, et kaebajale antaks täiendavat meditsiinilist abi, kuna

meditsiiniabi osutamine on erapoolik ja vangla on oma töö osas ükskõikne. Kaebaja nõudis

enda vabastamist jälgimisest ja kartseriosakonnast, enda võreaknaga ruumi paigutamist ning

psühholoogi abi. Samuti taotles kaebaja käeraudadest vabastamist ja erinevate

vanglaametnike poolset vabandamist. Kaebaja nõudis sõltuvusdiagnooside ja väära info

kajastamise eemaldamist ja lõpetamist. Kaamera tuleb välja lülitada, sest see ahistab.

Kaebajale on tekitatud traumaatiline isiksusehäire, depressioon ja stress. Kaebaja õiguste

kaitse Tallinna Vanglas ei ole tagatud, kuna teda võib panna jälle kartserisse või teda veel

rohkem isoleerida.

5. Tallinna Halduskohus võttis 17.10.2025 määrusega asja materjalide juurde kaebaja

vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodi 15.06.2025˗14.10.2025 kohta (resolutsiooni p 1),

rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas ta 15.10.2025 esitatud esialgse

õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2), ning jättis kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Kohtu 29.09.2025 määrusega tagastamata jäänud ja käiguta jäetud osas on tegemist

hüvitamiskaebusega. Kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt ja AS-ilt Lääne-Tallinna Keskhaigla

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Ka kaebaja 29.09.2025 vastuses kohtunõudele

(käiguta jätmise määrusele) on kaebaja käsitlenud üksnes kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise

kaebuse lahendamisel kontrollib kohus minevikus aset leidnud vastustaja (vastustajate)

tegevust ja mõistab vastustajalt (vastustajatelt) välja kahjuhüvitise, kui selle eeldused on

täidetud. Esialgse õiguskaitse taotlusega ei saa nõuda ükskõik millise abinõu rakendamist,

vaid taotletav abinõu peab jääma kaebuse piiridesse. See tähendab, et esialgse õiguskaitse

korras ei saa taotleda midagi sellist, mida pole nõutud kaebuses. Praegusel juhul väljuvad

kõik esialgse õiguskaitse taotluses loetletud abinõud kaebuse piiridest. Taotletud abinõud on

suunatud kaebaja praeguste kinnipidamistingimuste muutmisele või vastustaja (vastustajate)

kohustamisele teha mingeid toiminguid, mida kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamisega ei

saavutaks. Kohus ei luba kaebajal esialgse õiguskaitse taotlemise kaudu kaebuse piire

laiendada.

Kui kaebaja soovib vastustajat millekski kohustada, tuleb tal esmalt pöörduda taotlusega

vastustaja enda poole. Vastustajalt keelduva vastuse saamisel või taotluse tähtaegselt

lahendamata jäämisel saab kaebaja pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse. Kui vastustajaks

on Tallinna Vangla, tuleb eelnevalt läbida ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus

(vangistusseaduse § 11 lg 5).

2(3)

3-25-2111

Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses palunud advokaadiga kohtumist. Kohus jättis

29.09.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse halduskohtumenetluses esindamiseks

rahuldamata, mida kaebaja on määruskaebusega vaidlustanud. Määruskaebuse menetlus on

Riigikohtus pooleli.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 17.10.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 17.10.2025 määruse

peale.

Kohus ei ole aru saanud, et kaebuse täiendus ja tõend olid esitatud tõendina, kuna kohus palus

selgitada, mis rikkumistega oli tegemist ja millal need toimusid. Need on kaebaja avaldused

vanglale. Esialgne õiguskaitse oli juurdepääsupiirangu saamiseks. Kaebaja ei mõista, miks

asja on lahendanud kohtunik Reelika Lind. Reelika Lind ei ole pädev kohtunik ja ta ei saa aru,

mida ta teeb. Kaebaja palub kohtuniku taandada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-

de 23˗30 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab minimaalsel määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

8. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohus on õigesti jätnud

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamist, mis väljub praeguse põhiasja raamest. Esialgse õiguskaitse abinõu peab lähtuma

põhivaidlusest ning esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks ei saa olla õiguslikud

tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluses loetletud abinõud (vt praeguse määruse p 4) ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamisega

saavutatavad, seega väljuvad kaebuse piiridest. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus

lubatav.

9. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes TsMS §-e 23–30

ning kohtuniku taandamiseks esitatud avaldused tuleb kaebajal vastavalt TsMS § 24 lg-le 2

esitada kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Ringkonnakohus selgitab, et

halduskohtu 17.10.2025 määruse kohaselt on valvekohtunik Reelika Lind lahendanud kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse käesolevas asjas seetõttu, et haldusasja nr

3-25-2111 lahendav kohtunik Tiia Nurm viibis puhkusel.

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.10.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)