2-23-6469/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6469

Kohtuasi

Neutra Capital AS-i hagi B-CONSTRUCTION OÜ ja

E.F-i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B-CONSTRUCTION

OÜ

ja

E.F-i

ühine

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

21 514,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Neutra Capital AS (registrikood 11939341),

lepinguline esindaja Juhan Raudam

Kostja I B-CONSTRUCTION OÜ (registrikood

14844724)

Kostja II E.F (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 30.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.09.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

ja muuta otsuse põhjendusi.

2. Jätta B-CONSTRUCTION OÜ ja E.F-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud solidaarselt B-CONSTRUCTION OÜ

ja E.F-i kanda.

4. Mõista B-CONSTRUCTION OÜ-lt ja E.F-ilt solidaarselt Neutra Capital AS

kasuks välja menetluskulude hüvitis 280 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates

määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

2-23-6469

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Neutra Capital AS (endise ärinimega Fausto Capital AS, hageja) esitas 02.05.2023 Harju

Maakohtule B-CONSTRUCTION OÜ (kostja I) ja E.F-i (kostja II) vastu hagi, milles palus

kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 18 878,57 eurot ja 28.04.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 653,25 eurot ning viivise põhinõudelt seaduses sätestatud

määras alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 18 878,57

eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (ostja) ja kostja I (müüja) 14.02.2020

müügilepingu, mille alusel ostis hageja graniitkivi plaate. Müügilepingu täitmise tagamiseks

sõlmis hageja kostjaga II 14.02.2020 käenduslepingu.

1.2. Vastavalt müügilepingu lisaks nr 1 olevale pakkumisele oli graniitkivi plaatide ühikuhind

39,85 eurot/m² (käibemaksuta), s.o koos käibemaksuga 47,82 eurot/m². Hageja tasus kostjale I

müügilepingu alusel kokku 51 722,11 eurot (käibemaksuga): 31.03.2020 10 320 eurot,

14.05.2020 15 541,06 eurot, 08.06.2020 7758,31 eurot, 24.08.2020 5977,50 eurot ja

30.09.2020 12 125,24 eurot.

1.3. Kostja I tarnis hagejale graniitkive plaate kokku 686,816 m² ulatuses: 16.08.2020 270,4

m², 24.08.2020 270,4 m² ja 11.02.2021 146,016 m². Kõigist kolmest tarnest on tehtud fotod ja

12.05.2020 kostja I kinnitas, et 15.04.2020 saadeti Hiinast teele 540,80 m² graniitkivi plaate.

See kogus vastas kahele esimesele 2020. a suvel toimunud tarnele. 19.05.2020 saatis kostja I

fotod kahest konteinerist, mis tarniti hagejale 16.08.2020 ja 24.08.2020. 23.11.2020 saatis

kostja I fotod kolmandast graniitkivi plaatide tarnest, mille hagejale tarnimist kinnitab kostja I

11.02.2021 e-kirjas.

1.4. Hageja on tasunud 51 722,11 eurot 1081,60 m² eest, kuid on saanud graniitkivi plaate

394,784 m² võrra vähem, millele vastab 18 878,57 eurot. Kuna kostja I ei tarninud hoolimata

korduvatest meeldetuletustest puuduvat kogust graniitkivi plaate, esitas hageja kostjale I

09.12.2022 hinna alandamise avalduse ja nõudis kostjalt I enam makstud 18 878,57 euro

tagastamist. Hinna alandamise eesmärgiks oli alandada graniitkivide eest tasutut võrdeliselt

kohustuse mittekohase täitmise (ehk tarnimata graniitkivide) väärtuse suhtele kohase täitmise

(ehk kõigi tarnimisele kuulunud graniitkivi plaatide) väärtusesse. Hageja palus 18 878,57

eurot tagastada hiljemalt 27.12.2022, mida kostja I ei teinud.

2-23-6469

1.5. Hageja esitas 09.12.2022 nõude ka kostja II vastu, sest kostja II võttis endale kohustuse

täita hageja nõudeid viie päeva jooksul alates hagejalt vastava nõude saamisest ning pooled

olid kokku leppinud, et kostja II vastutus on solidaarne kostja I vastutusega. Kostja II ei

täitnud hageja nõuet.

1.6. Hageja hinnangul on hinna alandamine kohane õiguskaitsevahend. Hageja on

mittekohase täitmise vastu võtnud ega kavatse lepingust taganeda ja/või juba kätte saadud

graniitkivi plaate tagastada. Kohtupraktikas on sellisel viisil hinna alandamine üldiselt

aktsepteeritav. Väär on väide, et hageja ei ole eelnevalt nõudnud puuduste kõrvaldamist, sest

hageja saatis selliseid nõudekirju korduvalt. Hageja pidas pidevat arvestust tarnitud graniitkivi

plaatide tarnimisega seoses ja jagas seda ka kostjatega. Kostjad ei vaielnud hageja arvestustele

vastu ega esitanud mingit omapoolset arvestust ega tõendeid. Hageja tõendid lükkavad ümber

kostjate väite, nagu oleks hageja tasunud üksnes reaalselt tarnitud ja kätte saadud kauba eest

ega polevat tasunud ettemaksu, sest 06.11.2020, 16.02.2021 ja 15.07.2021 kirjad kõnelevad

selgelt just hageja tehtud ettemaksust. Kostjate versioon sündmuste käigust on tagantjärele

kunstlikult loodud, ei ole usaldusväärne ega sobitu tõenditega.

1.7. Kostja I kohustus oli koostada kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, mistõttu

tõendamiskoormis on kostjal I. Kostjate tõendid Hiina tarnija arvete näol ei näita, et kaup

Hiinast Eestisse lähetati ja saabus ega ka seda, et kostja I andis Eestisse saabunud kauba üle

just hagejale, mitte mõnele kolmandale isikule.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

2.1. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja on valinud ebakohase õiguskaitsevahendi.

Hageja hinna alandamise nõude eeldused ei ole täidetud, sest kostja I ei ole täitnud enda

müügilepingust tulenevat kohustust puudustega ega jätnud ka müügilepingust tulenevaid

kohustusi hageja ees täitmata. Selleks, et hageja oleks saanud müügilepingu hinda alandada,

oleks ta esmalt pidanud nõudma müüjalt puuduste kõrvaldamist või oleks mittevastavus

pidanud olema niivõrd tõsine. Vastasel juhul on hinna alandamine võimatu.

2.2. Kostja I on enda lepingulisi kohustusi täitnud. Kostjad ei vaidle, et hageja on tasunud

kostjale I 51 722,11 eurot, kuid kostja I on selle raha eest tarninud hagejale 1081,6 m² kive.

Kostja I ei nõustu, et müügilepingu alusel tegi hageja kostjale ettemakse kogusummas 51

722,11 eurot ja sai selle eest 394,784 m² võrra vähem graniitkivi plaate. Müügilepingu järgi

kohustus hageja tasuma kostjale I ettemaksu 35% kauba maksumusest üksnes lepingu

sõlmimisel. Ülejäänud osa (65% kauba maksumusest) tasumine pidi müügilepingu järgi

toimuma 3–5 konteineri kaupa ning tasumise kohustus tekkis hagejal kauba aktiga

üleandmisel hagejale. Kui hagejal tekkis lepingu p-s 3.3 sätestatud kohustus kauba eest

tasuda, oli kostjal I õigus esitada hagejale nõuetekohane arve. Seega tulnuks hagejal maksta

kostjale I ettemaksu üksnes 32 944 eurot (km/ta) ja koos käibemaksuga 39 532,79 eurot, mitte

viiel korral 51 722,11 eurot. Edaspidist müügilepingu täitmist saab müügilepingu pinnalt

kirjeldada järgnevalt: 1) graniitkivi plaadid antakse akti alusel hagejale üle; 2) hagejale

esitatakse arve kauba eest; 3) hageja tasub kauba eest. Seega müügilepingu kehtivuse ajal

tehtud maksed olid juba konkreetsete arvete tasumised, mille kostja I väljastas hagejale pärast

graniitkivi plaatide üleandmist. Ka maksekorralduste selgitustes on toodud arve number, mille

eest kõnealuse maksega tasutakse.

2-23-6469

2.3. Kostjad tarnisid hagejale kive kahe kaubasaadetisena, mis lastiti Hiinas aprillis ja mais

2020. Mõlemal korral 540,8 m², s.o kokku 1081,6 m², mille eest hageja on ka tasunud. Hiina

kaubatarnija esitas kostjale I 15.04.2020 ja 14.05.2020 arved, mis mõlemad kajastavad kivide

koguseid 540,8 m² ja 540,8 m², st Eestisse saabus kive kokku 1081,6 m². Kostjate hinnangul

on hageja võtnud omaks, et hageja on saanud kätte kauba 16.07.2020, 24.08.2020 ja

11.02.2021, kuid näidanud 16.07.2020 ja 11.02.2021 kätte saadud koguseid väiksemana.

Hiinast jõudis Eestisse juulis 2020 kaks konteinerit (mõlemas 270,4 m²) ja augustis 2020 kaks

konteinerit (mõlemas 270,4 m²), millest ühele lubati koheselt sissevedu ja teine konteiner

võeti täiendavasse tollikontrolli. 16.07.2020 ja 24.08.2020 anti mõlemal korral hagejale üle

540,80 m² kive. Hageja esitatud 11.02.2021 e-kirja saatja RK ei ole kostja I töötaja ega

esindaja. Kostjad möönsid 01.08.2024 istungil, et kolmas tarne võis toimuda 11.02.2021, kuid

kuna pooled olid muutnud müügilepingut ja kostja I võis tarnida ositi, siis ei täidetud lepingut

hilinenult.

2.4. Käenduslepingu p 1 järgi ei käenda kostja II hinna alandamisest tulenevaid kohustusi,

kuna käenduslepingus p-s 1 loetelus mainitud juhtumid on kõik nõudeõigused, mitte ükski

neist ei ole kujundusõigus. Kostja II rõhutas, et kostja I ei ole enda lepingulisi kohustusi

rikkunud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 02.09.2024 otsusega rahuldamata kostjate taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks, rahuldas hagi, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja määras kindlaks

kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel vaidlus selles, kas kostja I on

tarninud hagejale 51 722,11 eurole vastavas koguses graniitkivi plaate ehk kokku 1081,60 m²

graniitkivi plaate, st kas üleantud asi vastab koguse osas lepingutingimustele või on tegemist

asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest kostja I vastutab ning mille tõttu oli

hageja õigustatud alandama hinda.

3.2. Maakohus tuvastas müügilepingu tingimuste ning hageja maksete ja tarnete kohta

esitatud poolte väidete põhjal, et arvete esitamine ja tasumine ei toimunud kooskõlas

müügilepingu p-ga 3.3, s.o 35% lepingu sõlmimisel ja 65% vastavalt tarnitud kauba kogusele,

mistõttu ei saanud maakohtu hinnangul teha järeldust, et 51 722,11 euro tasumisel ka kostja

tarnis sellele summale vastava koguse (1081,60 m²) graniitkivi plaate. Mõlemad pooled tõid

menetluses välja, et seoses COVID-19 pandeemiaga leppisid pooled 27.03.2020 kokku tarne

ositi täitmises.

3.3. Maakohtu hinnangul oli kauba koguse osas tõendamiskoormis ümber pöördunud ning

kostjal I tuli tõendada, et ta tarnis hagejale kokku 1081,60 m² graniitkivi plaate ja täitis

müügilepingut talle tasutud 51 722,11 euro ulatuses. Maakohus leidis, et kostjad ei toonud

kohtu ette asjaolusid, mis tõendaksid, et kõik Hiinast saadetud graniitkivi plaadid anti üle

hagejale. Kuigi kostjad olid ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,60 m²,

esitasid kostjad menetluse käigus erinevaid väiteid tarneaegade osas. Lisaks oli kostja I

saatnud hagejale 19.05.2020 e-kirja, mis sisaldas konteinerite numbreid ja pilte. Arvestades,

et kaup jõudis Hiinast Eestisse keskmiselt 2,5 kuud pärast lastimist, siis pidid 19.05.2020 e-

kirjale lisatud pildid olema seotud 14.05.2020 arvega ning tehtud Hiinas, mitte juba Eestis.

Seega 15.04.2020 arvega seotud konteineritest hagejale teavet ei saadetud, saadeti vaid koopia

arvest. 23.11.2020 saatis kostja I hagejale e-kirja koos piltidega konteinerist. Samal ajal

möönsid kostjad 01.08.2024 istungil, et Põllumajandusameti poolt kinni peetud konteiner

2-23-6469

tarniti hagejale 11.02.2021. Seega jäi ebaselgeks, millise tarnega võisid olla seotud

23.11.2020 e-kirja lisaks olevas konteineris olevad graniitkivi plaadid. Hageja kirjutas

kostjatele 06.11.2020, 16.02.2021, 05.04.2021 ja 15.07.2021 ning tõi kõigis e-kirjades välja,

et hageja on tasunud 1081,60 m² graniitkivi plaatide eest 51 722,11 eurot, kuid on saanud

graniitkivi plaate vähem. Kostjad ei tõendanud, et nad oleksid kordagi hageja saadetud e-

kirjadele vastanud ning vaielnud vastu hageja väidetud tarnitud graniitkivi plaatide kogusele,

mida sellises olukorras oleks kostjatelt võinud mõistlikult oodata. Arvestades kostja I

tegevusala (kivide/plaatide müük), kostjate passiivset käitumist hageja e-kirjade suhtes ning

lähtudes sellest, et kostjad menetluse käigus järjepidevalt enda esitatud väiteid muutsid, ei

nõustunud maakohus kostjatega selles, et kostjale esitatud Hiina kaubatarnija arvetega on

tõendatud kostja I poolne lepingu täitmine, s.o samas mahus plaatide üleandmine hagejale.

Tuginedes eeltoodule tuvastas maakohus, et kostja I rikkus müügilepingut ega tarninud

hagejale kogu kokkulepitud mahus (1081,6 m²) graniitkivi plaate, mille eest oli hageja

tasunud 51 722,11 eurot.

3.4. Vastavalt VÕS § 224 lg-le 1 võib ostja VÕS § 223 lg-s 1 nimetatud juhtudel alandada

hinda vastavalt §-s 112 sätestatule. Hageja tõendas, et pöördus korduvalt kostjate poole.

Kostjad ei vastanud ega vaielnud vastu hageja väiksemas mahus tarnimise väidetele, mistõttu

nähtus asjaoludest selgelt, et kostjad ei vii/viinud asja lepingutingimustega vastavusse

mõistliku aja jooksul (müügilepingu oluline rikkumine (VÕS § 223 lg 1 p 5).

3.5. Maakohus ei nõustunud kostjate tõlgendusega, et hinna alandamise õiguskaitsevahendit

saab kasutada üksnes kvaliteediga seotud puuduste korral, sest selline kostjate tõlgendus oleks

liiga kitsas. Kuivõrd asi loetakse lepingutingimustele vastavaks, kui muu hulgas selle kogus

vastab kokkulepitud tingimustele, siis võib mittekohaseks täitmiseks olla ka kokkulepitust

väiksemas mahus tarnimine. Seega saab hageja kohaldada hinna alandamist ka olukorras, kui

mittekohane täitmine puudutab asja kogust, mistõttu oli hagejal õigus alandada hinda

vastavalt VÕS §-s 112 sätestatule.

3.6. Maakohus leidis, et hinna alandamise materiaalsed eeldused olid täidetud. Kostjad väitsid

menetluses, et nad on täitnud lepingu tasutud 51 722,11 euro osas täies ulatuses, kuid

maakohus tuvastas, et kostja I tarnis hagejale 686,816 m² graniitkivi plaate ehk 394,784 m²

vähem, st täitmine oli mittekohane, ja hageja võttis kostja I mittekohase täitmise vastu. Asjas

ei leidnud tuvastamist, et kostja I mittekohase müügilepingu täitmise põhjustas hageja.

3.7. Hageja täitis ka hinna alandamise formaalse eelduse, s.o edastas 09.12.2022 hinna

alandamise avalduse lepingut rikkunud poolele. Kostjad ei ole menetluses väitnud, et nad ei

oleks saanud hageja hinna alandamise avaldust.

3.8. Eeltoodule tuginedes oli hagejal õigus nõuda kostjalt I 18 878,57 euro tagastamist VÕS §

112 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel, kuna hageja oli tasunud kostjale I 18 878,57 euro võrra rohkem,

kui ta on saanud kaupa.

3.9. Maakohus tuvastas, et käenduslepingu p 1 kohaselt võtab käendaja endale kohustuse

füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki võlausaldaja (st hageja) ja kostja I

vahel 14.02.2020 sõlmitud müügilepingust tulenevaid hageja nõudeid kostja I vastu (sh

ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõudeid). Vastavalt

käenduslepingu p-le 2 on käendaja (st kostja II) vastutuse maksimumsumma 40 000 eurot.

Kostja II on kohustatud täitma hageja nõude viie (5) päeva jooksul alates hageja vastava

nõude saamisest (käenduslepingu p 4). Kostja II vastutus on solidaarne kostja I vastutusega, st

hagejal on õigus ise valida, kas ta esitab nõude kostja II või kostja I või mõlema isiku vastu

2-23-6469

(käenduslepingu p 5). Maakohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et käenduslepinguga ei

käenda kostja II hinna alandamise nõudeid, sest käenduslepingus on selgelt kirjas, et kostja II

käendab müügilepingust tulenevaid hageja nõudeid, sh muid nõudeid, mis ei ole eraldi

loetelus välja toodud („…jm nõudeid“). Hageja saatis ka kostjale II oma 06.11.2020,

05.04.2021, 15.07.2021 e-kirjad ning ka 09.12.2022 hinna alandamise avalduse, mistõttu oli

kostja II kostja I lepingu täitmise ulatusest teadlik. Seega luges maakohus tuvastatuks, et

kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I müügilepingu täitmise eest ning mõistis kostjalt I ja

kostjalt II solidaarselt välja 18 878,57 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Maakohus tegi kivide üleandmise koguse osas ebaõiged järeldused. Maakohus nõustus, et

kostjad on ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,60 m2. Hageja ei

vaidlustanud asjaolu, et kostjad saatsid 15.04.2020 Hiinast Eestisse teele 2 konteinerit (540,80

m2 graniitkive), kuid väidab, et ta sai sellest Eestis kätte vaid 1 konteineri (270,40 m2).

Kostjad kinnitavad, et kogu aprillis 2020 Hiinast teele saadetud partii võeti hageja poolt

korraga vastu. Teine saadetis (Hiina müüja 14.05.2020 arve) sisaldas samuti 540,80 m2 kive,

s.o 2 konteinerit, mis anti hagejale üle 24.08.2020. Kostjad juhivad tähelepanu kostjate

21.12.2023 seisukohtadele lisatud 14.05.2020 arvele, millel on Põllumajandusameti templid

24.08.2020, mille kohaselt on Eestisse saabunud kaks konteinerit, millest ühele lubati koheselt

sissevedu ja teine konteiner võeti täiendavasse kontrolli. Ka 19.05.2020 e-kirjale lisatud fotod

kinnitavad, et mais 2020 pandi Hiinast teele samuti mitu konteinerit. Arvestades, et teisest

saadetisest jäi üks konteiner tolli kinni ja vabastati käibesse hiljem, siis on kostjad möönnud,

et see kogus võidi anda hagejale üle veebruaris 2021. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel

maakohus siinjuures kostjate väidetes vastuolusid näeb. Kivide üleandmise kohta ei

vormistatud kirjalikke akte, kuid seda ei nõudnud ka hageja kivide vastuvõtmisel, millest ongi

teatud segadus tõusetunud. Hageja saatis e-kirju hankelepingu mittetäitmise kohta, kuna

hageja ei saanud kohe kätte osa teise partii kividest (270,4 m2 kive), vaid teatud viivitusega.

See ei tähenda, et hageja ei saanud kokkuvõttes kätte kogu kivide kogust, mis oli Eestisse

saabunud. Hageja on kasutamas ära olukorda, kus kirjalikult akte ei vormistatud ja

pisendanud mõlema partii kivide kogust poole võrra.

4.2. Hageja on valinud ebakohase õiguskaitsevahendi. Hageja tugineb enda nõudes VÕS §

112 lg 1 järgi hinna alandamisele, kuid viidatud sätte sõnastusest tulenevalt on hinna

alandamise kui kujundusõiguse üks eeldusi, et üks pool ei ole enda kohustust täitnud kohaselt.

Võlaõigusseaduse kommentaarides on selgitatud, et eelkõige tähendab see

lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja üle andmist. Muuhulgas on

kommentaarides lisatud: „/.../ hinna alandamist ei saa rakendada, kui kohustus on üldse

täitmata jäänud, nt kaup on jäänud üle andmata /.../“. Arvestades, et hageja heidab kostjale

ette graniitkivide saamist väiksemas mahus, kvalifitseeruks see etteheide pigem kohustuse

täitmata jätmiseks. Hageja on põhjendamatult seisukohal, et siinsel juhul on VÕS § 112 lg 1

järgse hinna alandamise eeldused täidetud. Kostjad ei ole täitnud enda müügilepingust

tulenevat kohustust puudustega ega ka jätnud müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees

täitmata. Ka maakohus oli istungitel pigem seda meelt, et kauba koguse üle vaieldes ei saa

hinda alandada. Ometi on maakohus otsuses tuginenud hinna alandamise avalduse

põhjendatusele.

2-23-6469

4.3. Maakohtu väljamõistetud 18 878,57 euro sisse on arvestatud käibemaksusummad, mille

hageja on saanud riigilt tagasi arvestada (kas tagasi küsinud või teinud tasaarvestuse

müügikäibesummadega). Kostjad on esitanud hagejale kauba eest käibemaksuga arved ja

hageja on saanud arvete käibemaksuosa arvestada oma sisendkäibemaksu arvestusse.

4.4. Käenduslepingust tuleneva kohustuse osas märgivad kostjad, et käenduslepingu p 1

kohaselt võtab käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult

tagada kõiki võlausaldaja (s.o hageja) ja võlgniku (s.o kostja I) vahel 12.02.2020 sõlmitud

müügilepingust tulenevaid võlausaldaja nõudeid võlgniku vastu (sh ettemaksu tagastamise,

leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõuded). Käenduslepingu p-s 1 toodud loetelust nähtub,

et hageja ja kostja II on ette näinud peamised võimalused, mil kostja II müügilepingust

tulenevaid kohustusi käendab. Loetelus ei ole toodud hinna alandamise olukorda. Loetelus

mainitud juhtumid on kõik nõudeõigused, mitte ükski neist pole kujundusõigus. Kui hinna

alandamine peaks olema põhjendatud, siis tekib sellest alusetu rikastumise olukord, mis on

lepinguväline, mitte lepinguline kohustus. Käendaja ei ole võtnud kohustust vastutada

lepinguväliste kohustuste eest.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja muuta tuleb

maakohtu otsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei muuda,

nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda

neid. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Maakohus leidis õigesti, et hagejale 1081 m2 graniitkivi plaatide üleandmist ei ole kostjad

tõendanud, kuid hageja on tõendanud, et sai 686,816 m2 plaate.

8.1. Müügilepingu p-s 4.5 olid pooled kokku leppinud, et kauba üleandmise-vastuvõtmise

aktid koostab kostja I, mida ta aga ei teinud. Kostja I soovib hagejale üle antud graniitkivi

plaatide kogust tõendada arvetega, mille väljastas kostjale I tema Hiina lepingupartner

saadetiste lastimisel Hiinas. Nendest arvetest ei ole siiski võimalik järeldada seda, kas ja kui

palju on Eestisse saadetud kaubast üle antud hagejale.

8.2. Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja I on Hiinast ostnud kahel korral graniitkivi

plaate kokku 1081,6 m2 (dtl 79–81). Kostja I on kohtule esitanud oma Hiina koostööpartneri

kaks arvet (dtl 79 ja 80), millest nähtub kahe saadetise peale kokku nelja konteineri saatmine

Eestisse.

Samas ei tõenda plaatide saatmine Hiinast Eestisse seda, et need jõudsid samas mahus ka

hagejani, kuna saadetis saadeti kostjale I, mitte hagejale. Hageja on võtnud menetluses omaks,

et kostja I tarnis hagejale graniitkive plaate kokku 686,816 m² ulatuses: 16.08.2020 270,4 m²,

24.08.2020 270,4 m² ja 11.02.2021 146,016 m².

2-23-6469

8.2.1. Õige on ka maakohtu järeldus sellest, et kostja I väited tarnete kuupäevadest ja

kogustest on vastuolulised. Vastuolusid väidetes ei kõrvaldanud kostjad ka ringkonnakohtu

istungil. Kostja I väited sellest, et hagejale on tarnitud kogu ettemaksule vastav kaup, ei ole

millegagi tõendatud ega ole arvestades arvukaid vastuolusid väidetes ja tõendites ka usutav.

Kostja I on väljendanud, et andis kogu aprillis Hiinast saadetud kaks konteinerit (kokku

540,80 m2) kostjale üle juulis 2020. Samuti väidab kostja I, et teine kahest konteinerist (kokku

540,80 m2) koosnev saadetis anti hagejale üle 24.08.2020. Samas väidab kostja I ka, et üks

2020. a augustis saabunud konteineritest peeti 24.08.2020 tollis kinni täiendava kontrolli

teostamiseks, see vabastati hiljem ning võis olla hagejale üle antud alles 2021. a veebruaris.

Seega ei ole kostja I olnud järjepidev väidetes, millal ta oma kohustuse väidetavalt täitis.

Vastuolulised on kostja I väited ka sellest, millised konteinerid Eestisse tarniti. 14.05.2020

(seega 2020. a mai tarne) arvel (dtl 80) on Põllumajandusameti tempel, mille kohaselt on

sisseveoluba antud konteinerile MEDU3655180 ja kinni on peetud konteiner MEDU1275875.

Kostja I on saatnud hagejale 19.05.2020 fotod, millelt nähtuvad konteinerid GLDU393580 ja

MEDU671600, märkides, et tegemist on eelmise nädala piltidega. Maakohus leidis (ja kostja I

apellatsioonkaebuses nõustus), et tegemist oli väidetavalt 2020. a mais saadetud

konteineritega. Lisaks on kostja I saatnud hagejale 23.11.2020 foto konteinerist numbriga

DFSU246716. Seega on kostja I saatnud hagejale kokku fotod kolmest konteinerist, millest

ükski aga ei kattu Eestisse tegelikult 24.08.2020 saabunud konteineritega MEDU3655180 ega

MEDU1275875. Hageja on märkinud 01.08.2024 kohtuistungil, et temal puudub ülevaade,

millistest partiidest temale kivisid üle anti, samuti ei osanud hageja esindaja kommenteerida

kostja I edastatud fotosid konteinerite kohta ringkonnakohtu istungil. Arvestades, et

konteinerid saatis Hiinast kostja I lepingupartner ja seda kostjale I, on hageja väited selle

kohta mõistetavad. Samas ei ole kostja I suutnud vastuoludeta tuua esile, milliste

konteineritega saabunud kaup ja millal tegelikult hagejale üle anti.

11.02.2021 on kirjutanud RK hageja esindajatele ning kostjale I, et „platsil on 146 m2 kive“.

Fotodelt nähtub, et kivid on laaditud Fahle kompleksi (Tartu mnt 80f maja ette) ja kirja saatja

märgib, et ootab raha laekumist. Kostja I väitis, et ei tea, kes on RK, sest tegemist ei ole kostja

I esindaja ega töötajaga. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostja I oleks mistahes üllatust

väljendanud talle saadetud kirja peale selle saatmise järgselt, kuigi kostja I on e-kirjast

nähtuvalt samuti kirja saajate hulgas. Samuti on kostja I möönnud, et viimane saadetis võidi

hagejale üle anda 11.02.2021, s.o kirja saatmise kuupäeval. Kirja kohaselt laaditi maha 146

m2 plaate, mis kattub hageja arvestusega temale üle antud graniitkivi plaatide kogusest.

Hageja on esitanud ka fotod kõigist tema väitel kätte saadud tarnetest. Dtl 135 fotodelt

nähtub, et 16.07.2020 ja 24.08.2020 tarnitud kivid olid pakendatud valgesse kilesse, seotud

rohelise lindiga ning pakendite servad ja küljed on tugevdatud puitkarkassiga. Pakendite

välimus kattub 19.05.2020 kostja I edastatud fotodelt (konteinerid GLDU393580 ja

MEDU671600). Fotolt nähtub ka see, et 11.05.2021 tarnitud kivid olid pakendatud halli

kilesse ja seotud rohelise lindiga, mis iseenesest vastab konteineri DFSU246716 sisule, kuigi

Põllumajandusameti templi kohaselt sellise numbriga konteinerit Eestisse 24.08.2020 ei

saabunud.

8.2.2. Kostjad avaldasid 01.08.2024 maakohtu istungil, et seoses COVID pandeemiaga

muutsid pooled lepingut täitmise tähtaja osas ja pooltel ei olnud enam lõplikku tähtaega

tarnete osas (dtl 211, ajamärk 01:12:36). Hageja on esitanud kostjatele korduvalt

pretensioone: 06.11.2020 (dtl 72), 16.02.2021 (dtl 69), 05.04.2021 (dtl 71) ja 15.07.2021 (dtl

2-23-6469

70). Kõigis nimetatud kuupäevadel saadetud e-kirjades on hageja väitnud, et on tasunud

1081,60 m² graniitkivi plaatide eest 51 722,11 eurot, kuid on saanud graniitkivi plaate vähem.

Enne viimast tarnet 11.02.2021 on hageja kostjatele ette heitnud, et on saanud 540,80 m² kive

(dtl 72) ning soovib teada, millal tarnitakse ülejäänud. 16.02.2021 on hageja toonud oma e-

kirjas välja, et 16.02.2021 seisuga on tellitud ja ettemakstud kogusest tarnimata 394,784 m²

graniitkivi plaate (dtl 69). Kostjad ei ole hagejale pretensioonide esitamisel kordagi vastu

vaielnud. Eeltoodu alusel peab ka ringkonnakohus usutavaks hageja väiteid sellest, et talle

tarniti üksnes 686,816 m² ulatuses graniitkivi plaate, samal ajal kui kostja I väited tarnete

aegadest, kogustest ja konteineritest ei ole leidnud tõendamist ja on vastuolude tõttu ka

ebausutavad.

Pooled muutsid pärast COVID pandeemia puhkemist tarnelepingu tingimusi selliselt, et

tarneid võis teostada ka ositi ja kostja I väitel eemaldati lepingust kohustuse täitmise tähtaeg

(dtl 208, ajamärk 00:18:28). Hageja andis korduvalt kostjale I võimalusi teostada

lepingujärgsed tarned, millele materjalidest nähtuvalt kostja I ka vastu ei vaielnud. Samuti ei

avaldanud kostja I, et hageja esitatud arvestused oleksid ebaõiged või et ta hageja nõutud

tarneid ei tee. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks

määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle

täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte

tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja on nõudnud

veel 15.07.2021 e-kirjas tagasisidet lepingu täitmise osas, esitades taaskord arvestuse ja

märkides, et on tasunud tarnimata plaatide eest 18 878,57 eurot. Kostja I ei ole ka sellele

vastanud. Hageja esitas hinna alandamise avalduse 09.12.2022, milliseks ajaks oli

ringkonnakohtu hinnangul igal juhul möödunud kohustuse täitmise mõistlik tähtaeg.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja valinud kohase õiguskaitsevahendi hinna alandamise

kujul. Praegusel juhul tuleb lähtuda pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS

redaktsioonist (RKTKm 27.01.2007, 3-2-1-126-06, p 16). Maakohus kohaldas ebaõigesti

käesoleval ajal kehtivat VÕS redaktsiooni, millises osas ringkonnakohus maakohtu

põhjendusi muudab. Sellel ei ole siiski mõju asja lõpplahendusele. 14.02.2020 kehtinud VÕS

§ 217 lg 1 esimene lause sätestas, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele,

eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 233 lg 1 järgi loeti müüjat

müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei

ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või

asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist. Ostja ei võinud hinda müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS

§ 224 järgi alandada, kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga,

kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või

asendamise kohta või enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Siinses asjas ei esine

ükski hinna alandamist välistavatest alustest. Hageja e-kirjadest kostjale I nähtub selgelt, et

hageja on korduvalt esitanud pretensioone seoses tarnitud kogusega ning nõudnud kohustuse

nõuetekohast täitmist, s.o puuduolevate graniitkivi plaatide tarnet.

9.1. Kostjate peamiseks vastuväiteks siinses menetluses on, et kostjate arvates ei saa hinna

alandamise õiguskaitsevahendit rakendada olukorras, kus asja lepingutingimustele

mittevastavus seisneb puuduvas koguses, aga mitte tarnitud asja kvaliteedis. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu.

Siinses vaidluses ei ole kostjad vaidlustanud seda, et kostja I ja hageja olid müügilepingus

kokku leppinud graniitkivide plaatide ühikhinnas, milleks oli müügilepingule lisatud kostja I

2-23-6469

pakkumise (dtl 13) kohaselt 39,85 eurot/ m2 (käibemaksuta) kõigi graniitkivi plaatide osas,

olenemata sellest, et nende mõõdud on erinevad. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale anti

üle üksnes 686,816 m2 ulatuses plaate. See vastab 27 368,34 euro (käibemaksuta) ulatuses

saadud kividele. Koos käibemaksuga oli tarnitud plaatide väärtuseks 32 843,54 eurot, nagu

tuvastas õigesti ka maakohus. Lepingujärgse hinna alandamine on kujundusõigus, mida

müügilepingu puhul ostja teostab avaldusega müüjale (VÕS § 112 lg 2 esimene lause). Kui

hinda on kehtivalt alandatud, on selle tagajärjeks lepingu muutmine poolte kohustuste

kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-16-17, p 24).

Hagejal on VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi õigus alandada hinda võrdeliselt kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hageja võib seega

keelduda tasu (osalisest) maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset

hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Avalduse kohaselt on hageja

vähendanud lepingujärgset graniitkivi plaatide eest makstavat hinda tarnimata plaatide

maksumuse võrra. Ringkonnakohus leiab, et müügilepingu puhul, kus on selgelt jälgitav

lõpphinna kujunemine (ühikhind ja ühikute kogus), võib hinna alandamine sellisel kujul olla

erandina lubatud (TrtRnKo 21.01.2022, 2-19-20767/33, p 9; RKTKo 08.02.2012, 3-2-1-156-

11, p 37).

10. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti

arvestanud alandatud hinna koos käibemaksuga. Kostja I ja hageja on kokku leppinud

müügilepingu punktis 3.1 kauba hinna koos käibemaksuga (dtl 10). Samuti on hind koos

käibemaksuga kajastatud kostja I hinnapakkumises (dtl 13). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

alandatud hinna määramisel arvestada lepingus kokku lepitud hinda, seda ka juhul, kui

hinnale lisandub käibemaks (mittekohase täitmise väärtus VÕS § 112 mõttes). Kostjate väide,

et hageja on saanud makstava käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, seda

seisukohta ei muuda. Seejuures märgib ringkonnakohus, et käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg

7 kohaselt juhul, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või

esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe

tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui

ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise

maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Juhul, kui siinses asjas jõustub

lahend, mille kohaselt ei tarninud kostja I hagejale graniitkivi plaate koguses, mille kostja I on

näidanud hagejale väljastatud arvetel, saab kostja I väljastada puuduolevat kogust kajastava

kreeditarve, mille tulemusena arvestatakse tagasi varasema arve alusel alusetult makstud

käibemaksuosa.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostja II väidetega sellest, et temaga sõlmitud käenduslepingu

alusel ei taga käendus hinna alandamisest tulenevat nõuet. Käenduslepingu p 1 kohaselt võttis

käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki

14.02.2020 sõlmitud müügilepingust (sh ettemaksu tagastamise, leppetrahvi- ja

sissenõudekulude jm nõudeid) kostja I vastu tulenevaid võlausaldaja nõuded.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega sellest, et käenduslepingus on selgelt kirjas,

et käendaja käendab kõiki müügilepingust tulenevaid nõudeid, sh selliseid nõudeid, mis ei ole

käenduslepingu tekstis sõnaselgelt loetletud. Käenduslepingus kokku lepitud käendatavate

kohustuste loetelu on mitteammendav ning selgelt on kirjas ka see, et käendaja käendab kõiki

nõudeid.

2-23-6469

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

13. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13.1. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Hageja

esindaja tunnihinnaks on 140 eurot (käibemaksuta), mis vastab keskmisele turuhinnale.

13.2. Menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 282) koosnevad kulud ringkonnakohus istungi

ettevalmistamise kulust (1 h) ja istungil osalemise kulust (1 h). Hageja taotleb ringkonnakohtu

menetluses menetluskulude suuruse kindlaksmääramist 280 euro ulatuses. Arvestades asja

sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul esindaja ajakulu põhjendatud.

14. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)