2-22-16228/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-16228

Kohtuasi

Ruthie Belle OÜ hagi Osaühingu Hansakivi vastu

3377,50 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Hansakivi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3579,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Ruthie Belle OÜ (registrikood 12634129),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody

Kostja Osaühing Hansakivi (registrikood 10823665),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 29.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Osaühingu Hansakivi taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

2. Jätta rahuldamata Ruthie Belle OÜ taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata

jätmiseks.

3. Jätta Harju Maakohtu 19.12.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

otsuse põhjendusi.

4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu Hansakivi kanda.

6. Mõista Osaühingult Hansakivi Ruthie Belle OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitis 2016,50 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

2-22-16228

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Ruthie Belle OÜ (hageja) esitas 28.10.2022 Harju Maakohtule Osaühingu Hansakivi

(kostja) vastu hagi 3377,50 eurot ja viivise väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja

ette valmistama ja paigaldama köögitasapinnad. Hageja edastas info pliidiplaadi kohta ning

veebilingid valamule ja selle tootjalehel leiduvale tehnilisele informatsioonile. Kostja

joonestaja tegi nende järgi joonise. Kuna hageja eeldas kliendina, et kostja tehniline joonis on

õige ja vastab valamu tehnilisele joonisele, siis ta oli nõus, et kiviplaadi võib tootmisesse

panna. Kostja puuris oma tehnilise joonise alusel kiviplaati avad, kuid avastas siis, et need ei

vasta valamu tehnilisele joonisele. Selle asemel, et uued avad puurida ja oma viga

likvideerida, asus kostja hagejat süüdistama. Kostja väitel puuris ta valed avad seetõttu, et ta

ei saanud hageja juures valamut mõõdistamas käia. Samas ei olnud hagejal mõõdistamise ajal

veel valamut. Kostja keeldus kiviplaadi parandamisest ja paigaldamisest ilma lisatasuta,

mistõttu hageja taganes lepingust.

1.2. Hageja nõuab 2418 eurot tagastamist, õigusabikulude kandmisest tekkinud kahju 959,50

eurot hüvitamist ja viivise väljamõistmist.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Hageja lepingust taganemine oli alusetu, tööd on lõpetatud ja hagejale üle antud.

Lisatööde eest tasu nõudmine oli põhjendatud. Hageja ise nõustus lisatöödega. Hageja loobus

mõõdistamisest ning ei pidanud selle eest ka maksma, kuigi kostja soovitas mitte loobuda.

Kostja hoiatas hagejat, et kui kostja ise mõõdista, siis kostja ka ei vastuta joonise õigsuse eest.

Hageja ei olnud antud juhul tarbija. Seega ei saa hageja ennast vastutusest vabastada või

lähtuda tarbijatele kohalduvatest õiguslikest eeldustest. Kostja valmistas hagejale kolm

tasapinda. Hageja on väitnud, et probleemid esinesid üksnes ühe pinna puhul. Seega on kostja

teinud olulises osas tööd, mida hageja soovis, ning hageja on olnud töödega rahul. Tegemist ei

ole olulise lepingu rikkumisega. Täiendava tähtaja andmine hageja poolt oli ebamõistlikult

lühike. Kostja ei nõustu kohtueelsete õigusabikuludega. Tegemist ei ole mõistlike kuludega,

need on ebaproportsionaalselt suured.

2-22-16228

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 19.12.2024 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6171,50 eurot ja viivise.

3.1. Maakohus tuvastas, et hinnapakkumise ja selle heakskiitmisega sõlmisid pooled

töövõtulepingu (võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1), millisega kostja kohustus hagejale

valmistama ja paigaldama köögitasapinna kiviplaadi koos pliidi, valamu ja segistiga.

3.2. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja on kohaselt lepingust taganenud ning kas kostja

peab hagejale tasuma hagetava rahasumma.

3.3. Poolte esitatud asjaolude, hageja seletuse, tunnistaja MP ütluste ja asjatundja KP

arvamuse alusel oli maakohtu hinnangul tõendatud, et kostja tehtud töö ei vastanud

lepingutingimustele, st kostja tarnitud kiviplaadile ei olnud valamut võimalik paigaldada,

kuivõrd kostja puuritud avad olid liiga väikesed.

3.4. Kostja väide, et tema huvides oleks olnud teha mõõdistus pärast valamu saabumist, kuna

sel juhul saab tööjoonise juba esimese korraga sellise nagu vaja ning initsiatiiv millestki

mööda minna või midagi ära jätta tulenes hagejalt, mistõttu tema ei ole lepingut rikkunud, ei

ole õige. Kohus arvestas asjaoluga, et kostja näol on tegemist professionaalse osapoolega,

kellel on ilmselgelt suuremad teadmised sellise töö tegemiseks kui seda on hagejal.

Professionaalsel osapoolel tuleb vastaspoolt teavitada ning keelduda tööde tegemisest

põhjendusega, et töö ei pruugi vastata kokkulepitud tingimustele. Kostja selliselt ei toiminud

ja sellest tulenevalt tekkis olukord, kus töö oli vaja ümber teha. Maakohus tuvastas, et kostja

ei ole lepinguga kokkulepitud töötasapinda hagejale paigaldanud, samuti ei ole kõrvaldanud

puuduseid. Hageja poolt tellitu on kostja käes.

3.5. Maakohtu hinnangul taganes hageja põhjendatult lepingust, kuivõrd kostja on lepingut

oluliselt rikkunud, keeldudes töö parandamisest ning pole seda teinud mõistliku aja jooksul

pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

3.6. Pooled ei vaielnud, et hageja on kostjale töötasuna maksnud 2418 eurot. Hageja soovib

nimetatut rahasummat tagasi. Kuivõrd hageja on töövõtulepingust taganenud, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista lepingu alusel üle antud 2418 eurot (VÕS § 189 lg 1). Põhjendatud

on ka viivisenõue.

3.7. Hageja kahju hüvitamise nõue oli samuti põhjendatud. Õigusabikulud on proportsioonis

kohtule esitatuga, mistõttu on kohtueelne õigusabikulu 959,50 eurot põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha määruse,

millega jätta hagi läbi vaatamata või teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1. Maakohus oleks pidanud jätma hagi menetlusse võtmata. Hagejal ei ole hagemisõigust.

Maakohus leidis ekslikult, et töövõtuleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Leping on

sõlmitud kostja ja JR vahel. Kostja tegi pakkumise JRle, kes selle ka heaks kiitis ja kes on

märgitud ka joonistele tellijaks. Maakohus hindas tõendeid (kirjavahetus ja hinnapakkumine)

ebaõigesti.

2-22-16228

4.2. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et hagejal on hagemisõigus, tuleb maakohtu otsus

tühistada põhjusel, et maakohus jättis arvestamata ja hindamata olulised tõendid. Vaidluse

peamine küsimus seisneb selles, miks ei õnnestunud valamu paigaldus. Kostja on seisukohal,

et paigaldamine ei õnnestunud seetõttu, et JR muutis paigaldamise käigus oma juhiseid.

Pooled on selle kohta esitanud mahukalt selgitusi ja tõendeid, kuid maakohus jättis hindamata

ja arvestamata 2 kostja esitatud tõendit, s.o 2 fotot maketist. Lisaks jättis maakohus sisuliselt

tähelepanuta tunnistaja MP ütlused, hinnates ütlusi puudulikult ja ebaõigesti.

4.3. JR on andnud tunnistaja MP ütlustega võrreldes oluliselt teistmoodi ütlusi. JR kinnitas, et

ainus probleem, miks paigaldus ei toimunud, oli avade sobivus. Muus osas ütles JR, et tema

nihutamise soov ei olnud avade mittesobivuse põhjuseks, ning et juhise valamu nihutamiseks

andis ta alles peale seda, kui oli juba selge, et avad niikuinii ei sobiks.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata,

kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu

põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, sest leiab, et hagi

on esitatud vale isiku vastu. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Nõudeõiguse

olemasolu on vaidluse sisulise lahendamise küsimus, hagi läbivaatamata jätmiseks siinses

vaidluses ei ole täidetud ükski TsMS § 423 nimetatud eeldustest.

8. Hageja esitas taotluse jätta läbi vaatamata apellatsioonkaebus, sest maakohus ei ole siinses

lihtmenetluse asjas andnud luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse

rahuldamata. TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel saab ringkonnakohus keelduda

apellatsioonkaebuse menetlemisest üksnes juhul, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt

põhjendamatu (RKTKm 13.03.2012, 3-2-1-2-12, p 9; RKTKm 12.10.2011, 3-2-1-80-11, p

18). Sätet tuleb tõlgendada kitsendavalt, arvestades põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud

edasikaebeõigust (RKTKm 17.06.2014, 3-2-1-59-14, p 10). Lihtmenetluse asjas on

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise standard kõrge, st keeldumise alus peab

olema ilmselge. Siinsel juhul ei olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel võimalik

üheselt järeldada, et maakohus ei ole ilmselgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi

ega ole ilmselgelt rikkunud menetlusõiguse norme.

9. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga selles, et lepinguline suhe oli tekkinud hageja ja kostja vahel, kuid

täiendab vastavasisulisi maakohtu otsuse põhjendusi.

9.1. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus kostja poole JR, kes soovis köögi tasapindade

valmistamist ja paigaldamist. E-kirjavahetusest nähtuvalt esitati esimene pakkumine JRle

07.06.2022 (dtl 24), pärast pakkumuse ridade täpsemat lahtikirjutust vastas JR, et pakkumine

sobib ja enne, kui edasi liigutakse, soovis ta näha ka konkreetsete kiviplaatide pilte (dtl 23).

2-22-16228

E-kirjavahetuse kohaselt lepiti kokku, et JR saab kivid üle vaadata nende Eestisse saabumisel.

04.07.2022 teatas JR, et ühe tasapinna mõõt muutus. Seejärel edastas kostja uue

hinnapakkumise 11.07.2022 (dtl 20). JR teatas, et pakkumine sobib ning küsib, kas kivisid

oleks võimalik näha (dtl 19). 14.07.2022 e-kirjast nähtuvalt kohtus JR kostja esindajaga ja

teatas „meie firma andmed“. Seejärel väljastas kostja arve hagejale, mille hageja tasus (dtl

19). Maakohtu menetluses ei väitnud kostja, et hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingu

pooleks. 13.12.2022 vastuses hagiavaldusele (dtl 59) märkis kostj: „Kostja ei eita hagi p 1.2,

et pooled on lepingu sõlminud.“ Kostja avaldas, et „Kuna klient Ruthie Belle OÜ ise ei

edastanud OÜ-le Hansakivi tööks vajaminevaid jooniseid /…/ Hansakivi OÜ oli hoiatanud

Ruthie Belle OÜ esindajat. /…/ Ruthie Belle OÜ esindaja kiitis lisatööde pakkumise heaks…“

(dtl 39–41). Samuti selgitas kostja, et „Hageja ei olnud tarbija, vaid tegutses juriidilise

isikuna.“ (dtl 61, p 12). Seega nõustus kostja maakohtu menetluses sellega, et lepingu temaga

sõlmis hageja – järelikult oli kostjale tema lepingupartner lepingu sõlmimisel selgelt

äratuntav.

TsÜS § 116 lg 1 sätestab, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib

tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et tehingu tegemiseks teise isiku nimel ei ole vältimatult

vajalik, et tehingu tegemisel oleks isik, kelle nimel esindaja tehingu teeb, tehingu teisele

poolele (nimeliselt) teada. Samas ei ole igapäevaste käibetehingute puhul sageli tehingu teise

poole (st müüja) jaoks oluline ka asjaolu, kas leping sõlmitakse tahteavaldust väljendava

isikuga või isikuga, keda viimane esindab. Saksa õiguskirjanduses on kirjeldatud juhtudel, kus

tehingu teisel poolel puudub huvi selle vastu, kellega ta lepingu sõlmib, peetud siiski

võimalikuks esindaja kaudu lepingu sõlmimist. Põhjendamatu oleks asuda teistsugusele

seisukohale ka TsÜS § 116 lg 1 kontekstis (TsÜS komm (2023), § 116, p 3.1.1).

Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et tal ei olnud mingit erihuvi selle suhtes, kas lepingu

pooleks peaks olema hageja või JR eraisikuna. Kostja huvi selle vastu, et tema lepingupartner

oleks JR, on tekkinud kohtumenetluse käigus ning kostja leiab, et menetluses kasutatakse ära

hageja finantsvõimekust vaidlust pidada (dtl 254, 00:21:08). Samuti leidis kostja, et juhul, kui

hagejaks oleks JR eraisikuna, saaks kostja tugineda hageja eriteadmistele mööbli ehitamise

valdkonnas. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja esindaja, et temal ei olnud vahet, kes

maksab (dtl 254, ajamärk 00:31:51).

Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal erihuvi selle kohta, kas ta

sõlmib lepingu JRga kui eraisikuga või äriühinguga (hagejaga), keda esindas JR. Asja

materjalidest nähtuvalt edastas kostja pakkumuse adresseerituna küll JRle, kes vastas, et

pakkumine sobib, kuid enne edasiliikumist soovis näha konkreetseid kasutatavaid kiviplaate.

Järgmisel päeval teatas JR aga ka hageja andmed, kellele kostja väljastas arve, kes arve tasus

ning keda on kostja ise pidanud ka esimese astme kohtumenetluses lepingu pooleks. Kostja on

toonud maakohtus esile, et Mooni 23 Tallinn asuv kinnistu on hageja tegutsemiskohaks (dtl

93), s.o tasapinnad paigaldati samale aadressile, mis on hagejale väljastatud arvetel märgitud

hageja asukohaks, st tehingut võis mõistlikult pidada hageja majandustegevusega seonduvaks.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et leping sõlmiti hageja ja kostja

vahel.

Olukorras, kus kostjal ei ole vahet, kas leping on sõlmitud äriühinguga või tema esindajaga

eraisikuna, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust ka asjaolu, et pakkumused adresseeris

kostja eraisikule.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinse vaidluse asjaoludel rikutud ka silmnähtavuse

printsiipi. Riigikohtu hinnangul tehingu tegemine mitte enda, vaid kellegi teise nimel peab

2-22-16228

olema väljapoole äratuntav, sest isikul, kellele tehinguga seotud tahteavaldus on suunatud,

peab olema võimalik aru saada, kas see on tahtavalduse tegija või mõne teise isiku

tahteavaldus. Tegu on silmnähtavuse printsiibiga, mis kaitseb lepingu sõlmimisel lepingu teist

poolt, kuna ta peab teadma, kes on tema sõlmitava lepingu teine pool (RKTKo 27.11.2024, 2-

20-10127/86, 22). Arvestades, et kostja on kogu esimese astme menetluse väitnud selgelt, et

lepingu teiseks pooleks oli hageja, kinnitab ühtlasi seda, et lepingu sõlmimine hagejaga oli

kostja jaoks äratuntav.

10. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus on jätnud hindamata

kostja esitatud kaks fotot füüsilisest maketist (dtl 141–142) ja sisuliselt jätnud tähelepanuta

MP ütlused (dtl 166). Nimetatud tõenditega soovis hageja tõendada, et tasapinna

paigaldamine ebaõnnestus seetõttu, et hageja muutis paigaldamise käigus juhiseid selle kohta,

kuidas peaks valamu tasapinna suhtes paiknema. Kuna valamu sügavus oli tasapinna

sügavusest suurem, siis ulatus valamu üle tasapinna ääre. Varem soovis hageja, et valamu

oleks paigutatud üle tasapinna tagumise ääre, seejärel aga, et valamu oleks üle esiserva,

mistõttu ei olnud valamu äravooluavad enam kohakuti kivitasapinda eelnevalt puuritud

avadega. Iseenesest on kostja väide, et valamu nihutamisel ei kattunud valmis puuritud

äravooluavad valamu avade asukohtadega, põhjendatud. Seda illustreerib ka kostja esitatud

makett.

10.1. Siiski ei muuda see maakohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta. Siinses vaidluses on

esile toodud ka muud kivitasapinna puudused – väikese kausi äravooluava, segisti ja valamu

äravoolutrapi nupu ava puudumine ja tasapinna külgede poleerimata jätmine. Seda, et need

puudused esinesid, võttis kostja omaks nii maakohtus kui ringkonnakohtu istungil. Samuti

võttis kostja omaks, et kuna tasapindade ääred olid poleerimata, siis pidi tasapinnad tagasi

viima, st poleerimistöid ei saanud teha paigaldamiskohas (dtl 255, 00:53:25).

Ringkonnakohtu istungil märkis kostja, et kohtuistungil uuritud valamu joonisel (dtl 82)

tähistavad rombikujulised tähised segisti ja äravoolutrapi ava (dtl 254, 00:35:30). Samal

joonisel olev läbimõõduga 45 mm ava on kõige väiksema kraanikausi äravool (dtl 255,

00:36:01). Hageja 08.08.2022 koostatud jooniselt (dtl 101) nähtub, et valamu oli joonisel

paigutatud selliselt, et see ulatus üle tagumise serva ning valamu äravoolule oli ette nähtud

kaks äravooluava diameetriga 100 mm. Parandatud joonisel (pärast ebaõnnestunud

paigaldust) on valamu paigaldatud üle esiserva, olemasolevate äravooluavade diameeter

suurendatud 200 mm-ni, lisaks on puuritud kaks 70 mm diameetriga avaust (segisti,

äravoolutrapi nupu ava) ning väikese kausi äravooluava 100 mm diameetriga (dtl 102).

Eeltoodust järeldub, et tasapinnal esinesid puudused olenemata sellest, et hageja valamu

asukohta hiljem muuta soovis, sest kostja tarnitud tasapindu ei saanud paigaldada juba

seetõttu, et selle ääred olid poleerimata. Samuti olid puurimata valamu paigaldamiseks

vajalikud segisti, äravooluavatrapi nupu ning väikese kausi äravoolu avad. Kuigi kostja väitis,

et segisti, äravoolutrapi nupu ja väikese kausi äravoolu avad oleks võinud puurida ka

paigaldamiskohas, ei saanud külgede poleerimata jätmises seisnevat puudust objektil

kõrvaldada. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et paigaldus ebaõnnestus hageja

muutunud juhisest tulenevalt.

10.2. Kostja on pärast ebaõnnestunud paigaldust selgitanud, et valamu joonis ei ole tasapinna

tootmiseks piisavalt täpne (dtl 10). Kostja märgib, et valamu tootja tehnilised joonised olid

ebapiisavad (15.04.2024 seisukoht, dtl 139): „Kostja märgib asjatundja arvamuse p 5 osas

järgmist: Täiesti nõus. Tellija saadetud valamu tehnilisel joonisel ei olnud kogu vajaminevat

informatsiooni. Tuvastada sai ainult valamu kahe äravooluava tsentrid, aga mitte

läbimõõdud.“ Kõnealuses asjatundja arvamuse (dtl 126) p-s 5 on asjatundja märkinud, et

2-22-16228

„kuigi valamu joonistelt nähtuvalt oli kahe äravooluava läbimõõt 90 mm, siis joonisel puudub

informatsioon selle kohta, missuguse läbimõõduga avad tuli köögitasapinda puurida selleks,

et äravoolu avad koos valamu konstruktsiooniga köögitasapinda ära mahuksid.“ Samas kostja

seisukohas märgib kostja lisaks: „Töövõtja lisas ava läbimõõdule 10 mm, kuna loogiliselt

võttes peab ava olema suurem – kuid kui palju suurem, seda infot ei saanud me tellija

suusõnalistest ega kirjalikest juhenditest. /…/ Joonise projekt vajas mingisugust lähtemõõtu

ning D=100 mm tundus hea mõõt, kuna tasapinda tehtav ava peab olema suurem, kui on

valamu äravooluava D=90 mm, aga samas ei ole mõtet teha seda ülemäära suureks, kuna see

mõjutab kivi tugevust.“

Valamu paigalduse jaoks joonist koostades ei ole kostja juhtinud hageja tähelepanu sellele, et

hageja edastatud info oli ebapiisav. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud

materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid

piisavalt kontrollis. Valamu paigaldusjoonise koostas kostja ning ainuüksi asjaolu, et hageja

selle kinnitas, ei välista kostja vastutust. Kostja ei teavitanud hagejat, et tema esitatud tootja

valamu tehniline joonis ei ole piisav selleks, et planeerida köögi tasapinda valamu

paigaldamiseks vajalikud avad. Seejuures olenemata sellest, et valamu kaks äravooluava olid

varem puuritud, ei olnud tehtud avasid väikese kausi, segisti ega äravoolutrapi nupu jaoks,

kuigi hageja edastatud valamu jooniselt nende vajadus nähtub. Seejuures, olenemata avade

puudumisest või ebasobivast suurusest, olid tasapindade servad vajalikus mahus poleerimata

ning neid ei olnud võimalik paigaldada.

10.3. Kostja väljastatud lisatööde arvest (dtl 30) nähtub, et pärast ebaõnnestunud paigaldamist

esitas kostja arve lisatöödele, milleks olid 200 mm ava (2 tk) puurimine, 70 mm ava (3 tk)

puurimine ja tasapinna paigaldus. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kolme väiksema

ava puurimata jätmine oli käsitatav kostjapoolse lepingurikkumisena. Samuti oli vajalik

tasapinnad kostjale tagasi transportida seetõttu, et paigalduskohas ei olnud võimalik servi

poleerida ning kostja oleks pidanud hageja antud juhiseid kontrollides juhtima tähelepanu

sellele, et valamu tehniline joonis ei sisalda piisavat teavet valamu äravooluavade diameetri

otsustamiseks. Seetõttu pidi kostja arvel kajastatud tööd teostama puuduste kõrvaldamisena ja

need ei olnud lisatööd.

10.4. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette ka tunnistaja MP ütluste

pealiskaudset hindamist. Tunnistaja andis kostja hinnangul kokkuvõtvalt ütlusi selle kohta, et

paigaldamine ebaõnnestus seetõttu, et hageja muutis juhiseid valamu asukoha kohta.

Ringkonnakohus on eelnevalt analüüsinud, et juhiste muutmine ei põhjustanud paigalduse

ebaõnnestumist, sest tasapinnad ei olnud paigalduseks valmis servade poleerimata jätmise

tõttu ning seda järeldust ei lükka ümber ka MP ütlused.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust, leides, et

poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635), kostja tarnitud tasapind ei vastanud

lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses, kostja on töövõtulepingut oluliselt

rikkunud VÕS § 647 lg 1 mõttes. Hageja on lepingust õiguspäraselt 03.10.2022 taganenud

ning kohus on õigesti rahuldanud VÕS § 189 lg 1 alusel esitatud hageja põhinõude,

kohtueelsete õigusabide hüvitamise nõude kahjunõudena ja VÕS § 113 lg-l 1 põhineva

viivisenõude.

2-22-16228

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda.

13. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13.1. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Maakohus

vähendas hageja lepingulise esindaja tunnihinda 185 euroni (käibemaksuta). Ringkonnakohtu

hinnangul on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu määr ka ringkonnakohtu menetluses 185

eurot (käibemaksuta), mis vastab otsuse tegemise aja seisuga vandeadvokaatidest lepinguliste

esindajate keskmisele tunnitasumäärale. Ringkonnakohus möönab, et kohtute praktikast võib

leida lahendeid, kus on peetud põhjendatuks kõrgemat tunnihinda, kuid siinse vaidluse

asjaoludel ei ole tegemist ei keskmiselt keerukama ega mahukama tsiviilasjaga, mis õigustaks

keskmisest tunnihinnast kõrvalekaldumist.

13.2. Menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 250) koosnevad kulud ringkonnakohtus

maakohtu otsuse läbivaatamisest (0,4 h), apellatsioonkaebuse läbivaatamisest ja kliendile

edastamisest (0,4 h), menetlusse võtmise määruse läbivaatamisest (0,2 h), apellatsioonkaebuse

vastuse koostamisest (5,5 h), kõnest kliendiga (0,1 h), istungiaja koostamisest (0,2 h),

istungiks ettevalmistumisest (4 h), menetluskulude avalduse koostamisest (0,5 h) ja istungil

osalemisest (2 h), s.o kokku 13,3 h.

13.3. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulud põhjendatud osaliselt. Täies mahus ei ole

põhjendatud istungiks ettevalmistamine, millise ajakulu ringkonnakohus vähendab kahele

tunnile. Samuti kestis ringkonnakohtu istung 1 h 35 min, mistõttu peab ringkonnakohus

kohtuistungil osalemise kulu põhjendatuks 1,6 h ulatuses (taandatuna kümnendikkohale).

Ülejäänud tegevusi kliendi esindamiseks menetluses peab ringkonnakohus põhjendatuks.

Seega on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 10,9 h ulatuses (13,3 – 2 – 0,4),

tunnihinnaga 185 eurot, mistõttu on kindlaks määratavate menetluskulude suuruseks 2016,50

eurot (käibemaksuta).

14. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

2-22-16228

(allkirjastatud digitaalselt)