2-25-118211/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-118211

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi MRB

Elekter OÜ vastu leppetrahvi võlgnevuse ja

sissenõudekulu nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

hagihind 150 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas

(EFTA Legal OÜ; e-post: XXX)

Kostja: MRB Elekter OÜ (registrikood 14004289;

e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1)

Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi MRB Elekter OÜ vastu

osaliselt.

2)

Mõista MRB Elekter OÜ-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja 135

eurot.

3)

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30

päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Osaühing ERUROPARK ESTONIA (edaspidi EuroPark või hageja) on

parkimisteenust osutav ettevõte. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EuroPark omapoolse

pakkumuse, mida EuroPark on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati

nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi.

Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk) pargitud

parkimistingimusi rikkudes 03.02.2024 Tondi 55 ja 17.05.2024 Linnamäe tee 3 parkimisalal.

Rikkumine seisnes selles, et parkides ei olnud parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit

ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka

mobiilset parkimist..

Seetõttu esitas EuroPark pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist:

-

03.02.2024 Tondi 55 parkimisalal leppetrahvinõude nr 1410302241326270 summas 55

eurot maksetähtajaga 10.02.2024;

-

17.05.2024 Linnamäe tee 3 parkimisalal leppetrahvinõude nr 0371705241755504

summas 55 eurot maksetähtajaga 24.05.2024.

Parkimistingimustes on pooled kokku leppinud leppetrahvi 55 eurot maksmises

parkimislepingu tingimuste rikkumisel. Kohtupraktika kohaselt ei ole leppetrahv summas 55

eurot ebamõistlikult suur. Leppetrahvinõue olid paigutatud rikkumise tuvastamise järgselt

sõiduki kojamehe vahele, mistõttu on täidetud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul

teatamise nõue. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil

viidatud.

Transpordiametist saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja

vähemalt alates 18.06.2021 kuni 20.01.2025. Hagejal on õigus eeldada, et kostja on

parkimislepingu pooleks kuni kostja ei ole tõendanud vastupidist.

Hageja saatis kohtueelselt 20.02.2024 ja 24.10.2024 kostjale äriregistrijärgsele

elektronpostiaadressile XXX ja aadressile XXX, mis oli avaldatud äriregistris, meeldetuletusi

võlgnevuse kohta. Kostja ei asunud oma kohustust täitma.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et tegi omaltpoolt kõik,

mis võimalik, et lahendada tsiviilasi enne hagimenetluse algust. Hageja paigaldas

leppetrahvinõuded kostja sõiduki kojamehe vahele, saatis rikkumiste kohta veel kaks

meeldetuletuskirja täiendava tähtajaga äriregistrist tulenevatele aadressidele ning vastas kostja

vastuväitele lootuses lahendada nõue enne hagimenetlust. Seega ei nõustu hageja kostjaga, et

hageja ei olnud koostööaldis. Kuna kostja endast märku ei andnud, jääb hagejale mulje, et

kostja pigem vältis nõuet ja hoidus suhtlusest hagejaga. Hageja palub kohtul jätta

menetluskulud üldreegli järgi selliselt, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti.

EuroPark taotleb kostjalt 150 euro, millest 110 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot

sissenõudmiskulude, väljamõistmist. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 520 eurot:



Riigilõiv 100 eurot;



Menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot;



Lepingulise esindaja kulud:

o Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud

toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine.– 2h;

o Kostja seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja

maakohtule esitamine – 1 tund ja 30 minutit;

o Menetluskulu nimekirja koostamine ja esitamine – 20 minutit.

Lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot (km/ta). Hageja on käibemaksukohustuslane ja

saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on kulud õigusabile

esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177

lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja esitas hagiavalduses kompromissettepaneku, mille kohaselt kui kostja tasub 70 eurot

leppetrahvide katteks + ½ sissenõudmiskuludest + 82,50 eurot riigilõivust + ⅔

esindajakuludest, loeb hageja võlgnevuse tasutuks. Hageja pidas võimalikuks ka tasumist

maksegraafiku alusel.

Hageja kohtupoolse kompromissettepanekuga ei nõustunud ja leidis, et see sisuliselt

normaliseerib ja kinnitab olukorda, kus mõistlik ongi parkimistingimusi rikkuda ja

leppetrahvidele mitte reageerida, sest kohtumenetluses on võimalik sõlmida kompromisse,

mille puhul parkimisoperaator maksab ise peale kostja rikkumistele (leppetrahvid

110+riigilõiv 100 = 210, rääkimata lisandunud õigusabikulust, mida ei osutata hagejale

tasuta).

Kostja seisukohad

2. Kostja märkis vastuses hagile, et M. R. (isikukood XXX), ei ole ise nimetatud sõidukit

antud ajal parkinud ega ole teadlik kõigist asjaoludest, kuna ei olnud sel hetkel sõiduki

kasutaja. Samas, olles varem olnud selle auto omanik, on ta valmis võtma vastutuse mõistliku

leppetrahvi ulatuses. Hageja on esitanud kaks 55-eurost leppetrahvinõuet. Kostja leiab, et see

summa on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes teiste sarnaste juhtumitega, sest nr Tallinna

kesklinnas on määratud leppetrahvid summas 31 eurot või Ühisteenused AS on määranu

leppetrahvi summas 20 eurot. Kostja arvates on mõistlikuks summaks 35 eurot, mida on

olnud valmis maksma kompromissi korras. Hageja on sellest keeldunud ning väitnud, et

kehtivad uued hinnad ja trahvisummad on veelgi suuremad, kuid hageja ei ole esitanud

konkreetset selgitust või arvutust, mille põhjal selline summa (55 eurot) on määratud. Kostja

hinnangul tuleks menetluskulud jaotada poolte vahel võrdselt (pooleks), kuna hageja ei ole

olnud koostööaldis kompromissiks ning nõude suurus ei ole olnud mõistlikult põhjendatud.

Kostja oli nõus kohtu esitatud kompromissettepanekuga (kostja kohustub tasuma hagejale

leppetrahvinõuete katteks 70 eurot, sissenõudmiskulude eest 20 eurot ja hagejale maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu eest 65 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv jääks

hageja kanda, millest ½, s.o 17,50 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilt

tagasi. Kostja kohustub hüvitama hageja menetluskulud õigusabikulude näol summa 20

eurot).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 märgib kohus otsuse

põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

•

kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja (dtl 55);

•

hageja korraldas leppetrahvide esitamise ajal parkimist Tondi 55 ja Linnamäe tee 3

parkimisaladel;

•

sõiduk oli 03.02.2024 Tondi 55 parkimisalal (dtl 32-34);

•

sõiduk oli 17.05.2024 Linnamäe tee 3 parkimisalal (dtl 36-37);

•

parkimise eest ei ole tasutud;

•

hageja esitas 03.02.2024 leppetrahvinõude nr 1410302241326270 summas 55 eurot,

maksetähtajaga 10.02.2024 (dtl 31);

•

hageja esitas 17.05.2024 leppetrahvinõude nr 0371705241755504 summas 55 eurot,

maksetähtajaga 24.05.2024 (dtl 35)

•

hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirjad (dtl 56);

•

leppetrahvi eest ei ole tasutud.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvinõue 55 eurot on mõistlikus suuruses.

Kostja ei ole vaidlustanud, et ta ei oleks olnud sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuid on

märkinud, et kostja seaduslik esindaja ei parkinud hagis välja toodud aegadel sõidukit ega ole

teadlik kõigist asjaoludest, kuna ei olnud sel hetkel sõiduki kasutaja.

6. Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 150 euro väljanõudmist, millest 110 eurot on

leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot sissenõudekulud. Nõude aluseks on parkimistingimuste

rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõue.

7. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene

tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud

juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse

leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi)

tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4

järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui

käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108

lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

8. Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb

tõendada lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus

lepingut ja hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis

lasub selles, et peab tõendama, et tal oli parkimisõigus.

9. Sissesõitudest tehtud fotodelt on näha, et sõiduk on pargitud 03.02.2024 Tondi 55 ja

17.05.2024 Linnamäe tee 3 parkimisalale. Parkimisalade sissesõidud on varustatud vastavate

liiklus- ja teabemärkide ning parkimistingimustega, mistõttu tuvastab kohus, et hageja ja

kostja vahel on sõlmitud parkimisleping. Arvestades, et sõiduki kasutajale olid

parkimistingimused tehtud teatavaks muutusid parkimislepingu tingimused parkimislepingu

osaks. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud.

10. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS

§ 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava

auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO 3-2-1-80-16, p 19).

Parkimislepingu tingimuste p-st 3 tuleneb, et „Sõiduki kasutaja on kohustatud EP-le

parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenematanädalapäevast ja/või kellaajast.

Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid

ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki

kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava

dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljapoolt sõidukit oleks võimalik

tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest

tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas

on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise

algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.“.

Parkimistingimuste all oleva teabe kohaselt oli parkimiskella kasutades võimalik Tondi 55

parkimisalal parkida 15 minutit. 30 minutit parkimist maksis 50 senti ja 24 tundi 5 eurot.

Linnamäe tee 3 parkimisalal oli parkimiskella kasutades võimalik tasuta parkida kaks tundi.

30 minutit parkimist maksis 50 senti ja 24 tundi 5 eurot. Kuna sõiduki armatuurlaual ei olnud

parkimise algusaeg fikseeritud ja sõiduki suhtes parkimistasu maksmise kohustuse

kontrollimisel tuvastas hageja, et parkimise eest on tasumata, esitas hageja 03.02.204 kell

13.26 leppetrahvinõude nr 1410 3022 4132 6270 (dtl 31) ja 17.05.2024 kell 17.55

leppetrahvinõude nr 0371 7052 4175 5504 (dtl 35). Seega on leidnud tõendamist, et kostja

rikkus parkimislepingu tingimusi.

11. Tondi 55 parkimisala parkimistingimuste punkt 7 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja

tasuma parkimislepingu rikkumise korral hagejale leppetrahvi 55 eurot (dtl 40), mis on

vastavalt kohtupraktikale mõistlikus summas. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada

kostjale Tondi 55 parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvinõue summas 55

eurot.

12. Linnamäe tee 3 parkimistingimuste punktis 5 on leppetrahvi summa märgiti erinev.

Kehtestatud on nii 40 euro (dtl 48), kui ka 55 (dtl 52, 53) suuruse leppetrahvinõude tasumise

kohustus.

Arvestades, et hageja tüüptingimused on alal leppetrahvisumma osas erinevad, ei ole võimalik

tuvastada, millises leppetrahvinõude summas on pooled kokku leppinud. VÕS § 39 lg 1

sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik

isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust

tingimuse kasutaja kahjuks. Antud juhul tuleks tõlgendada, et pooled on Linnamäe tee 3

parkimisalal leppinud kokku leppetrahvi tasumise kohustuses parkimislepingu rikkumisel

summas 40 eurot. Tuginedes eeltoodule ning lähtudes, et kohus tuvastas, et kostja rikkumis

17.05.2024 Linnamäe tee 3 parkimisalal parkimistingimusi, oli/on hagejal õigus nõuda

kostjalt leppetrahvi summas 40 eurot.

13. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1

ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna

on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus,

mida kostja on rikkunud, jättes hagejale leppetrahvide eest tasumata. Rikkumise vabandatavus

on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi

võlgnevus 95 eurot, mis on esitatud Tondi 55 ja Linnamäe tee 3 parkimisalal

parkimistingimuste rikkumise eest.

Seoses kostja väitega, et kostja seaduslik esindaja ei ole nimetatud kuupäevadel sõidukit

parkinud, sest ei olnud sellel ajal sõiduki kasutaja, selgitab kohus järgmist. Vastavalt

kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja

olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus

23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017

lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Kuna Transpordiametilt saadud teabe

kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal kostja ja

kostja ei ole tõendanud, kes sõidukit leppetrahvinõuete esitamise ajal kasutas ning kes võiks

kanda vastutust parkimistingimuste rikkumiste eest, on nõue esitatud õige kostja vastu.

14. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40

eurot. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole

sissenõudmiskulusid vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt

tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi

kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

16. Kostja on vastuväites maksekäsu kiirmenetluses tunnustanud hageja nõuet põhinõude

osas 70 eurot ja kohtuniku kulud. Sellest võib aru saada, et kostja on olnud valmis tasuma ka

vähemalt maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu eest. Maksekäsu

kiirmenetluses olid hageja menetluskulude suuruseks kokku 85 eurot (65 eurot riigilõiv ja 20

eurot menetluskulu TsMS 484² alusel). Hagiavalduses on hageja esitanud põhinõude osas

kompromissettepaneku, milles ulatuses on kostja olnud nõus maksekäsu kiirmenetluses nõude

tasuma, so summas 70 eurot. Järelikult on hageja esitanud hagis kompromissettepaneku

leppetrahvinõuete osas samas ulatuses, milles kostja maksekäsu kiirmenetluses nõuet

tunnistas.

Kohus on esitanud pooltele kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud.

17. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et kohus rahuldab hagi osaliselt, on õiglane jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puudub vajadus määrata kindlaks

menetluskulude suurus.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Vaker

kohtunik