4-25-3290/23 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-3290

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2025.a Paide

Väärteoasja number

4-25-3290 (2630,25,002983)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tambet Grauberg

Anneli Harjus

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Kohtuväline menetleja

Igor Homini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi

uurija Ragne Tõnts 11.08.2025.a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2630,25,002983

Igor Homin, isikukood 37407174912; elukoht: x x, x x, x x,

x x; e-post: x

Rein Laid, e-post x

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskond, e-post: ppa@politsei.ee, esindaja Piret Pesti

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 4, VTMS § 2, § 133-135, kohus

otsustas:

1. Jätta Igor Homini kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide

menetlusgrupi uurija Ragne Tõnts poolt 11.08.2025.a koostatud üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2630,25,002983 muutmata.

3. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 7 kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise

päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma

juhiloa Transpordiametile.

4. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud Igor Homini enda kanda.

5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja

Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

1 (9)

4-25-3290

sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 20.10.2025.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu.

Asjaolud ja menetluskäik

Antud väärteoasjas on koostatud 19.07.2025 väärteoprotokoll selle kohta, et Igor Homin 19.07.2025

kell 09:20, x, Järva maakonnas, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa x km, juhtis mootorsõidukit

kiirusega 187 km/h± 6 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 91 km/h. Antud teoga rikkus Igor Homin Liiklusseaduse (edaspidi LS) §

15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi.

Esitatud kahetsuskirjas tunnistas, et juhtides 19.07.2025 autot x, rikkus eesolevatest autodest

möödasõitu tehes liiklusseaduses sätestatud kiirusepiirangut. Kahetseb sügavalt ja siiralt oma käitumist

ning on täielikult teadlik sellest, et seadis ohtu nii kaasliiklejad kui ka iseenda. Leiab, et selline

käitumine liikluses ei ole kuidagi vabandatav ning saab sellest väga hästi aru.

11.08.2025.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,002983 on määratud kohtuvälise

menetleja poolt Igor Hominile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 4 alusel

karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.

Kaebuse sisu

Menetlusalune isik, tutvudes nimetatud väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusega ja

väärteoasja materjalidega, leiab, et antud väärteootsusega temale määratud karistus ei ole õige ega tema

suhtes õiglane ning seetõttu esitab 11.08.2025.a. väärteootsuse nr.2630,25,002983 peale kaebuse

kohtule ja teeb seda tulenevalt järgnevatest õiguslikest motiividest.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et I. Homini suhtes läbiviidud väärteomenetlus on olnud küllaltki

pealiskaudne, kohtuväline menetleja ei ole kogunud ja võtnud väärteotoimikusse asja õigeks ja

õiglaseks lahendamiseks kõiki vajalikke tõendeid.

Kaebuse esitajale ei ole selge, kes koostatud väärteoprotokolli kohaselt antud väärteoasjas on tegelikuks

menetlusaluseks isikuks. Protokolli osas „Menetlusaluse isiku andmed“ on protokolli koostaja

märkinud isikukoodiks 37407174912, seejärel aga lahknevalt isikukoodist isiku sünniajaks

17.07.1977.a., seega kas menetlusaluseks isikuks on füüsiline isik isikukoodiga 37407174912 või

hoopis füüsiline isik sünniajaga 17.07.1977.a.

Väärteoprotokolli kohaselt tõendiks väärteoasjas on nimetatud menetlusaluse isiku ütlused.

Väärteoprotokollis menetlusaluse isiku märget „Olen sõnatu ja kahetsen.“ menetlusaluse isiku

ütlusteks nimetada ei ole võimalik. Väärteoasja materjalidele menetlusaluse isiku ütlusi lisatud ei ole,

väärteootsuses menetleja enam tõendina menetlusaluse isiku ütlusi ei nimeta. Seega väärteoasja

menetleja, rikkudes väärteomenetlusnorme (VTMS § 19 lg 1 p 4) ja menetlusaluse isiku õigust kaitsele,

on sisuliselt piiranud menetlusaluse isiku I. Homini õigust anda ütlusi.

Arusaamatust tekitab kaebuse esitajale ka väärteoprotokollis ja väärteootsuses nimetatud erinevate

nimetustega tõendid – väärteoprotokollis nimetatud „videoprotokoll REC:100263 seadmega LaserCam

4 LE0050“, väärteootsuses aga nimetatud - „HM kiirusmõõturi kasutamise

protokoll/kombineeritud/videotõend LaserCam 4 LE0050 rec: 100263“, s.t. on ebaselge, kas need on

kaks erinevat dokumenti ja kui ei, siis milline tõend nendest on lisatud väärteoasja materjalidele.

2 (9)

4-25-3290

Väärteoprotokollis nimetatud I.Homini juhiloa ainus kategooria „B“ ei vasta tegelikkusele, tegelikult

I.Homin omab järgmiste kategooria sõidukite juhtimisõigust: x x x x x x x x.

Väärteoprotokollis on märge, et väärteoga ei põhjustatud kahju. Menetleja on jätnud antud asjaolu

väärteootsuse tegemisel arvestamata kergendava asjaoluna.

Kohtuväline menetleja, karistades I.Hominit väärteo korras, ei ole seda teinud ranges kooskõlas KarS §

56 lg 1 nõuetega. Kohtuväline menetleja, karistades I.Hominit, on väärteootsuses karistuse valikut

põhistanud vaid praktiliselt üldsõnaliste lausetega, nagu näiteks „Rahatrahvi kohaldamine ei oleks

siinkohal kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja preventiivsete eesmärkidega“.

Liiklusseaduse § 227 lg 4 näeb sanktsioonidena ette järgmised võimalikud väärteo karistused: rahatrahv

kuni 300 trahviühikut; arest; sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et arvestavalt karistusregistri andmeid I.Homini eelneva liikluskäitumise

kohta, täidaks mitte juhtimisõiguse äravõtmine, vaid ka võimaliku rahatrahvi kohaldamine I.Hominile

riigi poolt taotletavat eripreventiivset eesmärki, kuna rahatrahv kui karistusliik ei ole ennast I.Homini

suhtes veel karistusliigina ammendanud.

Kohtuväline menetleja on lisanud tõendina väärteotoimikusse „Videoprotokoll REC:100263 seadmega

LaserCam 4 LE0050“ kestvusega 3 sekundit, kusjuures nimetatud videolõigust nähtub selle 3 sekundi

jooksul erinevaid vilksatavad hetkelisi näitude numbreid: „187, 186, 181 ja 0“, ning kostab hääl: „Oh

sa raisk“.

Ei ole selge, millest lähtudes on kohtueelne menetleja valinud nendest vilksatunud numbritest just

näidu „187“ ja kas eeltoodust tulenevalt on patrullpolitseiniku poolt kasutatud üldse õiget

mõõtemetoodikat.

Kohtuväline menetleja on lisanud väärteotoimikusse tõendina vormikaamera P26017 videosalvestise,

kuid kaebuse esitajale jääb arusaamatuks selle tõendi tõendamisväärtus, mida selle tõendiga

kohtuväline menetleja on soovinud tõendada, kuna seda tõendit väärteootsuses ei käsitleta.

Kaebuse esitaja palub kontrollida Pärnu Maakohtul kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning tühistada kohtuvälise menetleja poolt 11.08.2025.a. tehtud

otsusega väärteoasjas nr.2630,25,002983 I.Hominile määratud karistusliik ja määr - juhtimisõiguse

äravõtmise 7 kuuks ning asendada see karistusliigiga rahatrahv.

VTMS §§ 72 ja 74 sätestavad nõuded kohtuvälise menetleja otsuse sisule. Kohtuväline menetleja teeb

lahendi väärteoasjas menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja

sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata,kusjuures

kohtuväline menetleja peab lahendama otsuse tegemisel VTMS § 108 loetletud küsimused (VTMS § 72

lg 2). Seega kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo

tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteomenetluse otsus nendele

seaduses sätestatud nõuetele ei vasta, väärteoasja menetlus ei ole läbi viidud vastavalt seadusele.

Kohtuväline menetleja on jätnud I.Hominilt ütlused võtmata, menetleja siseveendumuse kujunemine

teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse, süülisuse, karistust kergendavate või raskendavate asjaolude

tuvastamisel ning teo toimepanija süüle vastava karistuse liigi ja määra kohaldamine ei ole objektiivsele

väärteootsuse lugejale arusaadav ega jälgitav, väärteootsus ei põhine tõendite kogumil.

Kohtuväline menetleja karistas I.Hominit LS § 227 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks.

Kaebuse esitaja hinnangul ei vasta selline karistus liigi ega määra poolest menetlusaluse isiku süü

3 (9)

4-25-3290

suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ega ka karistuse eesmärkidele.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kaebuse esitaja veendumuse kohaselt kohtuväline menetleja, karistades I.Hominit väärteo korras, ei ole

seda teinud ranges kooskõlas KarS § 56 lg 1 nõuetega, kohtuväline menetleja on I.Homini karistuse

valikut põhistanud vaid praktiliselt mittemidagiütlevate üldsõnaliste lausetega. Konkreetselt on

kohtuvälise menetleja põhistused järgmised: Igor Homin on pannud väärteo toime kavatsetusega. Ehk

menetlusaluse isiku enda ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab järeldada, et

menetlusalusel isikul oli selge soov kiirust ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige eripreventiivse

iseloomuga ning on suunatud isiku mõjutamisele. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus

on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kuigi kohtuvälisele menetlejale

on inimlikult mõistetav, et määratud juhtimisõiguse äravõtmine võib menetlusaluse isiku igapäevast

elukorraldust raskendada, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse

eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama

asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav.

Kohtuväline menetleja ei ole pööranud vajalikku tähelepanu menetlusalust isikut iseloomustavatele

andmetele. I.Homin on professionaalne sõidukijuht ja osaleb liikluses alates 1992 aastast, omades mitte

ainult nagu on märkinud kohtuväline menetleja, juhilubade kategooriat B, vaid omab juhilubade

kategooriaid x, x, x, x, x ,x, x ,x (Lisa 2).

Karistusregistri registriteate kohaselt I.Homin kehtivaid karistusi ei oma, tal on eelnevalt 3 arhiveeritud

väärteokaristust: 1.) 2015 aastal, kvalifikatsioon LS § 227 lg 1; 2.) 2018 aastal, kvalifikatsioon LS 227

lg 2; 3.) 2021 aastal, kvalifikatsioon LS 227 lg 2. Kõik määratud rahatrahvid on I.Homin koheselt

tasunud.

Seega tuleb tõdeda, et karistusregistri arhiveeritud andmete järgi otsustades on tegemist isikuga, kelle

jaoks liiklusseaduse nõuete rikkumine ei ole reegel, vaid on pigem juhuslik erand (Lisa 4).

I.Hominile määratud rahatrahvid on osutanud talle soovitud mõju - sisuliselt mõjutanud teda uute

väärtegude toimepanemisest hoiduma pikkade perioodide vältel. Seega täidaks uue võimaliku

rahatrahvi kohaldamine I.Hominile taotletavat eripreventiivset eesmärki, kuna see karistusliik ei ole

ennast I.Homini suhtes veel karistusliigina ammendanud ja temapoolne käsitletav praegune rikkumine

ei nõua riigipoolset kõige rangemat reaktsiooni, pealegi Liiklusseaduse § 227 lg 4 sanktsiooni raamistik

seda ka lubab.

I.Hominile on juhtimisõigus hädavajalik tööülesannete täitmiseks ja elatise teenimiseks. Kaebuse

esitaja sedastab, et eelnevaga ei saa küll põhjendada liiklusseaduse nõuete rikkumist ja see

põhimõtteliselt ei välista juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist, kuid hinnates rikkumise asjaolusid

kogumis ning võttes arvesse menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, on kohtuvälise menetleja

otsusega määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks, kaebuse esitaja hinnangul

ebaproportsionaalne ega lähtu KarS § 56 lg 1 nõuetest. Ülekaalukate eripreventiivsete argumentide

puudumise tõttu pole juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ja karistuse üld- ning eripreventiivseid

eesmärke on võimalik I.Homini puhul edukalt saavutada ka rahatrahvi kohaldamisega.

I.Homin teenib elatist füüsilise isikuna töötamisega q alusel x x, töö iseloomuks on x läbiviimine x x x

2025 ja 2026 aastal ning x x x ja x x x xs kaks korda kuus aastatel 2025 ja 2026 (Lisa 5).

4 (9)

4-25-3290

I.Homini igapäevatööks C töötajana on x x üle Eesti ja veel q alusel x läbiviimine x x 2025 ja 2026

aastal (Lisa 6).

I.Homin on määratud ka z vastutavaks isikuks ja z laskmise eest vastutavaks isikuks (Lisa 7 ja 8). Eesti

x x x 19.07.2025.a. toimumise kinnitus (Lisa 9).

19.07.2025.a. toimusid z x x z ja Igor Homin oli nende x peakorraldaja (Lisa 10).

Seega tulenevalt asjaolust, et I.Homin elab x (x, x x, x x, x x) ja I.Homini igapäevatöö tööülesanded

nõuavad alalist liikumist Eesti piirides, siis juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks tema jaoks kõige

otsesemalt ka elatise teenimise võimaluse kaotust.

Kokkuvõtvalt kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus –

juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks antud juhtumil ja arvestades I.Homini isikut ja tema eelnevat

suhtumist õiguskorda, ei ole tingimatult vajalik antud väärteole riigi karistusõigusliku reaktsioonina.

Arvestades karistuse mõju I.Hominile ning väärteokaristuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke,

I.Homini suhtes oleks õigustatud karistuse liigina rahatrahvi kohaldamine.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Kaebaja on kaebuses välja toonud mitmeid puudusi ja erisusi nii väärteoprotokollil kui ka otsusel.

Kohtuväline menetleja ei vaidle kaebajale selles osas vastu. Küll aga leiaB, et kõnealused puudused ei

ole sellised, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Kohtuväline menetleja soovib kohtuistungist osa võtta ning avaldab oma seisukoha kohtuistungil.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on

tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta

otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud

väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja

esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

2. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus

ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste

tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

3. Antud väärteoasjas on koostatud 19.07.2025 väärteoprotokoll selle kohta, et Igor Homin 19.07.2025

kell 09:20, x x, Järva maakonnas, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa x km, juhtis mootorsõidukit

kiirusega 187 km/h± 6 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 91 km/h. Antud teoga rikkus Igor Homin LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes

sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi.

4. Menetlusaluse isik oma ütlustes 29.09.2025 kohtuistungil kiiruse ületamist väärteoprotokollis

näidatud ajal ja kohas ei eita, selgitades lisaks, et 19.07.2025 toimus x x, mille peakorraldaja I. Homin

oli. Enne võistlust tekkis vajadus tuua ära ruuter, samuti tekkis vajadus käia poes. Tagasiteel tuli I.

5 (9)

4-25-3290

Hominil meelde, et tal jäi poes käimata, mistõttu kihutas uuesti tagasi. Rikkus eesolevatest autodest

möödasõitu tehes liiklusseaduses sätestatud kiirusepiirangut. Möödus tervest kolonnist autodest ning

tema ette jäi veel üks auto, kes pidurdas, mistõttu otsustas I. Homin ka sellest sõidukist mööduda.

Möödasõitu sooritades ei teadnud I. Homin täpselt, kui suur tema kiirus oli, ei vaadanud spidomeetrit.

Möönab, et kiirus oli suur. I. Homin tunnistab oma rikkumist ja kahetseb seda.

5. Vaidlust ei ole faktis, et Igor Homin juhtis 19. juulil 2025 kella paiku 09:20, x x, Järva maakonnas,

Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa x km mootorsõidukit x registreerimismärgiga x (sõiduki

registreerimistunnistus on lisatud kaebusele, sõiduk kuulub I. Hominile) teelõigul, kus suurim lubatud

kiirus oli 90 km/h. Seda asjaolu kinnitavad I. Homini kohtuistungil antud ütlused. Vaidlust ei ole ka

selles, I. Homini juhitud sõiduk ületas kiirust. Sedagi asjaolu kinnitavad nii I. Homini kohtuistungil

antud ütlused, aga ka salvestis REC: 100263, millega on asendantud kiirusemõõturi kasutamise

protokoll, mõõdetud seadmega LaserCam4 LE0050. Vormikaamera videosalvestise P26017 tõendina

esitamisest, samuti tunnistaja kohtuistungil üle kuulamises taotlusest, on kohtuväline menetleja

kohtuistungil loobunud. Kaitsja ei soovinud vormikaamera salvestus kohtuistungil uurida.

6. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud pädev

mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutades taadeldud

mõõtevahendit ning järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi

Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui

mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või

videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg,

koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib

see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks

olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastavad

neile nõuetele.

7. Kohus, vaadanud kohtuvälise menetleja esitatud salvestist kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgneva.

Salvestiselt REC: 100263 on näha, et rikkumine leiab aset 19. juulil 2025 kella 09:20 ajal, samuti on

näha mõõteseadme number LE0050. Märgitud salvestiselt on näha, et seadme sihik on suunatud

tumedat tooni x-le , mis läheneb kiirust mõõtnud kaamerale tee vasakus sõidureas, ehk auto sõidab

politsei suunas. Salvestisel on näha, et x maksimaalseks sõidukiiruseks mõõdeti 187 km/h.

Politseinikele lähenedes sõiduki sõidukiirus väheneb 181 km/h peale. Kui kiirusmõõtur oli suunatud

sõiduki peale, oli helisignaal ühtlane. Salvestise põhjal ei tee x möödasõitu, vaid sõidab kogu salvestise

ulatuses kiirusega enam kui 180 km/h oma sõidureas. Tuleb rõhutada sedagi, et salvestisel on auto

esiosa tunnuste poolest margina äratuntav x ja salvestise lõpuosas on ka registreerimisnumber x

tuvastatav. Seetõttu on kohus veendunud, et kiirusega 187 km/h sõitis x registreerimisnumbriga x.

8. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et I. Homin juhtis 19.07.2025 kell 09:20, x x, Järva

maakonnas, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa x km, mootorsõidukit x registreerimismärgiga x

teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 90 km/h, kiirusega 187 km/h +- 6 km/h, millega ületas suurimat

lubatud kiirust mitte vähem kui 91 km/h. Järelikult on Igor Homini tegevuses tõendamist leidnud LS §

227 lg-s 4 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamine enam kui 60 kilomeetrit tunnis.

6 (9)

4-25-3290

9. VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on väärteo

subjektiivne koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Kohus leiab, et Igor Homin

on pannud väärteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta

seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab

seda võimalikuks. Menetlusalune isik I. Homin on oma süüd tunnistanud. Ta on põhjendanud enda

käitumist kiiruse ületamisel selliselt, et unustas enne x poes käimata ning kiirustas tagasi. Seega I.

Homin sai väga hästi aru oma teo keelatusest, kuid otsustas sellele vaatama kiirust ületada. Salvestise

põhjal ei ole tuvastatav, et I. Homini kiirus oli suurem möödasõidu manöövri tõttu. Salvestise põhjal ei

tee x möödasõitu, vaid sõidab kogu salvestise ulatuses kiirusega enam kui 180 km/h oma sõidureas.

Küll märgib kohus, et Liiklusseaduses ei ole toodud erandit kiiruse ületamise lubatavuse kohta

möödasõidul. Möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver, kuid kui sõiduki juht otsustab teisest

sõidukist siiski mööda sõita, siis tuleb rangelt järgida kõiki liiklusreegleid (sh ka suurimat lubatud

sõidukiirust). Arvestades lisaks süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 91 km/

h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis sellises ulatuses lubatud suurimat

sõidukiirust saab ületada vaid tahtlikult. 1998 aastast juhtimisõigust omava kogenud juhina (vt

siinkohal kaebusele lisatud tõendit nr 2, I. Homini juhiluba) oli ta teadlik ka kehtivatest eeskirjadest,

s.h. kohustusest jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda ületada. Ehk menetlusaluse

isiku enda ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab järeldada, et kaebuse esitaja oli selge

soov kiirust ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise.

10. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning VTMS § 87 alusel olles seotud väärteoprotokollis

sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis

menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide rikkumist, samuti on õiged

väärteokvalifikatsioonid. Ka ei tõstata ühenumbriline eksimus menetlusaluse isiku sünniaja kirjutamisel

kahtlusi selles, et teo on toime pannud menetlusalune isik. Sealjuures on menetlusaluse isiku isikukood

märgitud väärteoprotokolli veatult. Kohus leiab, et väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku

käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4

ettenähtud väärteona (VTMS § 133 p 4). Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Menetlusalusele isikule süüks arvatud

teod on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (VTMS § 133 p

3). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne prefektuuri Paide

politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Ragne Tõnts, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse

ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama

(§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse

nõudeid (§ 133 p 6).

11. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine seitsmeks kuuks. LS §

227 lg 4 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle

60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Seega järeldub, et kohtuväline menetleja on valinud

sanktsioonialternatiividest keskmise, s.o juhtimisõiguse äravõtmise, ning määranud karistuse

sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävas ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü

suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul

tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele

7 (9)

4-25-3290

kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

12. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses

sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut

õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo

toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav

asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus.

Seega I. Homini süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

13. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik

kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt I. Hominil

kehtivad karistused puuduvad. Arhiveeritud karistusi LS § 227 rikkumise eest on kolm (vt kaebusele

lisatud väljatrükk I. Homini arhiveeritud karistuste kohta). Tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt

välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-

1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

14. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt.

15. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu ülalpool ka märgitud, on käesolevas

asjas on karistusraam kuni rahatrahv 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni

kahekümne nelja kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise

kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon,

millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja

diskretsioonipiire ületanud ei ole. Isiku süü suurust hinnates võtab kohus eeskätt arvesse sõidukiiruse

ületamise ulatust (91 km/h). Niivõrd märkimisväärses ulatuses piirkiiruse ületamisega, pani kaebuse

esitaja ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja

vara. Menetlusalune isik ületas videomaterjali põhjal kiirust olukorras, kus ta ei osalenud liikluses

üksinda, tema juhitud sõidukist möödusid vastutulevad sõidukid. Sellisel sõidukiirusel ei ole

mootorsõiduk võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees ei peatuma ega sellest takistusest ka

ohutult ümber põikama. Ka asjaolu, et I. Homin pani kiiruse ületamise toime tahtlikult, täpsemalt

kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, viitab isiku suurele süüle. Seega leiab

kohus, et isikut ei saa karistada rahatrahvi kui kõige leebema karistuse liigiga, vaid lähtuvalt süü

suurusest on kohtuväline menetleja kohaselt määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise.

Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud raskusastmelt keskmise, s.o

juhtimisõiguse äravõtmise, mida arvestades sellega, et isikul ei ole kehtivaid liiklusalaseid rikkumisi,

saab pidada igati kohaseks. Samuti on isik avaldanud kahetsust, mida kohus samaselt kohtuvälise

menetlejaga loeb kergendavaks asjaoluks ja seega on võimalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist

alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 7

8 (9)

4-25-3290

kuuks - seega sobiv ja ei ületa I. Homini süü raskust. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et

menetlusalusele isikule määratud karistus on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.

16. Kaebuses toodud väide (kaebuse p 9), et menetlusaluse isiku teost lähtuv oht ei realiseerunud

mingisugusegi kahjuliku tagajärjena, ei oma kohtu hinnangul tähtsust ei süü suuruse määratlemisel ega

ka karistuse kohaldamisel. Tegemist on abstraktse ohudeliktiga ja tagajärje saabumine ei ole koosseisus

ette nähtud. Seega on kohtu hinnangul kaebuses märgitud selgitused tagajärje puudumise osas ainetud.

Juhul, kui oleks süüteo tagajärjel põhjustatud tagajärg, oleks tegemist täiendavalt inkrimineeritud

väärteo- või halvimal juhul juba kuriteokoosseisuga.

17. Kaitsja on esitanud kohtule I. Homini poolt 10.03.2025 ja 09.05.2025 sõlmitud q x ja Cga, mille

alusel viib I. Homin läbi z, samuti z sisekorra eeskirja ja ohutusnõuded. Need dokumendid kinnitavad

asjaolu, et I. Homin on z, kuid seejuures ka ohutuse eest vastutavaks isikuks. Kaebaja ja tema kaitsja

poolt esitatud vastuväidete osas (kaebusele lisatud q, lisad 5 ja 6) selgitab kohus ka, et võimalik

sissetuleku kaotus ei mõjuta mitte mingil määra isiku süü suurust toimepandud teos. Tegemist on

võimaliku tagajärjega, mis võib kaasneda isiku poolt väärteo toimepanemise eest mõistetud karistusega.

Iga isik, kes rikub seadust, peab arvestama ka sellele järgneva karistusega, mis ei peagi olema isikule

mugav kanda. Sealjuures võib karistuse kandmine endaga kaasa tuua ka olulisi elukorralduslikke

muutusi, nt töökoha ja sissetuleku kaotus. Seega isiku jaoks, kelle elatusallikad põhinevad

juhtimisõiguse olemasolul, peab olema liiklusreeglite järgimisel eriti hoolas ja tähelepanelik ning

tegema endast kõik sõltuva, et ta seadust ei rikuks. Vastasel korral tuleb arvestada ka võimalike

ebameeldivate ning oluliselt isiku senist elukorraldust mõjutavate tagajärgedega.

Menetluskulud

18. VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda

kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral

süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik

9 (9)