3-23-1665/30 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-1665 Määruse kuupäev

20. oktoober 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Julia Laffranque, liikmed Oliver Kask ja Heiki Loot Kohtuasi Ruslan Korsunovi kaebus Politseija Piirivalveameti otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning ameti kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja Ruslan Korsunov Vastustaja Politseija Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2025. a määrus Menetluse alus Riigikohtus Ruslan Korsunovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1. Rahuldada määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu

1. septembri 2025. a määrus ja saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis Ruslan Korsunovi (kaebaja) tühistamisja kohustamiskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas selle peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 14. juulil 2025 käiguta, sest kaebaja polnud tasunud riigilõivu. Ringkonnakohus andis kaebajale seitsmepäevase tähtaja 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ja ringkonnakohtule riigilõivu tasumist kinnitava dokumendi esitamiseks.

2. Tartu Ringkonnakohus tagastas 1. septembri 2025. a määrusega apellatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 3 ja lg 4 alusel, sest kaebaja ei tasunud tähtpäevaks riigilõivu. Ringkonnakohus märkis, et 14. juuli 2025. a määrus polnud edasikaevatav ning kaebaja sai selle kätte 16. juulil 2025, mistõttu pidi ta riigilõivu tasuma 23. juuliks 2025. Ringkonnakohus ei ole leidnud raha laekumist Rahandusministeeriumi kontole. Samuti pole kaebaja esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti.

3. Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et tema ema tasus

16. juulil 2025 riigilõivu nõutud viitenumbriga Rahandusministeeriumi kontole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-te 1 ja 7 kohaselt tuli kaebajal apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. RLS § 9 lg 4 sätestab riigilõivu tasumisel maksedokumendile järgmised tingimused: 1) tuleb märkida selle toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse, või viide RLS-i

3-23-1665 2(2) riigilõivumäära kehtestavale sättele; 2) krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel tuleb märkida viitenumber; 3) toimingu nimetust ei pea märkima, kui see on tuvastatav viitenumbri kaudu; 4) riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigilõivu riigieelarvesse laekumist kontrollib riigilõivu võtja toimingu tegemise taotluse saamisel (RLS § 11 lg-d 1 ja 2).

5. Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis talle tähtaja 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ja ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks. Ringkonnakohtu määruse resolutsioonis toodi ära viitenumber, millega makse tuleb teha. Määruse põhjendustes märgiti ka, et maksekorralduse selgitusse tuleb märkida haldusasja number. Kaebaja on esitanud maksekorralduse, millelt nähtub, et tema ema on 16. juulil 2025 tasunud apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruses näidatud Rahandusministeeriumi kontole 20 eurot. Ta on märkinud maksekorraldusele ka määruses näidatud viitenumbri, kuid seda ekslikult makse selgituse, mitte viitenumbri lahtrisse. Sel põhjusel ei olnud makse selgituses võimalik märkida ka haldusasja numbrit. Kuna kaebaja ei esitanud maksekorraldust ringkonnakohtule, ei leidnud ringkonnakohus raha laekumist Rahandusministeeriumi kontole.

6. HKMS § 187 lg 3 p 3 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui riigilõivu ei ole tasutud. Praegusel juhul tasuti kaebaja eest riigilõiv, kuid selle tasumisel eksiti vorminõuete vastu, mistõttu ei sidunud infosüsteem automaatselt riigilõivu kaebaja kohtuasjaga. Samuti jättis kaebaja täitmata kohustuse esitada ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Eeltoodu ei muuda siiski tõsiasja, et riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel tasuti. Seda kinnitab fakt, et ehkki viitenumber oli maksekorraldusel vales lahtris, kasutati riigilõivu tasumisel siiski ringkonnakohtu antud viitenumbrit (vrd RKHKm 3-3-1-79-14, p 8). Niisiis ei esinenud asjas HKMS § 187 lg 3 p-s 3 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alust.

7. Ringkonnakohus tugines apellatsioonkaebuse tagastamisel ka HKMS § 187 lg 4 teisele lausele, mille kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse, kui apellant jätab tähtpäevaks kohtu nõudmise apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse kõrvaldamiseks täitmata. Vaatamata riigilõivu tasumisele ei kõrvaldanud kaebaja kõiki puudusi apellatsioonkaebuses, sest hoolimata ringkonnakohtu selgest juhisest jättis ta andmed riigilõivu tasumise kohta kohtule esitamata (HKMS § 182 lg 1 p 8). HKMS § 187 lg 4 alusel võib apellatsioonkaebuse tagastada üksnes siis, kui kõrvaldamata jäänud puudus takistab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist. Olukorras, kus riigilõiv oli tasutud, ei esinenud puudust, mis takistanuks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium määruskaebuse ja tühistab ringkonnakohtu määruse kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu ning saadab asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 238 lg 2 teine ja kolmas lause).

(allkirjastatud digitaalselt)