2-25-11871/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

20.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-11871

Tsiviilasi

H.M hagi Aktsiaselts Harku Karjäär vastu

omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja varalise

kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: H.M (isikukood XXX; aadress xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo

Räppo (e-post: xxx)

Kostja: Aktsiaselts Harku Karjäär (registrikood

10478760; aadress Vae tn 2, Laagri alevik, 76401 Saue

vald, Harju maakond; e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin

Triipan (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast H.M hagi Aktsiaseltsi Harku Karjäär vastu

omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul

pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Kui kostjal on

menetluskulud tekkinud, tuleb tal esitada menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus hiljemalt 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

4. Toimetada määrus kätte hageja esindajale ja saata kostja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Menetluse käik

2-25-11871

1. H.M esitas 23.07.2025 Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts Harku Karjäär vastu

omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks. Koos

hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.

2. 25.07.2025 andis kohus kostjale võimaluse esitada oma seisukoht hagi tagamise taotluse

osas 7 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest.

3. Kostja esitas 06.08.2025 seisukoha hagi tagamise taotluse osas.

4. Kohus jättis 12.08.2025 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ja hagi käiguta.

5. 05.09.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele.

Nõuded ja asjaolud

6. Hagiavalduse kohaselt palus hageja:

-

keelata kostjal kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine kostja kinnistule

ning;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel rahaline hüvitis elutingimuste

halvendamise ja hagejale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise eest.

7. Hageja elab koos perekonnaga talle kuuluvas eramus Harju maakonnas, xxx vallas xxx xx

(registriosa nr xxxxx). Elamu piirneb kolmest küljest Harku lubjakivikarjääriga ja ühest

küljest xxx teega.

Kostja teostab hageja elamu vahetus läheduses lubjakivi kaevandamist ja veab

kaevandatud materjali mööda teed, mis piirneb hageja kinnistuga. Kuigi Keskkonnaamet

on kostjale väljastanud kaevandamisloa KMIN-086, ei ole kostja täitnud loa tingimusi,

mis näevad ette mürauuringu tellimise juhul, kui kaevandustööd jõuavad hooneteni

lähemale kui 500 meetrit.

Kaevandamine on jõudnud hageja kinnistu piirini, ohutusala ei ole jäetud ning

mürauuringut ei ole läbi viidud. Kostja kasutab kaevandamisel suruõhuvasaraid, mille

tulemusel tekivad pidev müra ja vibratsioon. Hageja väitel on nende mõjul kahjustunud

kinnistul asuvad hooned, halvenenud hageja ja tema pere tervis ning elutingimused

muutunud väljakannatamatuks.

Hageja leiab, et kostja tegevus rikub tema omandipõhiõigust ja on oluliselt vähendanud

kinnistu väärtust, muutes selle praktiliselt müügikõlbmatuks. Hageja hinnangul on talle

tekkinud märkimisväärne kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab.

Kohtu selgitused

8. Hageja on hagiavalduses esitanud mitu nõuet – ühe mittevaralise nõude (kahjulike

mõjutuste suunamise lõpetamine) ja kaks rahalist nõuet (elamistingimuste halvendamine

ja kinnisasja väärtuse vähenemine).

Hageja ei ole rahaliste nõuete suurust nimetanud. Kohus selgitas, et rahalist nõuet saab

menetleda üksnes juhul, kui hageja on selle esitanud konkreetses summas. Kohus märkis,

et tegemist ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude ega ka TsMS § 132 lg 3 nimetatud

2-25-11871

nõudega, mille puhul võib kohus hinnata kahju suurust oma äranägemisel, ilma et pool

oleks selle summaliselt välja toonud.

Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagejal on võimalik avalike andmete põhjal

välja selgitada analoogse kinnistu turuväärtus olukorras, kus see ei oleks kostjale

etteheidetava tegevuse poolt mõjutatud. Samuti selgitas kohus, et hageja ei saa tugineda

kohtuekspertiisi tulemustele enne, kui nõuded ja asjaolud on selgelt esitatud, sest

ekspertiis on tõend, millega kinnitatakse juba esitatud väiteid. Hagejal tuli seega

täpsustada oma nõuete suurus. Kohus märkis, et hagejal on võimalik neid menetluse

käigus muuta või neist loobuda.

Hageja on kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõudes palunud keelata kostjal

kahjulike mõjutuste suunamine kostja enda kinnistule. Kohus leidis, et tegemist on

tõenäoliselt kirjaveaga ning andis hagejale võimaluse see viga parandada. Ühtlasi selgitas

kohus, et hageja ei ole nõude resolutsioonis selgelt välja toonud, milliste

naaberkinnisasjalt lähtuvate mõjutuste suunamise keelamist ta soovib, mistõttu on

kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõue ebaselge.

9. Kohus märkis, et hageja ei ole hagiavalduses esitatud nõudeid piisavalt seostanud

asjaolude ja asjakohaste õigusnormidega.

Kohtule jäi arusaamatuks, kuidas hageja poolt täpsustatavad kahjulikud mõjutused

oluliselt kahjustavad tema kinnisasja kasutamist või kas ja milliste

keskkonnakaitsenõuetega need vastuolus on. Mõjutuste kahjulikkuse hindamisel tuleb

arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, mitte üksnes seda, et hageja kinnistule

jõuab kostja tegevuse tulemusel mingi mõjutus. Kohus selgitas, et omandiõigus ei ole

piiramatu ning omandi kasutamisest tulenevad mõjud ei kujuta endast automaatselt

õigusvastast rikkumist.

10. Kohus märkis, et hageja ei olnud tasunud hagi eest piisavas ulatuses riigilõivu. Hageja ei

olnud arvestanud, et ta on esitanud ühe mittevaralise ja kaks rahalist nõuet, mistõttu tuli

puuduste kõrvaldamise korral tasuda riigilõiv lähtuvalt rahaliste nõuete suurusest ja TsMS

§ 134 lg-st 1.

11. Samuti on hageja kostjana nimetanud karjääris kaevandusloa ja rendilepingu alusel

tegutseva juriidilise isiku, kes ei ole maaomanik. Hagejal tuli selgitada, miks ei ole hagi

esitatud ka maaomaniku vastu.

Hageja vastus

12. Hageja jäi oma hagis esitatud nõuete juurde ja selgitas, et kahjunõuet on lubatud esitada

tuvastusnõudena, mille käigus määratakse kahju suurus ekspertiisi abil. Hageja palus

tuvastada kostja tegevusest tuleneva kinnisasja väärtuse vähenemise ulatus ning märkis, et

tema eesmärk on keelata kostja kaevandustegevusest lähtuvate mõjude suunamine hageja

kinnistule ja mõista välja vastav rahaline hüvitis.

13. Hageja leidis, et hagi on piisavalt selge, sest sellest nähtub, milliselt kinnistult ja kelle

tegevusest negatiivsed mõjud pärinevad. Seega ei takista kirjaviga ega kinnistu

täpsustamata jätmine hagi menetlusse võtmist.

2-25-11871

14. Asjaõigusseaduse (AÕS) järgi võib kahjunõude suunata ka kinnisasja valdaja vastu, mitte

ainult omaniku vastu. Hageja tõi välja, et kostja ei ole täitnud kaevandamisloast tulenevat

kohustust mürataset nõuetekohaselt mõõta ega ole hagejat menetlusse kaasanud, mistõttu

on rikutud hageja õigusi. Kostja on teadlikult eiranud hageja elukeskkonna kvaliteedi

halvenemist.

15. Kohus peab määrama hagi hinna ja andma juhised riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu seisukoht

16. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja § 371

lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, kuivõrd puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole

hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2

kolmas alternatiiv).

Kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on abstraktne, ebaselge ning

mittetäidetav. Kahju hüvitamise nõue ei ole menetlev, kuna see ei ole esitatud konkreetses

rahalises summas ning täitmata on VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 kohaldamise eeldused.

Kohus leiab, et olukorras, kus hagejale on hagiavalduse puudused selgitatud ning talle on

määratud tähtaeg nende kõrvaldamiseks, kuid hageja on keeldunud puudusi kõrvaldamast

ja jäänud oma algsete nõuete juurde, ei ole otstarbekas ega ressurssi säästev määrata talle

täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kui ta ei ole nõus kohtu nõuet täitma.

17. Ühtlasi esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.

18. Kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda ning lahendab menetluskulude

kindlaksmääramise pärast käesoleva määruse jõustumist, kuivõrd kostjal võisid tekkida

kulud 06.08.2025 menetlusdokumendi esitamise tõttu. Kohus selgitab kostjale, et kostjal

on võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 10 päeva jooksul pärast

käesoleva määruse jõustumist, kui kostjal on menetluskulud tekkinud.

Kohtumääruse põhjendused

19. Kohus määras hagejale tähtaja ja kohustas teda:

-

täpsustama oma rahaliste nõuete suuruse;

-

parandama kirjavea nõude sõnastuses;

-

täpsustama, milliste naaberkinnistust tulenevate mõjutuste lõpetamist ta taotleb;

-

selgitama, kuidas kostja tegevus kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist ning

milliste keskkonnanõuetega see vastuolus on;

-

tasuma puudujääva riigilõivu;

-

selgitama, miks hagi ei ole esitatud maaomaniku vastu.

20. Hageja leidis, et hagi on piisavalt selge, kuna sellest on arusaadav, milliselt kinnistult ja

kelle tegevusest negatiivsed mõjud pärinevad. Ta rõhutas, et kahjunõuet võib esitada

tuvastusnõudena ning kahju suurus selgitatakse välja ekspertiisiga. Hageja palus

2-25-11871

hagiavalduses keelata kostja kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine oma

kinnistule ja mõista välja hüvitis elutingimuste halvendamise ja kinnisasja väärtuse

vähenemise eest. Hagiavalduse täienduses palus hageja tuvastada kostja tegevuse

tulemusel kinnisasja väärtuse vähenemisest tekkinud rahalise kahju suurus.

21. TsMS § 340¹ lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei

kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba

menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kolmas alternatiiv näeb ette, et kohus võib keelduda hagi menetlusse

võtmisest ka juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

22. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja § 371

lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, kuivõrd puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole

hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2

kolmas alternatiiv). Hageja nõuded on ebaselged, abstraktsed ja mittetäidetavad. Ühtlasi

esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.

Kohus leiab, et olukorras, kus hagejale on hagiavalduse puudused selgitatud ning talle on

määratud tähtaeg nende kõrvaldamiseks, kuid hageja on keeldunud puudusi kõrvaldamast

ja jäänud oma algsete nõuete juurde, ei ole otstarbekas ega ressurssi säästev määrata talle

täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kui ta ei ole nõus kohtu nõuet täitma.

Alljärgnevalt selgitab kohus, miks ei ole võimalik hagiavaldust esitatud kujul menetleda

23. Hageja palus keelata kostjal kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine hageja

kinnistule. Kohus selgitab, et kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on liialt

abstraktne ja ebaselge ning see ei ole esitatud kujul täidetav.

TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15). Seetõttu peab

selliselt olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 14.06.2023, 2-19-8221/69, p 26; RKTKm

24.11.2021, 2-20-15376/34, p 14.3). Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse

printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selge resolutsiooniga lahendit (RKTKm

13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15; RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11). Eriti oluline

on resolutsiooni täpsus olukorras, kus isikut kohustatakse midagi faktiliselt tegema või

mingist tegevusest hoiduma ja kus võib eeldada vaidlust täitemenetluses (vt RKTKo

10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 16).

Kohus selgitas hagejale, et ta ei ole nõude resolutsioonis selgelt välja toonud, milliste

naaberkinnisasjalt lähtuvate mõjutuste suunamise keelamist ta soovib, mistõttu on

kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõue ebaselge. Kohus andis hagejale võimaluse

nõuet täpsustada, kuid hageja ei teinud seda (v.a kirjavea parandamise osas). Hageja

leidis, et hagi on piisavalt selge, kuna sellest nähtub, milliselt kinnistult ja kelle tegevusest

negatiivsed mõjud pärinevad.

Kohus selgitab, et juhul, kui kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, peab otsuse

täitmine olema kohtutäituri jaoks tegelikult teostatav. Käesoleval juhul ei ole kohtutäituril

võimalik kontrollida, millal on kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine hageja

kinnistule lõpetatud, kuna hagi resolutsioonist ei nähtu, milliste konkreetsete tegevuste

lõpetamist hageja taotleb.

2-25-11871

Kohus peab vältima sellise otsuse tegemist, mille täielik täitmine sõltub üksnes kostja

suvast (vt RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 12). Kostja võib väita, et

kaevandustegevusest tulenevad mõjutused hageja kinnistule on lõpetatud, kuid

kohtutäituril ei ole võimalik kontrollida, kas kostja on tegelikult teinud mingeid

konkreetseid samme mõjutuste lõpetamiseks.

Isegi kui kostja võtaks ette konkreetsed tegevused mõjutuste lõpetamiseks, võib hageja

oma subjektiivsest hinnangust lähtudes väita, et mõjutused jõuavad endiselt tema

kinnistule. Selles seisnebki hagis esitatud nõude abstraktsus – nõudes ei ole märgitud

konkreetselt, millised mõjutused, millises ulatuses ja milliste tegevuste tagajärjel tuleks

lõpetada, mis muudab nõude täitmise objektiivselt kontrollimatuks ja kohtuotsuse täitmise

praktiliselt võimatuks.

24. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel rahalise hüvitise

elutingimuste halvendamise ja hagejale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise eest

(edaspidi kahju hüvitamise nõue).

Hagiavalduses on märgitud, et kaevetööde tulemusel on hageja elutingimused muutunud

väljakannatamatuks: pideva vibratsiooni tõttu on hakanud lagunema hageja kinnistul

paiknevad hooned, kaevandusmüra põhjustab hagejale ja tema pereliikmetele pidevat

stressi ning puistematerjali väljaveo tõttu elab hageja pere pidevas tolmupilves, mille

tagajärjel on halvenenud hageja tervis.

Kohus leidis, et hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole mittevaralise kahju

hüvitamise nõue, mille puhul võib kohus hinnata kahju suurust oma äranägemisel, ilma et

pool peaks selle summaliselt välja tooma. Eelduslikult on nimetatud nõude õiguslik alus

AÕS § 143 lg 2 või VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Hageja sellele vastu ei vaielnud ning

selgitas, et kahjunõude võib esitada tuvastusnõudena, mille käigus määratakse kahju

suurus ekspertiisi abil. Hagiavalduse täienduses on hageja palunud tuvastada kostja

tegevuse tulemusel kinnisasja väärtuse vähenemisest tekkinud rahalise kahju suurus.

Kohus järeldab hageja selgitustest, et hagi on esitatud varalise kahju hüvitamiseks, mitte

TsMS § 366 ja TsMS § 132 lg 3 mõttes mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus märgib,

et tuvastushagi ese saab olla üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine,

mitte faktilise asjaolu kindlakstegemine (vt RKTKo 02.10.2019, 2-17-11858, p 10).

Kohus selgitas, et rahalist nõuet saab menetleda üksnes juhul, kui hageja on selle esitanud

konkreetse summana. Hageja ei ole rahaliste nõuete suurust nimetanud. Kuigi VÕS § 127

lg 1 ja TsMS § 233 lg 1 võimaldavad määrata kahjuhüvitise hinnanguliselt, arvestades

kõiki juhtumi asjaolusid (vt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13), eeldab nende

sätete kohaldamine tõendamisraskusi, mis tulenevad nõude iseloomust või konkreetse

juhtumi eripärast. Hageja ei ole aga hagiavalduses ega selle täpsustuses selgitanud, milles

seisnevad ebamõistlikud raskused nõude suuruse väljaselgitamisel. Vastupidi – hageja on

märkinud, et kahju suurust saab määrata ekspertiisi abil TsMS § 293 lg 1 lause 1 alusel.

Kohus ei nõustu olukorraga, kus hageja püüab oma nõuet tuletada alles kohtuliku

ekspertiisi tulemusel. Ekspertiis on tõend, millega tõendatakse menetluses (käesoleval

juhul hagis) esitatud asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud neid asjaolusid

ega konkreetset nõuet, mille kinnitamiseks oleks üldse võimalik ekspertiisi läbi viia.

2-25-11871

Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kahju hüvitamise nõuet menetleda, kuna see ei ole

esitatud konkreetses rahalises summas ning täitmata on VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233

kohaldamise eeldused.

25. Kohus selgitas hagejale, et tema nõuded ei ole täidetavad ja andis hagejale TsMS § 3401 lg

1 alusel tähtaja nõuete täpsustamiseks. Hageja jäi oma hagis esitatud nõuete juurde ning

neid ei täpsustanud, mistõttu esineb alus jätta hagi mittetäidetavate nõuete osas TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata (vt RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 13).

26. Hageja ei ole märkinud kahju hüvitise suurust ega tasunud sellelt nõudelt riigilõivu.

Seetõttu loeb kohus, et kahju hüvitise nõudelt on riigilõiv tasumata, ning esineb alus

keelduda hagi menetlusse võtmast ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel

27. Kuna hagi ei vasta nõuetele ning hageja ei ole hagiavalduse puudusi tähtaegselt

kõrvaldanud, tuleb TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi

alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda.

28. TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Kuivõrd hagiavaldus on esitatud elektrooniliselt, puudub selle tagastamiseks vajadus.

Kuna kohus on teavitanud kostjat hageja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest ja

kostja on esitanud taotluse osas oma seisukoha, mistõttu võisid tal tekkida ka

menetluskulud, siis on põhjendatud saata käesolev määrus ka kostjale.

29. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg 6).

Kohus selgitab täiendavalt, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega

uuesti kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul otsustatakse võimaliku uue hagi menetlusse

võtmine uue tsiviilasja raames.

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab

hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS

§ 178 lg 1).

25.07.2025 pöördus kohus kostja poole nõudega avaldada seisukoht hagi tagamise

taotluse osas. 06.08.2025 esitas kostja oma seisukoha.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4

tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise

2-25-11871

suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

Menetluskulusid kohus antud juhul kindlaks ei määra, kuivõrd kostjal võisid tekkida

kulud 06.08.2025 menetlusdokumendi esitamise tõttu.

Kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2 ja 4 alusel pärast käesoleva

määruse jõustumist. Kohus selgitab kostjale, et kostjal on võimalik esitada

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 10 päeva jooksul pärast käesoleva määruse

jõustumist, kui kostjal on menetluskulud tekkinud.

31. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada TsMS

§ 372 lg 5 alusel määruskaebuse.

32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 ls 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik