2-25-13884/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-13884

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.10.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-13884

Tsiviilasi

K.H.K. hagi K.K. vastu elatise nõudes

Hagihind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.H.K. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx XXX-i,

xxxxx XXX), hageja seaduslik esindaja T.K. (isikukood:

XXX; elukoht:xxxxxx XXX-i,xxxxxx XXX; e-post: XXX);

Kostja:

K.K.

(isikukood:

XXX;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxx Soome Vabariik; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

hagile kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega järgmiselt.

1.1

Välja mõista K.K.-lt K.H.K. kasuks elatis alates 26.08.2025 kuni K.H.K.

täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras:

1.1.1

Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus [282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)]. Nimetatud summas

tuleb elatis tasuda perioodil 26.08.2025 kuni xxxxxxxxxx.

1.1.2

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisel alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2 Välja mõista K.K.-lt K.H.K. kasuks tagasiulatuv elatis perioodil 08.03.2025-

25.08.2025 ühekordse summana 1673,05 eurot.

2. Punktis 1 väljamõistetud elatis tuleb tasuda T.K. pangakontole makseselgitusega

„K.H.K. elatisraha“.

3. Kohtuotsus on p 1 osas viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1

2-25-13884

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB

Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank –

a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja

esitamisel“.

Asjaolud ja menetluse käik

K.H.K. esitas 26.08.2025 hagi K.K. vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt lahkus kostja

08.03.2025 pere elukohast ning pole tänaseni hageja ülalpidamiseks ühtegi makset teinud.

Samal ajal üürib kostja kallihinnalist ridaelamusboksi Tartus Supilinnas, käib välisreisidel

ning veedab nädalavahetusi pidutsedes. Hageja esindaja ülalpidamisel on veel üks laps, kes ei

ole tema ja kostja ühine laps. Hageja kulud ühes kuus on 600 eurot. Hageja emale kuulub

korter xxxxxxxxx ja tema töötasu on 1300 eurot (neto) kuus. Hageja nõuab miinimummääras

muutuvas suuruses elatist alates 08.03.2025.

Tartu Maakohtu 26.08.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid

kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise

korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 16.09.2025. Kostja ei vastanud hagile talle

määratud tähtaja jooksul ega hiljem.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse

tegemise.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:

K.H.K. (sünd. xxxxxxxxxxx on T.K. ja K.K. laps.

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

2

2-25-13884

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest

(mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad

lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga,

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui 3 aastat. (lg 7)

Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama.

Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole

seadusega ettenähtud alammäära.

Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja ei ole

kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7. Seega

määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.

Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale 301,74

eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest

tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot).

Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses

miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on

301,74 eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis

muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt, s.o perioodil 08.03.2025-25.08.2025. PKS § 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on seega põhjendatud. Tagasiulatuva

3

2-25-13884

elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 1673,05 eurot [(287,72€/31p x 24p)

+ (301,74€ x 4k) + (301,74€/31p x 25p)].

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse ema

pangakontole.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas,

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik

4