2-21-5821/81 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

K.H. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-21-5821

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik K.H. (ik XXX; elukoht: XXX ,

71005 XXX; e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

2. Intrum Debt Finance AG (rg-kood CHE-

100.023.266; e-post XXX)

3. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

07.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Vabastada K.H. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada K.H. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada K.H. usaldusisiku kohustustest K.H. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel

K.H. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 26.04.2021 määrusega 27.04.2021 välja K.H. pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Tartu Maakohtu 31.05.2022 määrusega (jõustus

14.07.2022) lõpetati K.H. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. K.H. kohustustest vabastamise menetluses jäeti

usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 10.

detsembril ja 10. juunil ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 30. maiks.

Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 10

345,95 eurot. Kõigi nõuete näol oli tegu II järgu nõuetega.

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 09.12.2022, 08.07.2023, 09.01.2024,

13.06.2024, 10.01.2025 ja lõpparuande 01.07.2025.

Võlgnikule oli enne kohustustest vabastamise menetluse algust määratud osaline töövõime

ning menetluse algusperioodil oli võlgnik registreeritud tööotsijana Eesti Töötukassas.

Alates 2023. aasta algusest on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik ei ole

menetluse kestel töötanud. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud Eesti

Vabariigi töövõimetoetus, Soome Vabariigi töövõimehüvitis, omavalitsuse sotsiaalabi

ning lähedaste rahaline toetus.

3. Võlgnik esitas 01.07.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks.

4. Võlausaldaja B2 Impact OÜ esitas 25.08.2025 oma seisukoha võlgniku kohustustest

vabastamise osas. Võlausaldaja nõue, mis jäi võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata,

oli 3621,07 eurot. Võlausaldaja ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist kuna võlgnik ei

teostanud menetluse kestel ühtegi makset võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja

leiab, et võlgnikul on võimalik kasutuskõlbmatut sõidukit utiliseerida ning saadud tulemi

arvelt tasuda kohustusi.

5. Kohus kuulas võlgniku ära 07.10.2025 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et ta on

töövõimetu ning üritanud tööle minna, ent see ei ole õnnestunud.

Kohus selgitas, et võlgniku sissetulekute põhjal ei saanud teda kohustada võlausaldajatele

raha eraldama, ent kui võlgnikul oli rahalisi vahendeid auto soetamiseks kohustustest

vabastamise menetluse jooksul, siis oleks võinud seda raha kasutada võlausaldajatele

tasumiseks. Võlgnik selgitas, et autode ostmiseks andis raha sularahas tema ema, kes

vajab võlgniku abi liikumisel. Ühe auto ostis võlgnik enda kinnitusel sõitmiseks ning teise

varuosadeks, praegusel hetkel auto enam ei sõida. Võlgnik avaldas arvamust, et ta ema

saab anda kinnituse selle kohta, et andis võlgnikule raha autode soetamiseks. Kohus andis

võlgnikule tõendi esitamiseks tähtaja 15.10.2025 ning sellekohane kinnitus võlgniku emalt

saabus kohtusse 13.10.2025.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

7. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 ja

tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat,

tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega

2/5

vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku

kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

8. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja arvamuse esitanud võlausaldaja seisukohast.

10. Kohus on K.H. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

11. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. K.H. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

12.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikule enne kohustustest vabastamise

menetluse algust määratud osaline töövõime ning menetluse algusperioodil oli

võlgnik registreeritud tööotsijana Eesti Töötukassas. Alates 2023. aasta algusest on

võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik ei ole menetluse kestel töötanud

kuna maapiirkonnas oli vähe osalise koormusega ja võlgniku terviseseisundile

sobivaid töövõimalusi. Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole

võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

12.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto

väljavõtted. Kohtul puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud Eesti Vabariigi töövõimetoetus,

Soome Vabariigi töövõimehüvitis, omavalitsuse sotsiaalabi ning lähedaste rahaline

toetus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku

järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule

väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik ei ole teinud ka vabatahtlikke

väljamakseid võlausaldajatele. Võlausaldaja B2 Impact OÜ on toonud oma

25.08.2025 esitatud seisukohas välja, et ka üheeurosed maksed vähendavad kohustusi

ja iseloomustavad võlgniku suhtumist kohustuste täitmisesse. Võlausaldaja on

seisukohal, et kohustuste maksmata jätmine on võlgniku valik, mitte sunniolukord.

Kohus märgib, et ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada

menetluses eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada

seaduse järgi loovutamiskohustuse rikkumiseks.

3/5

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

12.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara,

mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Ringkonnakohus on leidnud, et mittearestitava sissetuleku osas ei saa kohus

võlgnikule teha ettekirjutusi selle kasutamise kohta ning võlgniku selgituste kohaselt ei

ole alust asuda ka seisukohale, et võlgniku poolt ostetud autode tõttu jäi võlausaldajatele

raha välja maksmata ja nende huvid said kahjustada. Võlgniku käitumine ei ole olnud

pahatahtlik. Kohus on seisukohal, et võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad

kohustused.

14. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

15. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS

§ 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et K.H. tuleb juhindudes

PankrS § 1933 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus

märgib, et seaduse järgi vabastatakse kohustustest ka need võlgnikud, kes ei ole omanud

täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele kuuluvas määras sissetulekut ja ei ole suutnud

rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses.

16. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

4/5

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

17. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded K.H. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

18. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.H. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.H. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

19. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne

on kohtule esitatud 01.07.2025 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse

täidetuks. K.H. saab usaldusisiku kohustustest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

5/5