2-20-9506/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9506

Kohtuasi

Abertson OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu nõude

puudumise tuvastamiseks ja OÜ Krediidiregister

vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. aprilli 2025. a määrus hagide läbi

vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Abertson OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Abertson OÜ (registrikood

10961433),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm

Kostja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553)

Kostja: OÜ Krediidiregister (registrikood 12400621)

Kostjate lepinguline esindaja Krista Raudsepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. aprilli 2025. a määrus osas, millega maakohus

jättis Abertson OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu läbi vaatamata ja jaotas asja

menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2–4). Saata asi

menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Harju Maakohtu 25. aprilli 2025. a määrus on jõustunud osas, millega kohus jättis

Abertson OÜ hagi OÜ Krediidiregister vastu läbi vaatamata (maakohtu määruse

resolutsiooni punkt 1).

3. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja §

427)

2-20-9506

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Abertson OÜ esitas 01.07.2024 (täpsustatud 21.07.2024) Harju Maakohtule hagi Julianus

Inkasso OÜ (kostja I) vastu nõude puudumise tuvastamiseks ja OÜ Krediidiregister (kostja II)

vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AGD Company OÜ (esialgne võlausaldaja)

novembris 2018 alltöövõtulepingu, mille esemeks olid Ülemiste keskuse laienduse eritööd.

Esialgse võlausaldaja väitel on tal hageja vastu nõue 25 325,59 eurot, mille ta loovutas

kostjale I. Kostja I avaldas väidetava võlgnevuse kohta infot muuhulgas kostjale II kuuluvas

veebiportaalis www.taust.ee.

1.2. Esialgsel võlausaldajal ei olnud hageja vastu nõuet, mistõttu ei saa nõuet olla ka kostjal I.

Kostjate poolt avaldatud informatsioon on ebaõige ja selle avaldamine toob hagejale kaasa

kahju. Hageja pöördus kostjate poole, kuid kostjad on keeldunud ebaõigete andmete

avaldamise lõpetamisest.

1.3. Hageja palus: 1) tuvastada, et kostjal I ei ole hageja vastu esialgse võlausaldaja ja hageja

vahel 2018. aasta novembris sõlmitud Ülemiste kaubanduskeskuse laienduse eritööde

alltöövõtulepingust tulenevat või sellega seotud muud rahalist põhinõuet summas 25 325,59

eurot ja/või sellega seotud viivise nõuet; 2) kohustada kostjat II eemaldama seitsme päeva

jooksul alates asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest temale kuuluvast veebiportaalist

www.taust.ee hageja kohta informatsioon, mille kohaselt on hagejal kostja I ees võlg 25

325,59 eurot.

2. Harju Maakohus võttis 16.12.2020 määrusega hagi menetlusse.

3. Kostjad teavitasid 14.12.2021, et kostja I loovutas vaidlusaluse nõude tagasi esialgsele

võlausaldajale. Hagejat puudutav maksehäire on veebiportaalist www.taust.ee kustutatud.

4. Kohus jättis 10.10.2022 määrusega hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

08.06.2023 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks.

5. Kohus palus 03.10.2024 kirjas hagejal selgitada, kas ta jääb oma esitatud nõuete juurde või

loobub nendest. Kui hageja jääb oma nõuete juurde, tuli hagejal, arvestades muutunud

asjaolusid, selgelt välja tuua, milline on iga kostja vastu esitatav nõue ja selle alus.

6. Hageja esitas 20.03.2025 taotluse kostja II vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks, kuna kostja

II rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Menetluskulud palus hageja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4 ja 5 alusel jätta kostja II kanda.

7. Kostjad ei vaielnud kostja II vastu esitatud hagi tagasivõtmisele vastu, kuid ei nõustunud, et

kostja II on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi

vaatamata ja kostja I vastu esitatud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostja I

vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud jättis kohus hageja ja kostja I kanda ning kostja II

vastu esitatud menetluskulud hageja kanda.

2-20-9506

8.1. Määruse kohaselt tuleb kostja II vastu esitatud hagi jätta läbi vaatamata, sest hageja võttis

hagi tagasi.

8.2. Hageja ei toonud esile, et tal oleks pärast kostja I poolt nõude loovutamist nõude

puudumise tuvastamiseks jätkuvalt tuvastushuvi. Hagiavalduse eesmärk oli, et kostjad ei

presenteeriks hagejat avalikkusele võlgnikuna. Kostja I ei ole enam nõude omanik ja

maksehäire on kustutatud. Hageja ei ole välja toonud, et oht oleks endiselt aktuaalne. Kuna

hagejal puudub tuvastushuvi ja hageja ei soovi ka esialgset võlausaldajat menetlusse kaasata,

tuleb hageja hagi kostja I vastu jätta läbi vaatamata.

8.3. Kuna ligi 1,5 aastat kestis sisuline menetlus kostja I vastu ning kuni nõude

tagasiloovutamiseni oli hagejal tuvastushuvi, siis on TsMS § 162 lg 4 alusel põhjendatud

kostja I vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud jätta hageja ja kostja I endi kanda. Kuna

kostja II vastu esitatud hagi jäi läbi vaatamata põhjusel, et hageja võttis hagi tagasi ja kohtu

ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et kostja II on hageja nõude rahuldanud, tuleb

tema menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis kostja I vastu esitatud

hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja ja kostja I endi kanda. Hageja palub teha

tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada kostja I vastu esitatud hagi või alternatiivselt

saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Samuti palub hageja tühistada maakohtu

määruse osas, millega kohus jättis kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud hageja

kanda. Tühistatud osas palub hageja teha uue määruse, millega jätta kostja II vastu esitatud

hagiga seotud menetluskulud kostja II kanda.

9.1. Hageja tuvastushuvi ei lõppenud kostja I poolt nõude tagasiloovutamisega. TsMS § 210

lg 2 kohaselt ei mõjuta nõude loovutamine asja menetlust. Menetlus peaks jätkuma samade

poolte vahel. Esialgse võlausaldaja kaasamine kolmanda isikuna ei ole kohustuslik.

9.2. Kostja II täitis hageja nõude ja hagi tagasivõtmise korral peab kostja II hüvitama hageja

menetluskulud. TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamisel tuleb hinnata ainult seda, kas hageja

nõue on kostja II poolt faktiliselt täidetud, mitte nõude täitmise põhjust.

10. Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS §

663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osas, millega kohus jättis kostja I vastu

esitatud hagi läbi vaatamata ja jaotas asja menetluskulud TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada. Asi tuleb saata tühistatud osas menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse.

13. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis kostja I vastu esitatud hagi

läbi vaatamata ning jaotas asja menetluskulud. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust osas,

2-20-9506

millega maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi läbi vaatamata. Selles osas on maakohtu

määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause alusel jõustunud.

14. Maakohus jättis kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel,

leides, et hageja tuvastushuvi on kostja I poolt nõude loovutamisega ära langenud.

Kolleegium maakohtuga ei nõustu.

14.1. Iseenesest on õige maakohtu arusaam, et kui tuvastushuvi langeb menetluse kestel ära,

tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Praegusel juhul puudus aga maakohtul põhjus ja vajadus asuda

uuesti hindama hageja tuvastushuvi olemasolu, sest TsMS § 210 lg-st 2 tulenevalt ei mõjuta

nõude loovutamine asja menetlust. Nii ei saanud nõude loovutamise tõttu langeda ära ka

hageja tuvastushuvi nõude puudumise tuvastamiseks.

14.2. TsMS § 210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse

üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest

asja menetlust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui vaidlusaluse eseme võõrandab kostja,

jääb ta hoolimata sellest TsMS § 210 lg 2 kohaselt õigustatuks menetlust poolena jätkama ja

kohus teeb hoolimata vaidlusaluse eseme võõrandamisest lahendi selliselt, nagu ei oleks

õigusjärglust toimunud, st vastavalt algsele hagiavaldusele (TsMS I komm (2017) § 210, p

3.3.2.e). Seda, et TsMS § 210 lg-st 2 tulenevalt saab menetlus maakohtus jätkuda praeguste

poolte vahel, s.o hageja ja kostja I vahel, sõltumata sellest, et kostja I on loovutanud hagi

esemeks oleva nõude esialgsele võlausaldajale, selgitas ringkonnakohus juba 08.06.2023

määruses.

14.3. Õige on maakohtu arusaam, et TsMS § 210 eesmärk on vältida olukordi, kus nõude

võõrandamisega tekitatakse teistele menetlusosalistele raskusi oma nõude maksapanekul.

Samas on maakohus kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmisega hageja just sellisesse

olukorda pannud. Nimelt palus hageja kostja I vastu esitatud hagis tuvastada, et kostjal I ei ole

hageja vastu hageja ja esialgse võlausaldaja vahel 2018. aasta novembris sõlmitud Ülemiste

kaubanduskeskuse laienduse eritööde alltöövõtulepingust või sellega seotud muud rahalist

nõuet summas 25 325,59 eurot. Hageja hinnangul ei olnud esialgsel võlausaldajal tema vastu

sellist nõuet, mida ta oleks saanud kostjale I loovutada. Hageja huvi on seega tuvastada

esialgse võlausaldaja nõude puudumine. See ei olene sellest, kellele nõue õiguslikult kuulub.

Kui iga järgnev nõude loovutamine välistaks hageja nõudeõiguse, oleks hageja võimalused on

nõude maksma panemiseks põhjendamatult takistatud.

14.4. Õige on määruskaebuse väide, et hageja soovimatus kaasata esialgne võlausaldaja

menetlusse, ei ole alus jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 210 lg 3 ei kohusta õigusjärglast

menetlusse kaasama, vaid annab selleks võimaluse. Seejuures, kui esialgne võlausaldaja

teadis nõude kostjalt I omandamise ajal hagi esitamisest, kehtib praeguses asjas tehtav

jõustunud kohtuotsus ka tema kui kostja I õigusjärglase suhtes (TsMS § 460 lg-d 1 ja 2).

Seetõttu on maakohtu etteheide, et hageja ei soovi esialgset võlausaldajat menetlusse kaasata,

asjakohatu.

14.5. Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb maakohtu määrus kostja I vastu esitatud hagi läbi

vaatamata jätmise ja selle hagiga seotud menetluskulude jaotuse osas tühistada ja saata asi

tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

15. Hageja vaidlustab maakohtu määruse ka osas, millega maakohus jättis kostja II vastu

esitatud hagiga seotud menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus jätkab kostja I vastu

2-20-9506

esitatud hagi menetlemist, tuleb kolleegiumi hinnangul asja menetluskulud jaotada TsMS §

173 lg 1 esimese lause järgi tervikuna kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

15.1. Riigikohus on varem selgitanud, et ühe hagi läbi vaatamata jätmise korral on mõistlik ja

otstarbekas määrata läbi vaatamata jäetud hagiga seotud kulud ülejäänud hagide lõplikul

lahendamisel. Kui aga hageja nõuded on õiguslikult tihedalt seotud, siis TsMS § 173 lg 1

esimest lauset ja § 2 koostoimes tõlgendades tuleb igal juhul menetluskulud jaotada alles asja

tervikuna lahendamisel (RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p-d 12.1 ja 12.2).

15.2. Siinsel juhul oli kostja II vastu esitatud hagi tihedalt seotud kostja I vastu esitatud

hagiga. Seejuures ongi määruskaebemenetluses vaidlus selle üle, kas maksehäire

eemaldamisega kostja II rahuldas hageja nõude või mitte. Kostja II on jätkuvalt seisukohal, et

maksehäire avaldamine oli õiguspärane. Seega sõltub menetluskulude jaotamine eelkõige

sellest, kas vaidlusalune nõue oli olemas, sest sellest sõltub ka see, kas maksehäire

avaldamine oli õiguspärane. Seetõttu tuleb menetluskulud jaotada asja tervikuna

lahendamisel.

15.3. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ka kostja II vastu esitatud hagiga

seotud menetluskulude jaotuse osas.

16. TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt

lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)