Legislator Case Law & Legislation
3-25-3308/6 AI generated

3-25-3308/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-3308/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vanglalt 1500 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist.

Legislator headnote

AI generated

3-25-3308/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vanglalt 1500 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist.

Keywords

AI generated
communication with defense counsel vat fraud investigation electronic legal transactions electronic commerce information medium bank credit balance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Kohtuasja number

3-25-3308

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2025, Tartu

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tahvelarvuti vahendusel interneti

kasutamise piiramisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vanglalt 1500 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist.

Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud kahju sellega, et vangla piirab tahvelarvuti vahendusel

interneti kasutamist. Kaebaja soovib kasutada tahvelarvuti vahendusel internetti perega

suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks (muusika kuulamine, filmide ja videote vaatamine).

Kaebaja arvates on interneti kasutamine liiga piiratud ja ainult riigi lehekülgedele tagatud

juurdepääs on ilmselgelt miinimumnormina liiga vähe. Internet võimaldab olla kursis

vanglavälise eluga, mõista ühiskonnas toimuvat ja võimaldab omandada e-riigis

hakkamasaamiseks vajalikke oskusi. Veebilehtedele ligipääsu piiramine suurendab oluliselt

ühiskonnast isoleeritud inimeste digitaalset mahajäämust ja suurendab lõhet nende ja

ühiskonna vahel. Kaebaja leiab, et tänane interneti kasutamise korraldus ei austa tema

inimväärikust ning on talle tekitanud heaolu langust.

3-25-3308

Kaebaja märkis ka, et tema 8. augustil 2025 esitatud kahju hüvitamise nõuet ei ole vangla

kaebuse esitamise ajaks lahendanud.

2. Tartu Vangla selgitas vastuseks kohtunõudele 16. oktoobril 2025 järgmist. X-i kahjunõue on

esitatud vangiportaali vahendusel reedese päeva õhtul (8. augustil 2025 kell 20:03), millest

tulenevalt luges vangla kahjunõude lahendamise tähtaja lõppkuupäevaks 13. oktoobri 2025.

3. Tartu Vangla edastas vastuseks kohtunõudele kohtule kaebaja kahju hüvitamise nõude

registreerimisnumbriga 2-25/2-2/10132 (dtl 17-27), milles ta taotles kahju hüvitamist seoses

tahvelarvutites internetile juurdepääsu piiramisega.

Lisaks esitas Tartu Vangla kohtule kaebaja 13. oktoobri 2025. a taotluse nr 6-7/2-25/3713-1,

järgmises sõnastuses: „Võtan tagasi kõik esitatud pöördumised sealhulgas kahjunõuded!

Kirjalikku vastust neile ei soovi. Kirjutasin selle kõik omast vabast tahtest!“ (dtl 28).

4. Kohus andis kaebajale 16. oktoobri 2025. a määrusega tähtaja, et selgitada olukorras, kus

kaebaja loobus enda 13. oktoobri 2025. a avalduses kõikide varasemalt esitatud kahju hüvitamise

nõuete esitamisest vanglale, on tal jätkuv huvi esitada kohtule kaebust kahju hüvitamise nõudes,

mida vangla ei olnud jõudnud 13. oktoobri 2025. a seisuga lahendada.

5. Kaebaja vastas kohtule 19. oktoobri 2025. a avalduses, et ta soovib jätkuvalt, et tema kaebust

kohtus menetletaks. Tartu Vangla ei ole kahju hüvitamise nõudele vastanud. Kaebaja soovib, et

kohus teeks õige otsuse ja rahuldaks kahjunõude täies ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning

seda alljärgnevatel põhjustel.

7. HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab

enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse.

VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu

poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

7.1. Praegusel juhul pole vaidlust, et vastustaja ei olnud 10. oktoobriks 2025, mil kaebaja kaebusega

halduskohtusse pöördus, tema 8. augustil 2025 esitatud kahju hüvitamise nõuet lahendanud.

7.2. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 1 ja

VangS §11 lg 8 tähenduses läbinuks. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse

lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vastustaja möönab, et

kaebaja taotlus laekus vanglale 8. augustil 2025.

7.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on

määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega oli

ebaõige vastustaja seisukoht, et kaebaja kahjunõude lahendamise viimane päev pidi olema 13.

oktoober 2025. Eeltoodust järeldub, et vastustaja ei olnud kaebaja kahjunõuet tähtaegselt

lahendanud ning halduskohtusse pöördumise eeldus vastavalt VangS § 11 lg-le 8 oli seega täidetud.

2(5)

3-25-3308

8. Samas leiab kohus aga, et esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Viidatud sätte alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

9. Kaebaja peab õigusvastaseks tahvelarvutites erinevatel eesmärkidel (suhtlus lähedastega,

meelelahutus, erineva teabe ja teadiste omandamine) interneti kasutamise mittevõimaldamist.

Kaebaja möönab, et vanglas kinni peetavatele isikutele võimaldatakse tahvelarvuti vahendusel

osalemist haldusmenetluses (suhtluses vanglaga) ning kohtumenetlustes, samuti sooritada sisseoste

ning osaleda videokohtumistel, kuid ta leiab, et interneti kasutamist tahvelarvutite kaudu tuleks

võimaldada ulatuslikumalt.

10. VangS § 311 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud

turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks

kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või

muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Viidatud

sättes nimetatud veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike

teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 522 lg-s

1 on sätestatud teenused, mida vanglateenistus võib turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral

kinnipeetavale interneti kaudu võimaldada: 1) kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku

süsteemi; 2) esitada vanglale pöördumisi; 3) suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 lõikes 1

nimetatud eesmärgil; 4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi kogutud teabega, välja arvatud teave, mille kohta kehtib õigusaktist tulenev

juurdepääsupiirang; 5) teha sisseoste veebilahenduse kaudu. Ka nimetatud võimaluste kasutamine

oleneb tehnilisest võimekusest ning VSKE § 522 lg-s 2 on sätestatud alused eelnimetatud

juurdepääsu piiramiseks.

Muude kaebaja poolt nimetatud hüvede ja suhtlusvõimaluste kasutamist (suhtlus lähedastega,

meelelahutus, teabe hankimine jms) on seadusandja reguleerinud muude vangistusõiguse

normidega. Nii sisalduvad vangistusseaduses erinevad võimalused suhtluseks lähedastega nii lühi-

kui pikaajaliste kokkusaamiste, telefonikõnede ja kirjavahetuse vormis (VangS §-d 24, 25 ja 28),

kinnipeetutele on tagatud võimalus lugeda ajakirjandust ja raamatuid (§ 30), jälgida televisiooni- ja

raadiosaateid (§ 31). Lisaks on kinnipeetavatel võimalus osaleda taasühiskonnastavates tegevustes

ning õppetöös.

11. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik kõike eelpool loetletut saavutada sarnaselt vabaduses

viibivate isikutega tahvelarvuti vahendusel, ei riiva tema õigusi kuigivõrd intensiivselt. Kaebajale

on tagatud esmatähtsad suhtlusvõimalused ning õigus saada teavet ning panustada enda arengusse.

Silmas tuleb pidada, et kõik vangistuses tagatud suhtlus- ja vaba aja veetmise võimalused peavad

olema kooskõlas vanglas julgeoleku ja korra tagamise eesmärgiga (VangS § 66 lg 1).Tahvelarvutite

kasutamise puhul tuleb ka märkida, et tegemist on piiratud varalise ressursiga, mille kasutamise

prioriteetide kehtestamiseks on seadusandja VangS §-s 311 lg-s 1 andnud valdkonna eest

vastutavale ministrile volituse.

12. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale tekitada hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju RVastS § 9

lg 1 tähenduses asjaolu, et ta ei saa kasutada vangla poolt võimaldatavat tahvelarvutit kõikidel tema

poolt ülal loetletud eesmärkidel. Kui kaebaja leiab, et vangla on õigusvastaselt piiranud või

takistanud talle kehtivast tulenevaid õigusi, nt suhtlemisvõimalusi või õigust saada informatsiooni,

on tal võimalus konkreetsel juhul kasutada sobivaid õiguskaitsevahendeid, sh esitada

3(5)

3-25-3308

kohustamisnõudeid mingi hüve saamiseks või taotleda konkreetsest olukorrast tingitult kahju

hüvitamist.

Kohus ei pea aga tõenäoliseks sellise kahju hüvitamise nõude rahuldamist, milles abstraktselt

väidetakse tahvelarvuti kasutamisvõimaluste piiratusest tulenevat mittevaralist kahju.

13. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud

eeldused ning kaebus tuleb sel alusel tagastada.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

14. Kaebaja on taotlenud ka menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol ning talle riigi

õigusabi määramist.

15. Kaebaja väitel vajab ta riigi õigusabi järgmistel põhjustel: ta ei suuda ennast ise esindada, sest

tal puuduvad selleks vastavad teadmised ja haridus; kaebajal pole kogemusi menetlustes

osalemiseks; kaebajal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda: kaebaja vajab õigusabi, et

tema õigused oleksid kohtumenetluses maksimaalselt kaitstud; kaebaja on ennast kohtueelses

menetluses esindama volitanud esindaja, kuid kohtumenetluses vajab ta advokaati.

15.1. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat

toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi

õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta

vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

15.2. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

15.3. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas varasem korduv halduskohtusse pöördumise kogemus.

Kaebaja on suutnud esitada ka praegusel juhul põhjaliku ja kohtule arusaadava kaebuse koos

asjakohaste taotlustega. Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja õigusabi ka põhjusel, et halduskohtul on

endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kaebuse

eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse HKMS § 121

lg 2 p 21 alusel.

15.4. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 5 tuginedes rahuldamata.

16. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

17. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

4(5)

3-25-3308

5(5)