3-25-3308/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vanglalt 1500 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist.
Legislator headnote
AI generated3-25-3308/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vanglalt 1500 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Kohtuasja number
3-25-3308
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2025, Tartu
Kohtuasi
X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses tahvelarvuti vahendusel interneti
kasutamise piiramisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X-i kaebus
2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi
seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD
1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule
kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vanglalt 1500 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist.
Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud kahju sellega, et vangla piirab tahvelarvuti vahendusel
interneti kasutamist. Kaebaja soovib kasutada tahvelarvuti vahendusel internetti perega
suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks (muusika kuulamine, filmide ja videote vaatamine).
Kaebaja arvates on interneti kasutamine liiga piiratud ja ainult riigi lehekülgedele tagatud
juurdepääs on ilmselgelt miinimumnormina liiga vähe. Internet võimaldab olla kursis
vanglavälise eluga, mõista ühiskonnas toimuvat ja võimaldab omandada e-riigis
hakkamasaamiseks vajalikke oskusi. Veebilehtedele ligipääsu piiramine suurendab oluliselt
ühiskonnast isoleeritud inimeste digitaalset mahajäämust ja suurendab lõhet nende ja
ühiskonna vahel. Kaebaja leiab, et tänane interneti kasutamise korraldus ei austa tema
inimväärikust ning on talle tekitanud heaolu langust.
3-25-3308
Kaebaja märkis ka, et tema 8. augustil 2025 esitatud kahju hüvitamise nõuet ei ole vangla
kaebuse esitamise ajaks lahendanud.
2. Tartu Vangla selgitas vastuseks kohtunõudele 16. oktoobril 2025 järgmist. X-i kahjunõue on
esitatud vangiportaali vahendusel reedese päeva õhtul (8. augustil 2025 kell 20:03), millest
tulenevalt luges vangla kahjunõude lahendamise tähtaja lõppkuupäevaks 13. oktoobri 2025.
3. Tartu Vangla edastas vastuseks kohtunõudele kohtule kaebaja kahju hüvitamise nõude
registreerimisnumbriga 2-25/2-2/10132 (dtl 17-27), milles ta taotles kahju hüvitamist seoses
tahvelarvutites internetile juurdepääsu piiramisega.
Lisaks esitas Tartu Vangla kohtule kaebaja 13. oktoobri 2025. a taotluse nr 6-7/2-25/3713-1,
järgmises sõnastuses: „Võtan tagasi kõik esitatud pöördumised sealhulgas kahjunõuded!
Kirjalikku vastust neile ei soovi. Kirjutasin selle kõik omast vabast tahtest!“ (dtl 28).
4. Kohus andis kaebajale 16. oktoobri 2025. a määrusega tähtaja, et selgitada olukorras, kus
kaebaja loobus enda 13. oktoobri 2025. a avalduses kõikide varasemalt esitatud kahju hüvitamise
nõuete esitamisest vanglale, on tal jätkuv huvi esitada kohtule kaebust kahju hüvitamise nõudes,
mida vangla ei olnud jõudnud 13. oktoobri 2025. a seisuga lahendada.
5. Kaebaja vastas kohtule 19. oktoobri 2025. a avalduses, et ta soovib jätkuvalt, et tema kaebust
kohtus menetletaks. Tartu Vangla ei ole kahju hüvitamise nõudele vastanud. Kaebaja soovib, et
kohus teeks õige otsuse ja rahuldaks kahjunõude täies ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust
kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning
seda alljärgnevatel põhjustel.
7. HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab
enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse.
VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu
poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud
korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või
tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
7.1. Praegusel juhul pole vaidlust, et vastustaja ei olnud 10. oktoobriks 2025, mil kaebaja kaebusega
halduskohtusse pöördus, tema 8. augustil 2025 esitatud kahju hüvitamise nõuet lahendanud.
7.2. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 1 ja
VangS §11 lg 8 tähenduses läbinuks. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse
lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vastustaja möönab, et
kaebaja taotlus laekus vanglale 8. augustil 2025.
7.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on
määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega oli
ebaõige vastustaja seisukoht, et kaebaja kahjunõude lahendamise viimane päev pidi olema 13.
oktoober 2025. Eeltoodust järeldub, et vastustaja ei olnud kaebaja kahjunõuet tähtaegselt
lahendanud ning halduskohtusse pöördumise eeldus vastavalt VangS § 11 lg-le 8 oli seega täidetud.
2(5)
3-25-3308
8. Samas leiab kohus aga, et esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
Viidatud sätte alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on
väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9. Kaebaja peab õigusvastaseks tahvelarvutites erinevatel eesmärkidel (suhtlus lähedastega,
meelelahutus, erineva teabe ja teadiste omandamine) interneti kasutamise mittevõimaldamist.
Kaebaja möönab, et vanglas kinni peetavatele isikutele võimaldatakse tahvelarvuti vahendusel
osalemist haldusmenetluses (suhtluses vanglaga) ning kohtumenetlustes, samuti sooritada sisseoste
ning osaleda videokohtumistel, kuid ta leiab, et interneti kasutamist tahvelarvutite kaudu tuleks
võimaldada ulatuslikumalt.
10. VangS § 311 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud
turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks
kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või
muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Viidatud
sättes nimetatud veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike
teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 522 lg-s
1 on sätestatud teenused, mida vanglateenistus võib turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral
kinnipeetavale interneti kaudu võimaldada: 1) kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku
süsteemi; 2) esitada vanglale pöördumisi; 3) suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 lõikes 1
nimetatud eesmärgil; 4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite
arvestussüsteemi kogutud teabega, välja arvatud teave, mille kohta kehtib õigusaktist tulenev
juurdepääsupiirang; 5) teha sisseoste veebilahenduse kaudu. Ka nimetatud võimaluste kasutamine
oleneb tehnilisest võimekusest ning VSKE § 522 lg-s 2 on sätestatud alused eelnimetatud
juurdepääsu piiramiseks.
Muude kaebaja poolt nimetatud hüvede ja suhtlusvõimaluste kasutamist (suhtlus lähedastega,
meelelahutus, teabe hankimine jms) on seadusandja reguleerinud muude vangistusõiguse
normidega. Nii sisalduvad vangistusseaduses erinevad võimalused suhtluseks lähedastega nii lühi-
kui pikaajaliste kokkusaamiste, telefonikõnede ja kirjavahetuse vormis (VangS §-d 24, 25 ja 28),
kinnipeetutele on tagatud võimalus lugeda ajakirjandust ja raamatuid (§ 30), jälgida televisiooni- ja
raadiosaateid (§ 31). Lisaks on kinnipeetavatel võimalus osaleda taasühiskonnastavates tegevustes
ning õppetöös.
11. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik kõike eelpool loetletut saavutada sarnaselt vabaduses
viibivate isikutega tahvelarvuti vahendusel, ei riiva tema õigusi kuigivõrd intensiivselt. Kaebajale
on tagatud esmatähtsad suhtlusvõimalused ning õigus saada teavet ning panustada enda arengusse.
Silmas tuleb pidada, et kõik vangistuses tagatud suhtlus- ja vaba aja veetmise võimalused peavad
olema kooskõlas vanglas julgeoleku ja korra tagamise eesmärgiga (VangS § 66 lg 1).Tahvelarvutite
kasutamise puhul tuleb ka märkida, et tegemist on piiratud varalise ressursiga, mille kasutamise
prioriteetide kehtestamiseks on seadusandja VangS §-s 311 lg-s 1 andnud valdkonna eest
vastutavale ministrile volituse.
12. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale tekitada hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju RVastS § 9
lg 1 tähenduses asjaolu, et ta ei saa kasutada vangla poolt võimaldatavat tahvelarvutit kõikidel tema
poolt ülal loetletud eesmärkidel. Kui kaebaja leiab, et vangla on õigusvastaselt piiranud või
takistanud talle kehtivast tulenevaid õigusi, nt suhtlemisvõimalusi või õigust saada informatsiooni,
on tal võimalus konkreetsel juhul kasutada sobivaid õiguskaitsevahendeid, sh esitada
3(5)
3-25-3308
kohustamisnõudeid mingi hüve saamiseks või taotleda konkreetsest olukorrast tingitult kahju
hüvitamist.
Kohus ei pea aga tõenäoliseks sellise kahju hüvitamise nõude rahuldamist, milles abstraktselt
väidetakse tahvelarvuti kasutamisvõimaluste piiratusest tulenevat mittevaralist kahju.
13. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud
eeldused ning kaebus tuleb sel alusel tagastada.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
14. Kaebaja on taotlenud ka menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol ning talle riigi
õigusabi määramist.
15. Kaebaja väitel vajab ta riigi õigusabi järgmistel põhjustel: ta ei suuda ennast ise esindada, sest
tal puuduvad selleks vastavad teadmised ja haridus; kaebajal pole kogemusi menetlustes
osalemiseks; kaebajal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda: kaebaja vajab õigusabi, et
tema õigused oleksid kohtumenetluses maksimaalselt kaitstud; kaebaja on ennast kohtueelses
menetluses esindama volitanud esindaja, kuid kohtumenetluses vajab ta advokaati.
15.1. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi
vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või
osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat
toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi
õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta
vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
15.2. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi
kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on
taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
15.3. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute
infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas varasem korduv halduskohtusse pöördumise kogemus.
Kaebaja on suutnud esitada ka praegusel juhul põhjaliku ja kohtule arusaadava kaebuse koos
asjakohaste taotlustega. Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja õigusabi ka põhjusel, et halduskohtul on
endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kaebuse
eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse HKMS § 121
lg 2 p 21 alusel.
15.4. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 5 tuginedes rahuldamata.
16. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
17. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
kohtunik
4(5)
3-25-3308
5(5)