2-24-138131/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-138131

Tsiviilasi Bigbank AS hagi O. T. vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

9858,19 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindajad

esindaja Leana Land

Kostja O. T. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bigbank AS hagi O. T. (T.) vastu osaliselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu.

2. Välja mõista O. T.ilt (T.) Bigbank AS-i kasuks 05.12.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus 1389 eurot.

3. Välja mõista O. T.ilt (T.) Bigbank AS-i kasuks 06.05.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus 6860 eurot.

4. Ülejäänud osas jätta Bigbank AS hagi rahuldamata (sissenõudekulud, intress,

haldustasu, sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuv viivis).

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 83,7% ulatuses O. T.i

(T.) ja 16,3% ulatuses Bigbank AS kanda.

6. Määrata kindlaks hageja Bigbank AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude

rahalise suurusena kokku 770 eurot (riigilõiv).

7. Mõista O. T.ilt (T.) Bigbank AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 644,49 eurot.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Bigbank AS esitas Harju Maakohtule hagi O. T. vastu 05.12.2023

tarbijakrediidilepingust nr XXX (leping 1) tuleneva võlgnevuse 1663,61 nõudes.

Hageja palub kostjalt välja mõista 10 eurot sissenõudekulu, 52,83 eurot intress, 11,96

eurot lepingu haldustasu, 57,17 eurot viivis ja 1531,65 eurot tagastamata

krediidisumma, alates 05.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

viivis 10,40% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja esitas kostja vastu ka

06.05.2024 tarbijakrediidilepingust nr XXX (leping 2) tuleneva võlgnevuse 7447,29

nõudes ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 eurot sissenõudekulu, 218,29

eurot intress, 7,96 eurot lepingu haldustasu, 211,04 eurot viivis ja 7000 eurot

tagastamata krediidisumma ning alates 05.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni viivist 8,40% tagastamata krediidisummalt aastas.

2. Tarbijakrediidilepingu nr XXX põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 2000

eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 10,40% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 17,55%. Kõigi tarbija

poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma oli 2256,38 eurot. Krediidisumma 2000 eurot, millest tasaarvestati lepingu

sõlmimise tasu 45 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval

05.12.2023.

Alates 05.12.2023 (lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 26.09.2024 on kostja

teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 569,00

eurot, millest 85,70 eurot on arvestatud intressi katteks, 468,35 eurot krediidisumma

katteks, 14,95 eurot lepingu haldustasu katteks.

3. Tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping 2) sõlmisid pooled 06.05.2024. Lepingu

põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 7000 eurot. Lepingu järgi oli kostja

kohustatud maksma hagejale intressi 8,40 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta

kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 11,66 %. Kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli

7704,02 eurot. Krediidisumma 7000 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu

140 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 06.05.2024.

Alates 06.05.2024 (lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 26.09.2024 ei ole

kostja teinud lepingu katteks mitte ühtegi makset.

4. Hageja ütles 26.09.2024 ülesütlemisavaldusega lepingud üles.

5. Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu XXX (leping 1)

laenutaotluses märkis klient oma sissetulekuks töötasu 2000 eurot neto. Kostja Maksu-

ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3

kuu vältel oli 2399,74 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi

295 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus

112,82 eurot. Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1

ülalpeetavat ja kostja elupinnaks on üürikorter.

Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim

4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1 386,00 eurot (välja makstud krediit 1 955,00 eurot,

millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 569,00 eurot).

6. Lepingu XXX (leping 2) laenutaotluses märkis klient oma sissetulekuks töötasu 2200

eurot neto. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija

keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2303,31 eurot. Klient märkis

laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX

tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 321,01 eurot (lisaks eelmise lepingu

kohustus 112,82). Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1

ülalpeetavat ja kostja elupinnaks on üürikorter.

Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim

4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 6860 eurot (välja makstud krediit 6860 eurot, millest maha

arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 00,00 eurot).

Kostja vastuväide

7. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

9. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 05.12.2023 tarbijakrediidilepingu XXX (leping 1) ja

06.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping 2). Lepingu 1 põhitingimuste

kohaselt andis hageja kostjale laenu 2000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud

maksma hagejale intressi 10,40 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta.

Krediidi kulukuse määraks oli 17,55 %. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks

ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 2256,38 eurot.

Krediidisumma 2000 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 45 eurot maksti

välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 05.12.2023.

Lepingu 2 põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu 7000 eurot. Lepingu järgi

oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,40 % tagastamata krediidisummalt ühe

aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 11,66 %. Kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli

7704,02 eurot. Krediidisumma 7000 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu

140 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 06.05.2024.

10. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja

on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

11. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis

võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1– 7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või

vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud

näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

•

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute

laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

•

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

•

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja

kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave

ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

12. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamist

hagiavalduses. Selle kohaselt omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete,

kliendi Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel ja avalikest

registritest saadud info alusel.

Hagiavalduse kohaselt märkis klient lepingu XXX (leping 1) laenutaotluses oma

sissetulekuks töötasu 2000 eurot neto. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist

nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2399,74 eurot. Klient

märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX

tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 112,82 eurot. Lisaks arvestas pank

krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetav ja kostja elupinnaks on

üürikorter ning lepingu XXX (leping 2) laenutaotluses märkis klient oma sissetulekuks

töötasu 2200 eurot neto. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et

tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2303,31 eurot. Klient märkis

laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva

tulevikukohustuse suuruseks moodustus 321,01 eurot (lisaks eelmise lepingu kohustus

112,82). Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetav ja

kostja elupinnaks on üürikorter.

13. Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik

tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll

küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta,

kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse

osas. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid

sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Hageja ei ole esile

toonud, et ta oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtete esitamist ja seda kontrollinud.

Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata

nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Hageja ei ole selgitanud,

kuidas ta ilma kostja pangakonto väljavõtteta tegi kindlaks, et kostjal muud

(laenu)kohustused puuduvad. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas ta on arvesse võtnud,

et igakuisest sissetulekust peab ta lisaks endale üleval pidama ka ühte last. Hageja ei ole

selgitanud, mida ta tuvastas sellest, et kostja elab üüritavas elamispinnal. Näiteks ei ole

hageja tuvastanud, kui suur kulu kostjal on seoses üüripinnaga, mistõttu tal on ka vastavad

igakuised kohustused. Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida,

kas hageja väidetud andmed kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta vastavad tõele,

kuna kontoväljavõtet esitatud ei ole.

14. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4;

KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult

krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 sätestatud kohustust,

kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

15. Hageja on avaldanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sellisel juhul palub hageja alternatiivnõudena

mõista lepingu XXX puhul põhivõlg summas 1386 eurot ja lepingu XXX puhul põhivõlg

summas 6860 eurot. Hageja ei esita alternatiivnõude raames muid rahalisi nõudeid ning

palub menetluskulud jätta kostja kanda.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7

kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas

(sissenõudekulud, intress, haldustasu, sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuv

viivis) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega

tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal

seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole

kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei

oleks pidanud laenu saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just

selliste olukordade ärahoidmiseks.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on hagiavalduse toonud välja, et juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et

krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise

põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse

kohaselt 1386,00 eurot (välja makstud krediit 1955,00 eurot, millest maha arvestatud kõik

tagasimaksed krediidisumma katteks summas 569,00 eurot) ning teise lepingu puhul 6860

eurot (välja makstud krediit 6860 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed

krediidisumma katteks summas 00,00 eurot).

17. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks kokku 8246 eurot (1386 eurot

leping 1 + 6860 eurot leping 2).

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

19. Hagis toodud tsiviilasja hind oli 9858,19 eurot. Hagi rahuldati summas 8246 eurot ehk

83,7% ulatuses.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 83,7 % ulatuses kostja kanda ja

16,3% ulatuses hageja kanda.

Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 770 eurot.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 83,7 % ehk 644,49 eurot.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega

kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

20. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt

allkirjastatud)

Kaie Almere

kohtunik